Silmaringi harimiseks käsigranaatidest

[Lemet]

...on Fortes kirjutatud vähe pikem lugu käsigranaatide ajaloost. Vast pakub ka kellelegi teisele midagi lugemiseks.

http://forte.delfi.ee/news/varia/articl ... 9&l=fplink

[T-62]

Tänud, hea viide neile, kes ei viitsi ise midagi otsida

[kobra]

See artikkel oli ka veebruari tarkade klubis.

[oleeg]

Mida see "tarkade klubi" endast kujutab ? Mingi muinasjutuvestjate seltkond ?

terv
o

[Würger 190G]

Horisont rahvale

[kobra]

Mida see "tarkade klubi" endast kujutab ? Mingi muinasjutuvestjate seltkond ?

See on üks ajakiri

[John]

Teema on nagu rusikas silmaauku- lisaksin siia ühe tänapäeva granaadiheitjate ajalugu käsitleva lingi:

http://world.guns.ru/grenade/gl00-e.htm


Siit tõstaks ka sujuvalt teema: mispärast pole kergejalaväele nii hirmsasti rõhuv EKV ette näinud vajadust oma allüksusi laesääre/püssgranaatidega varustada. Iseenesest annaks see relv ikka kohe tunduvalt juurde tulejõule. 40 mm eelis on ka selle suhteliselt pikk teenistus: st on välja arendatud ja proovlile pandud suur hulk erinevat laskemoonavariatsoone. Kõnekas on ka fakt, et tulirelva granaadiheitjad said oma arengule hoo sisse viimases suuremas metsasõjas- Vietnamis. Vene pool nähti vajadust nende järgi siis kui Hiinaga ähvardas sõjaks minna ja oli vaja tõrjuda massrünnakuid Siberi metsades/ lõunapoolsetes steppides (st Mongoolia). Missugune on aga Eesti maastik? Mitte küll päris džungel aga siiski piisavalt omapärane, et vene lahingmäärustikud seda erijuhtumina käsitlevad. Väikse plussina märgiks ka mõningaste heitjate disainist tulenevad eelised- nt H&K AG 36 on olemas püstolkäepide, mis annaks ühtlasi ka relvale eesmise käepideme.

Miinus on küll relvale lisanduv kaal ja sellest tulenev tasakaalu kadumine aga lisanduv tulejõud korvaks seda viga. Kui ei taheta neid hulgi osta majandussurutise/ rahapuuduse/ laiskuse tõttu, miks siis neid mitte anda piiratud üksustele esialgu katsetamiseks, nagu nt missiooni, linnalahingu (kas need on veel opstruktuuris olemas?), si... vabandust "võitlusgruppidele" jne. Kurilka jutud räägivad, et scoutsile pidi mingi piiratud partii tulema aga laia levikut pole kohe päris kindlasti oodata.

Pakuks ka kolme kanditaati:

Esimese valikuna (H&K AG36- ameeriklased tahavad oma M203-d millalgi nende vastu ümber vahetada. Plusiid: hea disain, st püstolkäepide ja paljulubav tulevik, st on oodata massilist levikut. Miinus: kõrge hind). Ef laskeraadius: 150m üksiksihtmärkide, 400m alaliste märkide vastu.

http://world.guns.ru/grenade/gl17-e.htm

Teise valikuna (M203: Iseenesest ennast tõestanud "sumps", katsetatud erinevates konfliktipiirkondades ja erinevates tingimustes, st läbiproovitud relv. Laialt levinud NATO struktuurides ja hakatakse varsti ümber vahetama, st vast saaks hea hinnaga omale sebida). Ef laskeraadius: 150m üksiksihtmärkide, 350m alaliste märkide vastu.

http://world.guns.ru/grenade/gl07-e.htm

Kolmanda ja viimase võimalusena (H&K 79. Augutäide. Oli oma G3 seeriale vaja midagi 40 mm granaate välja sülitavat toru vaja alla saada ja see kajastub ka ehtises- päästik asub vasakul küljel, vinnastus ning kaitseriiv on taga, heitja ja salve vahele litsutud. Kokkuvõttes üsna ebamugav käsitleda. Erit veel ülipika G3 (AK-4)-ga. Plussiks on vast odav hind) Ef laskeraadius: 150m üksiksihtmärkide, 350m alaliste märkide vastu.

