Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

MLRS laskmine on nii demaskeeriv, et neid saab kasutada tõhusalt üksnes siis, kui vastane õhuruumi ei kontrolli.

Selge ilmaga paistab see laskmisüritus nii päeval kui öösel õhust mitmekümne kilomeetri taha rakettide tule- ja suitsusabade järgi, olgu autod maskeeritud kui hästi tahes.

Seevastu kogupauku andvast suurtükipataljonist ei paista suurt midagi, vähemalt mitte nii püsivat märki, et lennukid selle järgi kohale kihutada saaksid.

Grad on suurtükiväe täiendus, mitte asendus.

[Kilo Tango]

MLRS laskmine on nii demaskeeriv, et neid saab kasutada tõhusalt üksnes siis, kui vastane õhuruumi ei kontrolli.

Selge ilmaga paistab see laskmisüritus nii päeval kui öösel õhust mitmekümne kilomeetri taha rakettide tule- ja suitsusabade järgi, olgu autod maskeeritud kui hästi tahes.

Seevastu kogupauku andvast suurtükipataljonist ei paista suurt midagi, vähemalt mitte nii püsivat märki, et lennukid selle järgi kohale kihutada saaksid.

Grad on suurtükiväe täiendus, mitte asendus.

Peale selle võtab suvalise raketiheitja laadimine üsna hoolega aega. Peale selle on Gradi täpsus üsna olematu.

[Xender]

Grad laseb ennast tühjaks 20 sekundiga, üldse võtab õppinud meeskonnaga aega 2 minutit sõita kohale, kõik paika panna, tühjaks lasta ning nahhui teha.

2 minutiga ei saa sa FH70 isegi laskeasendisse seada.

Selleks ajaks kui vene õhuvägi suudab reageerida on grad juba ammu sõidus.

Arvestades tänapäeva võimalusi - soojuskaamerad, mürsuradarid jne siis ilma ÕT katteta on nii MLRSid kui kahurid suht puht tiirulaskmine õhujõududele kui neid kasutama hakkatakse.

Ega see laadimine puutu asjasse, tehakse kogupauk ära, sõidetakse kuhugi varju ning 10 minutiga on täis, kui on mõni uuem versioon millel varukomplekt peal, ja ainult ühest torust teise lükamise vaev, siis 2 minutit.

Nii 155mm kui grad on mõlemad tavalise moonaga maa ala tulistamiseks. Niipalju kui Grad jääb täpsusest maha, teeb ta suurema tuletihedusega tagasi.

[Lemet]

nahhui teha.

Enne vastavate väljendite tarvitamist võiks kasvõi umbkaudugi selgeks teha, mida öelda tahetakse. Muidu tuleb välja nagu mu naabrimutil,kes põlvini heinas kahlates vanamehele karjus, et heina on dohujaa ja lolli näoga vahtima jäi, kui taat arvas, et kuidas kellelgi, aga mutil kohe kindlasti mitte.
Aga see gradi teema- tuubis oli üleval filmilõik SU-25 pardalt, kus pilootide jutust võis arvata, et rippusid Gruusias niisama seal üleval ja otsisid sihtmärke märke. Ja vaevalt sellise tulepilve peale kohaletulek isegi nende kiiruse juures kaua aega võtab. Peale nende ülelendu pole sest Gradide kolonnist suurt järgi midagi. Muidugi on ju kantavad õhutõrjekompleksid...Gruusias olid kah...Su-25 said sel ju rappida ka, aga ikka lendasid..

[allatah]

Mulle jäi eile kuskil ette üks jutt. Ma ei mäleta kus, võimalik et kuskil uudise kommentaariumis.
Jutt oli pikk ilus ja väliselt jättis vähemalt mulje, et kirjutaja teab mis räägib.
Mingi hetk tõdes ta seda, et läbirääkimised soomlastega täiendavate Paside liisimiseks luhtusid, aga vähemalt saadi kahureid. Järgmises lauses oli aga selline mõte, et Ukrainlastega ei saadud üldse milleski kokkuleppele.
Seega võiks nagu eeldada, et midagi on sealtmailt ka küsitud.

[Lemet]

See oli mitmes Aaviksoole esitatud küsimustes sees

[Pirr]

Tuleb tunnistada, et pool muna on parem kui tühi koor. Eesti oludes ei anna paraku ka paljas kvaliteet eelist, kui pole teatavat kvantiteeti ja üks pataljon seda kvantiteeti ei loo.

