Abruka.

[kaevurmati]

Soovikisin targematel rääkida kui militaarne see Abruka on.Googeldasin abruka kohta kuid ei leidnud midagi.
Ettetänades Kaevurmati.

[kaevurmati]

Juttude järgi üks üks patarei seal on.Sõbra sauna alt tulnud isegi kaigasgranaate ja mürske välja.

[jaan59]

Kirjanik Jüri Tuulik on Abruka teema ilusti lahti kirjutanud,on seal ka ühtteist Abruka meeste elust ja saatusest sõjakeerises.Otseselt sõjategevusest saarel aga mitte õhkagi...

[kaevurmati]

Teose nimi
Kuid kuidas seledad sauna alt tulnud granaate

[Faust]

Eks kõike võib igalepoole sattuda erinevaid teid pidi. Välistatud pole ka pealesõjaaegne granaatide sinnasattumine.

[kaevurmati]

Seda küll.Et sõduri saapa jälgi seal pole?

[izandvos]

Kindlasti on seal sõdurite saapajälgi. Mõned lingid, kust võib seda välja lugeda:
http://paber.maaleht.ee/print.php?page= ... 90&print=1
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.as ... 6921&kat=1

[villy.64]

kas mitte ,,Külatraagik,, polnud see,kus Tuulik natuke seda sõja-aega meenutab

[Kapral Karu]

Ka peale sõda oli seal suurtükipatarei. Saaremaa Muuseumis on foto mahajäetud suurtükist, mis olla pildistatud 1957.a.

[Basilio]

Abruka külje alt merest on minu teada leitud II WW aegne lennuk. Eksisteerib veel legend sakslaste sõjatehnikast, mis transpordilaevalt maha pudenenud või lükatud. Üks Eesti sukeldumisklubi korraldas suvel seal 2 otsimisretke, aga minu teada tulutult. Kutsuti mindki, aga ei saanud kahjuks minna. Üritus oli nädala sees ja oleks eeldanud puhkust. Aga eks sa võta, kui puhkusegraafik tehakse valmis juba jaanuaris!

[Arensburger]

1941.a. 21. juulil oli Läti jäämurdja Lacplesis torpeedolastiga teel Triigi sadamastst Mõntu sadamasse, puksiiris torpeedokaater TK-71. Abruka all kohtuti saksa relvastatud traaleriga. Sakslaste kahuritulest süttis TK-71 ja uppus. Ka Lacplesis sai kannatada. Hommikul võttis sündmuskohale jõudnud vene traaler Lacplesise puksiiri ja viis Roomassaare sadamasse, kus temalt torpeedod võeti maha. Jäämurdja ise uppus otse kai ääres. Saksa okupatsiooni ajal, sama aasta sügisel, pumbati laevast vesi välja ja järgmisel aastal sõitis Lacplesis Virtsu - Kuivastu liinil. 1944. aasta sügisel läksid sõjapõgenikud sellega Rootsi kus ta järgmisel aastal venelastele välja anti.

Abrukal asus rannakaitse patarei (komandör-vanemleitnant Savin, komissar P. V. Lukonin), mis koosnes kolmest kahurist laskekaugusega 22,4 km. Abruka patarei tulistas intensiivselt ka sakslaste maavägesid, kui need olid jõudnud lahingutega Sõrve. Sealsetel patareilastel olid õhutõrjeks vaid kuulipildujad ning saksa lennuvägi suutis kaks Abruka kahurit 1941-sel aastal rivist välja lüüa. Kui kaitse Sõrve poolsaarel juba vankus, olid venelased ikka alles Abrukal. 2. oktoobril leidsid sakslased ühe vangi võetud vene leitnandi taskust käsu, kus nõutakse Abruka garnisoni dessanti Sõrve sakslaste rinde taha. Venelastel oli vist mingi kummaline ettekujutus "võitmatust" Abrukast. Seevastu hõivasid saksa 660. pioneeripataljoni kompaniid juba järgmisel hommikul üllatusrünnakuga Abruka ja võtsid kiire haaranguga saarel asunud garnisoni mehed ilma suurema võitluseta vangi.