http://world.guns.ru/grenade/gl09-E.HTM

[man21]

Olen kah seda granaadiheitjate värki pisut uurinud. Nende massilist kasutust kaitsejõududes ei pea vajalikuks, just väikese laskeulatuse ja suure kaalu tõttu, sest ka granaate tuleb ju kaasas kanda. Pasi´dele võik paigutada automaatgranaadiheitjaid, mille laskeulatus on kaks kilti ja varustatud korralike sihikutega. Kuid kaitseliidus, mis sõjaseisukorras hakkab tegutsema nagunii lähtudes sissitaktikast on ta lausa asendamatu.

[John]

Olen kah seda granaadiheitjate värki pisut uurinud. Nende massilist kasutust kaitsejõududes ei pea vajalikuks, just väikese laskeulatuse ja suure kaalu tõttu, sest ka granaate tuleb ju kaasas kanda. Pasi´dele võik paigutada automaatgranaadiheitjaid, mille laskeulatus on kaks kilti ja varustatud korralike sihikutega. Kuid kaitseliidus, mis sõjaseisukorras hakkab tegutsema nagunii lähtudes sissitaktikast on ta lausa asendamatu.

Samuti linnalahinguüksused, nagu ka missioonimehed. Iseenesest, kui arvestada kõik niigi idee järgi juurdetulevaid lisavidinad (aimpoint, hologramm, 3X optika, Picatinny reeling, eesmine käepide jne) lähevad relvad niikuinii raskeks ja tasakaalust välja. Laesääre granaadiheitja lisaks küll sellele kaalu kuid ega a) kõik ei kanna seda (tõenäoliselt oleks see ainult laskuril, keda niigi kasutatakse lisamoona tassimiseks ja/võib olla ka JÜ abil) b) meil tegelikult on tühimik tavaliste käsigranaatide ja juba nö esimeste mürskrelvade (MP) vahel.

Just selle tühimiku täitmiseks loodigi granaadiheitjad. Väike laskeulatus on jälle suhteline: kui eesmärgiks on midagi täppislöögiga maha võtta siis jah -150m on suhteliselt vähe aga ikkagi rohkem kui mõne käsigranaadi viskeulatus. Samas teatud alas olevate märkide tabamise ef laskeraadius ulatub juba 350 m kanti. See enam nii väike ei ole. 40 mm granaadi eelis on ka selle pikk teenistus ning sellest tulenev lai laskemoonavalik. Praegu täidab jalaväe "taskukahuri" rolli Carl Gustav, millel on küll suurem laskeraadius kuid see eest ka tunduvalt raskem (ja kallim) moon, rääkimata relva omakaalust. 40 mm granaadiheitja oleks tõhus täiendus sellele, säästes kusti moona tähtsamate sihtmärkide jaoks (st saaks rohkem soomusvastaseid HEAT 551, 751 ning punkrivastaseid HEDP 502-d kaasas kanda. Vastasel juhul peab kaasas tirima ka rohkem kildu- HE 441-te ja vajadusel ka suitsu SMOKE 469-d. See jällegi soodustab olukorda kus liiga suur valik viib puudulike kogusteni.)

Granaadiheitjate paigaldamisega soomusele olen täiesti nõus. Iseenesest tekib muidugi küsimus, et mis heitja oleks meie rahaliste ressursside/tingimuste juures optimaalne.

[man21]

Ega ma teda saja prossaselt välistakski, üks ju võiks jaos olla, kuid siin pakkus vend välja, et igal mehel oleks.
Automaatgranaadihetja on juba nagu väikesekaliibrine suurtükk, sest poolteist kilti sihitud tuld ja üldulatus on kaks koma kaks kilti. Ja tollest pillist annab juba üsna tihedat tuld anda.
Ainuke nende kõigi granaadiheitjate nõrkus on see, et laengu lennukiirus on väike ja seega rohkem mõjutatav ilmastiku poolt, mille tagajärel täpsus kannatab. Samuti vaenlasel võimalus reageerida.