1949. a. märtsis küüditati Eestist Siberisse u 20 000 Eestimaa elanikku. Kuigi märtsiküüditamine on ajaloolaste poolt leidnud põhjalikumat käsitlemist juba ligi paarikümne aasta jooksul, ei või seda pidada läbi uuritud teemaks.
Konverentsil leiavad käsitlemist ja tutvustamist uuemad aspektid ja tulemused märtsiküüditamise uurimises, sh. küüditamisaktsiooni eellugu, tagamaad, kulg ja hilisem retseptsioon.
Konverentsiga mälestatakse 60 aasta möödumist viimasest suuremast küüditamisest.
Konverentsi kava:
11.00–11.10 Avasõnad
11.10-11.30 Aigi Rahi-Tamm (TÜ) Küüditamised nõukogude repressiivpoliitika komponendina
11.30-11.50 Lauri Frei (TÜ) “Kulakukstegemine” kui märtsiküüditamise ettevalmistav samm Tartumaa Äksi valla näitel
11.50-12.10 Andres Kahar (TÜ) Kuidas toimus väljasaadetavate kindlaksmääramine?
12.10-12.30 Pearu Kuusk (TÜ) Väljasaatmata jäänud kontingent
12.30-12.50 Tõnu Tannberg (TÜ) Teekond Siberisse küüditamisešelonide nr. 97305 ja 97308 näitel 1949. aastal
12.50-13.10 Diskussioon
13.10-14.00 lõuna- või kohvipaus omal käel, võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi püsinäitusega „Iseolemise tahe“
14.00-14.20 Meelis Saueauk (IKUES) EK(b)P roll märtsiküüditamises
14.20-14.40 Mati Mandel (EAM) Metsavendlus ja küüditamine Pärnumaa põhjaosas
14.40-15.00 Olev Liivik (EAM) Märtsiküüditamine ja Eesti süüasi 1949–1952
15.00-15.20 Hiljar Tammela (EAM) Hirm küüditamise ees enne ja pärast 1949. aastat: küüditamine mentaliteediajaloolisest aspektist
15.20-15.40 Diskussioon
15.40-16.00 kohvipaus
16.00-17.00 Terje Anepaio (ERM) ERM-i audiovisuaalne dokumenteerimisprojekt „Meie mäle(s)tame! Represseeritute mälukogukond ”Memento” Rakvere ühingu näitel” ja ERM-i dokumentaalfilmi vaatamine.
* * *
Juhin eriti tähelepanu kahele kohvipausile