Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Gfreak]

jah, medusa, aga point on selles, et seda lehte kinni ei pandaks, ega mingi idikas Eestis midagi ei teeks.

kütuseveokit võiks kas või üks mees varitseda, panna süütekuul sisse ära ja minema tõmmata.
kuid ülejäänud kolonn sõidab ikka edasi...

[Madis22]

Selles suhtes meie Soome sõbrad on algatanud päris huvitava teema, et me ei peaks arutlema siin iseenesest mõistetava hit'n'run taktika üle, mis erilist pingutust ei nõua, vaid üritama leida VG maksimaalset võimekust. Näiteks seesama situatsioon, et kas üldse on võimalik nii väheste meestega vaid 10 kilomeetrisel maanteelõigul kolm päeva kinni pidada mehhaniseeritud pataljoni. Mulle hakkab tunduma, et on. Kui veel sama ülesandega on paralleelsetel teesuundadel neli viis üksust, siis oleks ehk saja-sajaviiekümne mehe kattel võimalik algul Piusa, siis Võhandu jne. joontel vaenlase peatamiseks tõsisemalt ette valmistuda.

[Unto Pulkkinen]

MBT’d tippis ei tule hävitatuks lihtsalt gusti lasul või kergel külgmiinil.
Aga kui tee sees oleks näiteks 50 kg TNT või heksotol, nii õhkimine MBT kohal hävitab see.
Samas terve kolonn jääb seisma.
Sellel momentil on hea lasta gusteid, kui sõidukid on liikumatu.
Tee õhkimise kohal on vaja olla ainult 2 meest.
Peajõudud võiks olla 1,5 – 3 km kaugusel kolonni külgpoolel varitsust tegemas ja laseb gustidega.
Vaenlane läheb ruttu välja sõidukeist, kui hakab tankirusikaid paukuma tanki küljes.
Vaenlane on väljaspoolel ja samas oleks juba miinipilduja mürsud lennul.
Miinipilduja sihtmärgid peaks olema kui pärlikee tee mööda.
Löhkeained on piisavalt neli katkestuse jaoks ja ikka võib tellida lisa.
Lõhkeaine on kõike odavem relv.
Luuretippist ei ole palju probleemeid, minu arvates.
Ja kohalik sissijagu võiks olla kõike kaugimal kolonni lõppuosas iseseisvalt kaotuseid tegemas.
Kas see on suur probleem panna tee sisse lõhkeained?

[Juhani Putkinen]

Kas oleks üldse neil sideveokid ja kütuseveokid kaasas - kuradi tänapäeva tankid võivad näiteks ju mitusada km ilma tankimata ringi lasta.

Mehhaniseeritud pataljonil on tingimata side- ja juhtimine kaasas. Võib-olla APC peal, või IFV peal - aga miks mitte ka Gaz-66.

Kütust tuleb varem või hiljem - ja laskemoona kah. See tagala on kõige tähtsam hävitada. Kui seda pataljonit kurnatakse, nii ta kasutab igas varitsuses laskemoona ja kütust. Võib-olla sellest pataljonist on midagi järele jäänud kui ta jõuab Tallinna ringteeni - aga laskemoon ja kütus peab otsas olema ja logistika on vaja hävitada täielikult.

[Madis22]

10cm asfaldisse lõi kangiga augu sisse poole tunniga, kui kaks meest kordamööda lõid. 100g ammoniidipulk murdis siis asffaldi lahti ja kobestas piisavalt killustikku, et pärast sai sinna tankimiini paigaldada ja lahtimurdunud asfaldi peale tagasi paigaldada. Kui terve tee on lumelobjakane nagu ta seda märtsis olla võib, siis ehk õnnestub isegi mineerimisjälje ära peita. Samas 15m laia tee mineerimine ulatuses, mis garanteeriks tankilindi miinile sattumise, nõuab parajat pingutust. Variant on paigaldada suuremad laengud ja lõhata distantsilt, kuid isegi kiirusel 40 km/h läbib 6m kerepikkusega tank üle 10m sekundis, ehk 150-200m kauguselt varitsedes on raske tabada õiget momenti, mil tank on laengu kohal. Igal juhul tuleb leida võimalus sundida tanki kiirust vähendama enne laengule jõudmist. Või paigaldad ühte varitsuskohta 3-4 suurt 50kg laengut antenn detonaatoritega? Tankist on nähtavus halb, ehk antenne ei märgata. Siis aga kulub oluliselt rohkem lõhkeainet.

