Selle VG varitsus võiks olla, kui on üll.
Varitsuse eesmärk on teha kaotuseid vaenlasele ja takistada selle edasimist.
Õnnestunud varitsus ka lisab kaitsja eneseusaldust.
Tähtsad taktikalised printsiipid varitsuses ovad:
- Varitsus on aja, asukoha ja märgiobjekti suhtes üllatav.
- Varitsuse jõudud esindavad erinevaid relvatüüpeid.
- Tule kasutamine on sellist, et eri relvad saavad korda koosmõju.
- Tulistamine on lühik ja äge.
- Varitsus on hästi varjatud kuni tulistamise alustus.
- Eemaldumine toimub ruttu varjatuide ruutide kaudu.
Objekt, kellele andakse tulelöök, võib olla üks rood kolonnist.
Roodu võib valida, loomulikult esimene rood on hea kandidaat.
Kolonni luuretipp ei ole hea objekt, millal see on väike (ei niisiis soe koht).
Varitsuse asukoht on tähtis valida hästi.
See korrraldakse alati ainult ühel poolel teed.
Kui tankide vahe on umbes 100 m, nii neid on varitsusalal 5-10 tk.
Vahe võib olla veelki lühem.
Joone eespoolel peab olema lakendik, kõige rohkem võib kasvada põõsastikud.
Vasakul võib olla ka lakendig, mets oleks veel parem.
Taga peaks olema selline maastik, et tankid ei keera ja ümberpiira varitsusüksust.
Järeltöke on tähtis olla paremal poolel, näiteks mets.
Töke peab tökestada tankide liikumist tee väljaspoolel ja ka anda näovarjus, et tankid järel ei saa lasta otse.
Töked võib tugevdada miiniväliga ja kaudtule sihtmärgidega, sõltuvalt maastikust.
Miinid võib olla kildmiineid ja tankimiineid.
Tee peal on vaja ka kaudtule sihtmärgeid elava jõudu vastu.
Tee taga tee kõrval võib olla kildmiineid (suunkildmiineid, torumiineid), mis lastakse kaugeõhkimise vahendiga.
Kui torumiini ei ole luba kasutada, nii miinipilduja mürsust võib teha sellise.
Lööksütiku asemele pandakse elektridetonaator.
Kui mürsk on sidudud puu külge, nii kilud lendavad laiali, vähemalt on tõhus 50 m kaugusele.
Kui on pime, nii tee kõrval võiks olla mingisugune valgusvahend (granaad, napalm,…),
mis süüdatakse kaugelt.
Loomulikult võib kasutada valgusraketteid, kui julgeb.
Jõudud on joonel, kelle pikkus on VG suurusele üksusele umbes 500-1000 m.
Kõik jõudud on joonel, aga ei kohalikud sissid, kes tegutsevad päris iseseisvalt
samal ajal kolonni hooldusüksuseid vastu.
Gusteid on terve joonel ühesuuruste vahedega.
Ka jalavägi ja snaiprid on pikkal joonel.
Miinipildujapatarei andab tõetust varitsusele, umbes 2 - 5 km kauguselt.
Lühem kaugus andab parema täpsuse sihtmärgile tee peal, kui miinipildujaüksuse turvalisus lubab seda.
Miinipildujad võivad ka lasta lõpuks suitsugranaadeid vajaduse korral, et eemaldumine oleks turvalisem.
Tulejuhtüksus on paremal poolel rindejoonel.
Asukoht on selline, et võib vaatleda paremale ja ka teele.
Parem pool on varitsusüksusele kõike ohtlikum suund.
Sealt võib rünnada abijõuduid.
Eemaldumisel tulejuht võib anda tulekäsu sobivale sihtmärgile laskmiseks.
ÖT patrull on VG paremal tiibul.
Öhuoht tuleb tõenäoliselt paremalt (kopterid).
Kaugeõhkimise üksus laseb teelaengu VG juhataja käsul või vastavalt juhendile.
Moment on selline, et a) laengu sihil on tank ja b) varitsuse eespoolel on kolonn.
Torulaengu eesmärk on katkestada tee, hävitada tank ja seisata kolonn.
Kui kolonn ei jää seisma, ei ole mõistlik alustada varitsust (tulistamist).
Sellel viisil tee katkestuskoht on tähtis, et seda ei või lihtsalt ringi ajada.
Ettevalmistused varitsuse jaoks peaks teostama öösel.
On kriitilise tähtis, et kõik toimub varjatult.
Eriti õhuoht on päeval ilmeline.
Parem on läbiviia varitsus hämarikus.
Lahingutegevuse järjekord võiks olla:
1. Kolonn saabub, hääled võib kuulda.
2. Validud rood on sihil ja esimene tank on laengu sihtjoonel.
3. Teelaeng lastakse õhku.
4. Kolonn jääb seisma.
5. Samas snaiprid lasevad esimesed laskud (tankide juhatajad või kes tahes on nähtaval).
6. Gustid tulistavad nähtaval olevaid tankeid.
7. Jalavägi läheb välja tankeist tee vastupidisele poolele.
8. Kõik relvad (automaadid jne.) hakavad tulistama jalastuvaid vaenlaseid.
9. Tulejuht andab tulekäsu miinipildujapatareile tulelööki laskmiseks teesihtmärgidele.
10.Kildmiinid tee taga lastakse.
11.Äge tulistamine kestab maksimaalselt 2 minuutid.
12.Tulejuht andab veel tulekäsu miinipildujapatareile lasta tökesihtmärgeid, kui on vajalik.
13.VG juhataja andab käsksignaali eemaldumise alustamiseks.
Eemaldumine toimub niimoodi, et osa jääb natukene järele ja julgestab eemaldumise.
Eemaldumine peab toimuma ruttu varjulise ruuti kaudu.
