Eestlaste arv võõrvägedes II.maailmasõja ajal.

[hugo1]

Lugesin ühte raamatut Soome Talvesõjast ja seal kirjutatakse, et eestlasi teenis vabatahtlikena Soome Talvesõjas ametlikult 60 mehe ringis. Ajaloolased, kes raamatu kirjutasid arvasid, et vähevõitu ja pakusid umbes 100 meest. Minu arvates on ka 100 vähevõitu, või kuidas
Mis te arvate
Sammuti tahaksin teada, kui palju eestlasi astus 40-41a. vabatahtlikult punaarmeesse

[Mathias Lutz]

Arvata on,et suurem osa läks mopiga.Muidugi kõik hävituspataljonid koosnesid küll ideelistest meestest ja küllap need arvati ka regulaararmee osaks.Nii,et vabatahtlikke oli.

[hugo1]

Suuremaosa läks jah mopiga, aga mind huvitab just see, et pelaju võis neid olla, kes tahtsid minna

[Charlemagne]

Isegi hävituspataljonidesse ei läinud kõik mehed omal tahtel. Kas ei olnud mitte V.Ojakääru raamatus "Omad viisid võõras väes" juttu sellest, kuidas asi käis? Aeg oli ju selline, et igasugune oma arvamuse avaldamine ükskõik mis vormis võis kuuli ette viia. Maapoistel oli lihtsam, mets oli toa taga. Linnadesse sisse ja väljasõite aga valvati üsna hoolega.
Mälestustest võib lugeda, et uue võimu tulles tekkisid igas pea koolis, asutuses ja kus iganes uue korra aktiivsed pooldajad. Enamuses on aga meenutajad ühte meelt - neid oli kaduvväike hulk. Ja ega uue korra ülistajadki kõik oma nahka turule viia tahtnud "Stalini suure asja eest"
Meie tookord veel arvukast sugupuust said venelased sundmopiga kätte vaid üheainsa mehe, linnas elanud tehasetöölise. Maal elanud rahvas kasutas eelnimetatud võimalust, sood ja rabad andsid varju piisavalt. Vanaonu aga jäi Venemaal teadmata kadunuks. Sõjajärgne tagaotsimine andis erinevaid vastuseid:surnud Uraali "õppelaagris", langenud kangelasena Velikie Lukis, teadmata kadunud... 80-date alul leidus keegi, kes(vist) teadis , kuidas asi oli. Nimelt oli kamp mehi jalga lasknud kusagil Venemaa raudteejaamas eesmärgiga Eestisse tagasi jõuda. Vanaonkel ja kõneleja nende hulgas. Rinde ületamine aga läks untsu, mehed said surma ilmselt kõik peale selle, kes asjast teate tõi aastaid hiljem(temal olla oma väidet mööda õnnestunud surnut teeselda pihta saanuna kuni pimeduse tulekuni ja siis üle rinde tulla).Rääkis ka,et osa mehi olid relvad hankinud ja vastu hakanud... Kusagil põhja pool rindelõigus oli see asi sündinud. Kes teab, segane värk. Arvan aga küll,et vabatahtlikke oli väga vähe, kes tões ja vaimus suurt kodumaad tahtnuks teenida. Nagu selles laulus,mis tehtud tolle aja kohta:
Kuulutati välja mobilisatsioon
Stalin mõtles, Eesti rahva ära toon
aga kus see ime juhtus, armastus kõik ära lahtus
mida aasta otsa kasvatatud sai
Edasi räägib laul,kuidas mobiliseeritute rong Narva poole sõitis, kuni..
Toila kohal lennuk tuli
hirmus pommirahe oli
mehed metsa jooksid sedamaid
ja lõpuks need, kes vagunitesse jäid:
...üks oli Siberisse saatja
teine vangide ülevaatja...rohkem neid polnudki.