[Jaanus2]

Ühest varasemast postitusest mäletan, et asfalttee mineerimine pidi olema keeruline. Kuid mulle meenus tsiviiltehnoloogia, mida selleks kasutada saab. Torustiku paigaldamise riist ilma kraavi kaevamata, rõhtne puur. Puurida sellise riistaga tee kõrvalt tee alla ja mitte midagi ei jää näha. Sellega saab puurida kümneid või isegi sadu meetreid eemalt, mineerimiseks nii pikalt vaja ei ole ja riist võib olla väiksem ja kergem seetõttu.

[Kilo Tango]

jah, medusa, aga point on selles, et seda lehte kinni ei pandaks, ega mingi idikas Eestis midagi ei teeks.

kütuseveokit võiks kas või üks mees varitseda, panna süütekuul sisse ära ja minema tõmmata.
kuid ülejäänud kolonn sõidab ikka edasi...

Mis sa jobad. Internetis on igaühel võimalik täiesti legaalsetest kanalitest leida õpetust, kuidas valmistada mida iganes. Mõned aastad tagasi oli USA Iraagist ära toodud arhiivimaterjalide hulgas üles riputanud isegi tuumapommi tegemise "õpetuse". Praegu ajavad Iraani ja Põhja-Korea tuumateadlased sealt näpuga järge.

Aga täpsemalt. ANFO retsept on nii lihtne, et selle leiab isegi wikipediast:
http://en.wikipedia.org/wiki/ANFO. ANFO-ga on ainus häda see, et too vajab üsna korralikku kogust kiiretoimelist lõhkeainet detonaatoriks. ANFO-ga tehti see ilmakäraks, mida tuntakse Oklahoma City bombing nime all. Seda kasutas varemalt (vist kasutab praegugi) Eesti Põlevkivi.

Ja siis tasub muidugi googlisse sisse toksida Anarchist Cookbook. Või siis osta see raamat omale Amazonist.

Siis on olemas veel täiesti avalikult kätte saadav TM 31-210 Improvised Muinition Handbook, mis on samuti Wikipedia (http://en.wikipedia.org/wiki/TM_31-210_ ... n_Handbook) kaudu lingitud ja saadaval. Selliseid käsiraamatuid leiab ilmselt veel.

[Kilo Tango]

Ühest varasemast postitusest mäletan, et asfalttee mineerimine pidi olema keeruline. Kuid mulle meenus tsiviiltehnoloogia, mida selleks kasutada saab. Torustiku paigaldamise riist ilma kraavi kaevamata, rõhtne puur. Puurida sellise riistaga tee kõrvalt tee alla ja mitte midagi ei jää näha. Sellega saab puurida kümneid või isegi sadu meetreid eemalt, mineerimiseks nii pikalt vaja ei ole ja riist võib olla väiksem ja kergem seetõttu.

See rõhtne puur jätab tee äärde ikka päris korraliku jälje. Seda saab kasutada antud otstarbeks vaid siis kui teetamm on suhteliselt kõrge. Tegemist on üsna suure ja võimsa masinaga - seda tööd nüüd salaja küll ei tee.

[Juhani Putkinen]

Kui veel sama ülesandega on paralleelsetel teesuundadel neli viis üksust

Õige.