http://eng.9may.ru/11.10.1944/eng_inform/m9002479

1944.a. Sõrve võitluste ajal tegid venelased kiiresti ka vanad patareid korda. Ehitusväeosa, mis seal tegutses koosnes suures osas lätlastest, kes olid veel samal aastal lätist mobiliseeritud. Kuulu järgi oli nende hulgas olnud ka mehi, kes vaid mõni kuu tagasi veel saksa vormi olid kandnud. Nii, et 1944.a. Sõrve lahingute ajal said sakslased jälle tunda Abrukalt lähtuvat tuld - seekord aga juba ameerika mandril toodetud torudest.

[Arensburger]

Juttude järgi üks üks patarei seal on. Sõbra sauna alt tulnud isegi kaigasgranaate ja mürske välja.

Seda saunalugu ma tean ka. Minu poeg oli ka seal lastelaagris, kui see sell otsustas lapsed tööle panna ja lasi neil oma vana sauna maha lammutada. Mädanenud saunapõranda alt tuli aga igasugust roostes nodi välja. Kõigepealt tulid välja konservipurgi sarnased granaadid (midagi nagu vene RG42). Siis mädanenud puitosaga püssitorusid ja kastide kaupa moona, nii püssipadruneid kui kuulipildujalinte. Kohale kutsutud demineerijad viisid selle mädanenud kola ära. Poiste jutu järgi oli seal olnud isegi mõned miinipilduja miinid. Keegi rääkis ka mürskudest (?). Kõige huvitavamaks asjaks selles leius oli ümmargune pöörlev alus millel tõenäoliselt oli asetsenud õhutõrjekuulipilduja.
Kõik kraam oli vene oma ja kuna aastakümnete jooksul ohtralt sauna pesuveega kastetud, siis väga halvas seisus. Sellegipoolest - poisid olid raudkangidega hoogsalt läbi mädanenud saunapõranda tümitanud ja osa kraami oli lausa kangiga läbi löödud. Nii, et seekord läks paljuski ka õnneks.
Pärast tuli välja, et saun on ehitatud mingi betoneeritud põhja peale. Arvati, et see oligi olnud sõjaaegne õhutõrje kuulipilduja tulepunkt.

[andrus]

Vestluse tase on tunduvalt tõusnud, nüüd võib ka ise osaleda

Patarei andmed:
Abrukal asus rannakaitsepatarei Nr.3. Asukoht – Pitkanina neeme rajoon, ligikaudsed koordinaadid: 58º08' N 22º30' O. Koosnes 3 (hiljem 1) 130mm suurtükist B-13. Laskekaugus 130 kaabeltaud. Tulesektori keskjoon 157º. Nimekirja Nr.014/116-B järgi pidi koosseisus olema 125 meest, sealhulgas 5 ohvitseri. Juhtivkoosseis: patarei ülem vanemleitnant Savin, ülema abi nooremleitnant Blagodarjev.

Almanahh Tsitadell Nr.11, lk.61

Lacplesis – alustuseks võiks tutvuda selle diskussiooniga: http://brummel.borda.ru/?1-6-0-00000050 ... 02.001.002 Morozov riputas seal üles paar mikroskoopilises kirjas lehte mingist originaalaruandest.

Hümmelchen, G.: Die deutschen Schnellboote im Zweiten Weltkrieg lk.51-52 kirjeldab seda nii:
21.7. õhtul suundus 3.Schnellboot-Flottille (ülem Friedrich Kemnade, rüütlirist 23.07.1942.a., suri alles 2008.a., kirjutas ka memuaarid, mul kahjuks ei ole) ründama õhuluure poolt teatatud hävitajate salka. S 54 ja S 58 silmasid „väikest praami“, aga ründama ei hakatud, kuna loodeti leida hävitajate salka. Löök läks aga tühja ja kaatrid pöördusid tagasi „praami“ juurde. 22.juulil kell 02,20 ründasid 3.S-Flottille 2. paari (Rotte) kaatrid S 29 ja S 58 avastatud laevu ja lasid torpeedokaatri põlema. Lacplesisele sõideti parda äärde ja võeti 14 lätlast, venelasest kaptenleitnant ja 3 venelasest madrust pardale. Pardalevõetute hulgas oli 5 haavatut. Lõpuks tsiteerib Hümmelchen omakorda Kemnade memuaare, mille järgi vees ujujate päästmise katsel need püstolitest tulistasid ja ujusid eemale.