Fh-70 on counter-battery tegevuses kindlasti tegijam kui D-30, paraku õhust tuleva ründelennuki või võsast tuleva diversioonigrupi jaoks on nad kõik sihtmärk, 1 ühik. Ja kui neid ühikuid on 24 asemel 66, siis kulub nende vaigistamiseks ka kolm korda rohkem jõupingutusi ja aega. Selleks ressursside kogumine võtab aega ja paistab välja. Seega suureneb ka tõenäosus, et kolmandal päeval veel mõni toru paugub. Ma arvan, et kõige suurem oht suurtükiväele pole mitte vastase suurtükituli, vaid õhuvaenlane.

Reaalselt võttes hakkab sõjategevus olema üks rinde ja tagalata sebimine ja mingid õpikust võetud brigaadi vastutusalad on paari päevaga kena minevikuteooria. Reaalselt hakkavad vastupanu osutama kompanii kuni pataljoni suurused reeglipäratult ringi sebivad üksused ja mida rohkem on nende käes torusid ja mida väiksema logistilise pingutusega need töös hoitakse, seda parem.

Meedias räägiti taas suurtükipataljonide moodustamisest. Milleks? Brigaade ju pole. Ilma brigaadideta on ainuke variant on pataljonide lahingugrupid, kus igal LG-l on ka teatud kogus D-30'd kah. Mis seal brigaadi logistikas nii erilist on, kas pataljoni tagalakompanii ei saa hakkama ühe täiendava laskemoona veoga või? Selliseks tegevuseks sobib see kökats suurepäraselt. Lihtne, töökindel (ei vaja brigaadi imetöökoda), reaalselt transporditav iga taktikalise veoautoga, vajadusel ka käsitsi lükatav. Väljaõpe muidugi tsentraliseeritud, kuid pärast suunamine "lahingugruppi 14. jalaväepataljon".

Ma arvan, et vene counterbattery'd kardetakse ülearu. Kõige suurem oht on on selles, et äravõitmatu brigaad on kolme päeva pärast pekstud tükkideks, ÕT ja tsentraalne tulekorraldus enam ei toimi ja iga pataljon vaatab ise, kuidas hakkama saab. Kogu seda sigrimigrit ei suuda ka kaks isamaasõja kangelaskindralit viie suurtükibrigaadida vaigistada. Küll aga hakkavad selle segasumma kohal jõlkuma vene lennukid ja taga ajama iga autot, mis teele ilmub. Kogu selle asja nimi ongi territoriaalkaitse - väeosad tegutsevad oma kodus, hästi teadaoleval maastikul ja vastasel polegi mingit konkreetset "rinnet", kuhu oma tankikiilu suunata. On vaid mingi volatiilne seltskond, kes kord tulistab ühe, kord teise künka otsast. Tankikolonni pole ka mõtet saata, sest seltskond grupeerib end kiiresti ümber (puuduvad igasugu aeganõudvad brigaadi vms protseduurid) ja võtab selle kuskil pihtide vahele. Vastane tuleb aga brigaadidena, kus isegi brigaadikomandöri käsu jõudmine allüksustesse võtab tunde ja kui need tegutsema hakkavad, on vahepeal olukord muutunud.

Selliseks olukorraks ongi vaja võimalikult palju võimalikult lihtsat rauda. Mis on võimalikult lihtne liigutada. Mina küll arvan, et need brigaadi vastutusala teemad kaotavad aktuaalsuse pealse esimest kontsentreeritud soomusvägede rünnakut. Vastane lükkab 5-6 soomustatud brigaadi kitsas lõigus tulema ja raskerelvade/TT moona lõppemisel saavutab otsustava läbimurde.

Minuarust tuleks kiiresti kohanduda olukorraga ja leida nendele D-30tele võimalikult tõhus rakendus, mitte nutta Suzana ja FH-70 paremuselt. Selle vene kökatsiga on ka võimalik tekitada suurt jama - suuremat kui 120 mm MP-ga, kui teda sobivalt kasutada. Brigaadi ta ei sobi, KL ei saa hakkama, järele jäävadki (territoriaalsed) üksikpataljonid. Nt Suurtükiptataljon kinnistada SA-ks kaitseringkonna juurde, kes siis vastavalt oma äranägemisel jagab neid pataljonidele, kas 1 relva või patarei kaupa.