Kui seda mehhaniseeritud pataljon vastas on ainult üks VG nii vaenlane sõidab sellest mööda või kaotuste hinnaga üle. Kui ta kõigest väest püüab kinni pidada kolm päeva.

[Medusa]

Kui kolonnipead ette võtta, ehk oleks hea lasta mingi tank kuskil silla peal ribadeks, sellega sillapealset liiklust oluliselt takistades, või mõnes muus kitsamas pudelikaelas.

Selle üle pole mõteta vaielda, kas netis oleva info taasesitamine on hea või ei. Igasuguseid pommiõpetusi saab kiirelt, ja kui vähegi keemiat osata, pole ka miskit netitarkust vaja.

[Jaanus2]

Kui tee äärde jääbki mingi sonkimisjälg, siis seda peaks olema suht kerge peita. Masin on jah väiksema teerulli suurune, aga kui ta ei pea tegema tavalisi pikki jämedaid torukäike, siis saab ta ehk väiksemaks ka ja mobiilsemaks. Tehnoloogia ise ei ole mingi raketiteadus. Teetamm ei pea tingimata olema kõrge - puur läheb libamisi õigele sügavusele ja jääb seal rõhtseks (ei ole jäik, nagu hambaarsti puur trossi otsas umbes).

[Kilo Tango]

Kui kolonnipead ette võtta, ehk oleks hea lasta mingi tank kuskil silla peal ribadeks, sellega sillapealset liiklust oluliselt takistades, või mõnes muus kitsamas pudelikaelas.

No mõlema minu kirjutatud varitsuse idee on sarnane aga sellest üksi ei piisa. Ka kolonni sabal peab tee ära blokeerima. Alles siis tekib tõeline tropp.

[Medusa]

No mõlema minu kirjutatud varitsuse idee on sarnane aga sellest üksi ei piisa. Ka kolonni sabal peab tee ära blokeerima. Alles siis tekib tõeline tropp.

Õige. Tropp on väga kasulik, tekitades tõsise ajakulu vastaspoole jaoks. Kui on mitu VG-d liikvel, saaks suuremaks tegevuseks ka rohkem snaipreid näiteks korraga sellesse varitsusse paisata, ehk ka üks pooletolline Mk.211 HEIAP moonaga, kergemate soomukite ja kütusevaatide kiusamiseks. Täis kütusevaat muidugi ei plahvata, kui lõhkekuuliga tabamuse saab, nagu Hollywoodis näha võib - liiga palju kütuseauru, liiga vähe hapnikku. Samas, mahavoolav küte võib küll tuld võtta.

Aga tekkis selline küsimus: ütleme et sõidab miski toiduvoor järgi, kui siis IED-ga nt viimased paar sõidukit õhkida, mis siis juhtub? Ülejäänud annavad gaasi ja tõmbavad uttu, või hakkavad toimuvat uurima?

[Kilo Tango]

Kui tee äärde jääbki mingi sonkimisjälg, siis seda peaks olema suht kerge peita. Masin on jah väiksema teerulli suurune, aga kui ta ei pea tegema tavalisi pikki jämedaid torukäike, siis saab ta ehk väiksemaks ka ja mobiilsemaks. Tehnoloogia ise ei ole mingi raketiteadus. Teetamm ei pea tingimata olema kõrge - puur läheb libamisi õigele sügavusele ja jääb seal rõhtseks (ei ole jäik, nagu hambaarsti puur trossi otsas umbes).

Sellised masinad teevad seda asja:



Mingid meetri-paari pikkused augud saab lihtsamate riistadega kah sisse.

[Unto Pulkkinen]

Mingid meetri-paari pikkused augud saab lihtsamate riistadega kah sisse.

Siin onki geniaalne masina.
Kui suur läbimõõt või aukul olla?
Kas 15 m pikk auk oleks võimalik?
Kui pantakse lõhkeaine torusse, nii kas see oleks võimalik lükata auku sisse?
Kui ruttu masina tekeb aukuid?