tundub, et sakslased raporteerisid ülespoole nii torpeedokaatri kui ka puksiiri uputamisest, nii vähemalt võib lugeda meresõja juhatuse sõjapäevikust (KTB Skl). Nõukogude pool väidab, et miinitraaler Fugas pukseeris laeva Roomasaare sadamasse (Morozovi poolt ülesriputatud aruanne).

[Arensburger]

Tänud andrusele! Nagu ikka, on tema info väga põhjalik ja autriteetsetest allikatest.

Eksisteerib veel legend sakslaste sõjatehnikast, mis transpordilaevalt maha pudenenud või lükatud. Üks Eesti sukeldumisklubi korraldas suvel seal 2 otsimisretke, aga minu teada tulutult.

Ma olen ka seda legendi kuulnud ja kaldun arvama, et seal on ka tõtt sees. Leidsid selle kraami juba vene ajal sukeldumisklubi liikmed. Vene ajal neid klubisid Saaremaal vast ainult üks oligi. Igal juhul liikus siis Saaremaal ringi saksa moona mis toodud kusagilt Abruka lähistel põhja lastud või ümber läinud sakslaste praamilt. Seal olla merepõhjas vedelenud igasugust kraami, põhiliselt kaste varuosadega (olla olnud kaste suurtüki lukkudega) ja ka laskemoona. Vee all olnud kraam oli muidugi halvas seisus. Jahimehed, kes tol ajal saksa karabiinidega jahti pidasid olid tolle moona suhtes väga kriitilised. Iga kolmas pauk tõrge, nagu mulle öeldi. (vahemärkuseks niipalju, et vene ajal tohtis jahti pidada vaid sileraudse püssiga ja suurulukeid jahtides oli sellega looma haavamise tõenäosus kordades suurem kui tema maha laskmine. Tean isegi legaalseid jahimehi kes riskisid metsas pauku teha ka sõjaajast jäänud relvaga. Lasta sai suuremalt distantsilt ja tulemus ka kindel. Tänapäeval on enamuses riikides sileraudsega suurulukite jaht keelatud.) Mul tuli 80-nendate teisel poolel abikaasa EPA kursusekaaslastele Saaremaal kokkutulekut korraldada ja plaanis oli ka üks metskits vardasse ajada. Üks jahimees, kes lubas mind lihaga varustada ei pidanud aga sõna ja viimases hädas tuli pöörduda ühe teise mehe poole, kellel tedaolevalt ka "pikk püss" kodus olemas oli. Tema tingimus oli, et toogu ma kolm saksa padrunit ja järgmisel päeval on mul kits olemas. Siis sain ma padrunid nende "nn. tuukrite" käest. Pärast Ruudi kirus, et kolmest paugust mis tõin oli kaks tõrget olnud, aga kits oli olemas.
Tundsin ühte meest, kellel oli kodus saksa MG sel ajal. Ta oli ka seda merest toodud moona saanud ja tema jutu järgi ta sellega oma pilli korralikult "nn. laulma" ei saanudki. Kogu aeg ikka tõrge ja tõrge.

[kaevurmati]

To Arensburger:Ma arvan et need minu mürsud ongi miinipilduja miinid.Kuna sõber kes on selle talu perenaise lapselaps ei tea militaarist midagi ega erista mis-mis on siis panin siia kirja nii kuidas ta rääkis minule.Selgus ,et granaadid olid ikka olnud saksa kaigasgranaadid.Kuigi eemalt võib tunduda vena ja saksa granaadi lõhkepea üsna sarnane kui kaikal vars ära mädanenud.Õnnelikult läks igaljuhul
Tänud kõigile info eest