Ründelennukite ja kopterite vastu aitaksid MAPAD`d ja saksa Gepard`d, mõlemad on ka mobiilsed, Gepard veel ka soomustatud ja autonoomse radariga.
D-30`te koguarvu võiks ikka 48 peale ära viia, kindlasti saaks Soomest 6 tk juurde kaubelda ja mõni võiks isegi varuks veel olla ... ZUZANA jääks vast praeguses majandussurutises nati kalliks, kasut. DANA oleks meile aga vägagi jõukohane, suisa parima hinna-heidutuse suhtega haubits.

[Toddie]

Veoautosid peaks meil jätkuma. Mis oleks kui prooviks oma jõududega neid uusi haubitsaid mingite veoautode peale panna? Suurestükk ise kaalub 3.2 tonni, samas näiteks neljateljelise MANi kandejõud peaks olema 10 tonni. Vaesemehe iseliikuv haubits oleks olemas, iseasi kas see ka tehniliselt võimalik on. Äkki keegi, kes lähemalt teab oskab öelda.

[Kapten Trumm]

Veoauto platvorm peab vastu maksimaalselt 81 mm MP tagasilöögi.

[vk1]

huvitavat lugemist teemal, kuidas kaitsta väikeriiki
http://208.84.116.223/forums/index.php?showtopic=27375

[/quote]

[Kilo Tango]

Veoauto platvorm peab vastu maksimaalselt 81 mm MP tagasilöögi.

Mis see siia puutub? Mitte keegi mitte kusagil maailmas ei kasuta haubitsat otse ratastel veermiku seljast. Suurtüki jaoks tuleb ehitada vaheraam ja see tuleb laskmise ajaks tugijalgadega maale toetada. Veokas pigem "ripub" laskmise ajal abiraami küljes.

See osa kogu kaadervärgist pole eriti keeruline arvestades, et D-30-l on endal pöörlev alus küljes. Keerukaks läheb siis kui tahetakse teha automaatset sihitamist.

[Toddie]

Küsimus siinkohal mitte retooriline, vaid täiesti otsene: kas oleks mõtet seda ka teha? Kas meil oleks vajanduv teadmiste ja tehnoloogiliste võimaluste pagas olemas, et D30 MANi otsa istutada?

[Lemet]

Küsimus siinkohal mitte retooriline, vaid täiesti otsene: kas oleks mõtet seda ka teha? Kas meil oleks vajanduv teadmiste ja tehnoloogiliste võimaluste pagas olemas, et D30 MANi otsa istutada?

Kaks eraldi küsimust ju. Esimesele vastamine jääks suurtükiväelaste kompetentsi. Teisele võib igal juhul jaatavalt vastata. Vaadates neid masinaid-mehanisme, mida Eestis vaatamata kõigele siiski toodetakse.

[Kapten Trumm]

Noh suurem osa kodumaise relvatööstuse eeskõnelejatest on tänaseks mullipuhujaiks osutunud ja ainukesteks pinnale jäänud tegijateks on siiani BLRT (ehitas piirivalvekaatreid), Galvilinda ja Klemendi (vormiriided).

Olen üsna kindel, et kui anda kodumaistele metallitöösturitele ülesanne panna need 42 kahurit autode peale, siis algab üleüldine testiikulite sügamine, et nää, isegi hinda ei oska pakkuda, sest puudub igasugune kogemus. Või küsitakse ulmehindasid. Või kui tehakse, siis saab mingi käkerdis, mis ei pea vastu. Kõlab ebapatriootlikult, aga minumeelest on Eesti soss-seppadega olnud kogemusi piisavalt. Alates üle ühe töötavatest imitatsioonivahenditest kuni mittetöötavate simulaatoriteni. Väike ime siis, et lihtsamaks peetakse nende tööde tegemist kuskil Soome spetsfirmas, makstes vähe rohkem ja saades vähemalt mingi tagatise, et asi toimib.

Eestis ei saada töökindlat suitsugranaatigi valmis, jätaksime liikursuurtükkide ehituse äkki targematele?

[Kilo Tango]

Aaviksoo vastused on tühja täis. Tund aega muidugi enamaks võimalust kah ei anna.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=317563