Seminar "Vabadussõjalased" ja neist üldse

[Prinz Eugen]

Tõesti, olen süüdi. Olin 100% veendunud, et Savisaar ei ole ajaloolane ja ei vaevunud seda kontrollima...
Kui linnapea juhtub militaar.netti külastama, siis:
Mul on kahju ja ma vabandan, mis väga hästi välja ei paista.

[Reigo]

Koos Karl Grauga ületas piiri Valda Grau.

[Reigo]

Mäe mälestusi sirvides selgus ilmselt ka ühe müüdi allikas. Nimelt kirjutab ta: "... siseministri abi Tuulse oli 1940. aasta suvel venelaste võimule pääsedes teinud korralduse, kõik kommunistidesse puutuvad aktid ära lõpetada [nii on tekstis], vabadussõjalaste aktid aga puutumata jätta."

Siin jääb üle vaid osutada, et "venelaste võimule pääsedes" ei teinud keegi enam mingeid korraldusi millegi lõpetamiseks või põletamiseks. Tallinna polpoli ametniku Aleksander Läve ülekuulamisprotokollis seisab: 13. või 14. juunil tuli Tallinna polpoli ülem Edesalu Läve juurde ning käskis kogu Tallinna polpoli arhiivi ära põletada. Edesalu küsimusele, palju see aega võiks võtta, vastas Läve, et umbes 10 päeva. Läve põletas arhiivi kuni 20. juunini. Alustades 1920. aasta materjalidest, jõudis ta põletada kõik materjalid kuni 1934. aastani (kaasaarvatud).

Protokollis pole öeldud, miks ta põletamise katkestas, kuid ilmselt toimus see "revolutsiooniliste sündmuste" tõttu. See seletab ka, miks Tallinna polpoli arhiivi on säilinud teistest polpoli komissaridest rohkem - seda ei jõutud lihtsalt ära põletada. Läve poolt mainitud alguskuupäev (13. või 14. juuni) võib olla siiski ebaõige, sest ultimaatum tuli alles 14.06 hilisõhtul. Kriki raamatus (Eesti Poliitiline politsei) on teated, et teisal hakati polpoli materjale hävitama 16. juunil.

Protokollis seisab niisiis, et Edesalu käskis hävitada terve arhiivi. Ei mainita erandit vapside suhtes. Lävel olnuks, muide, siinkohal ju hea võimalus ülekuulajatele pugeda, et "fašistlike" vapside toimikud taheti nõukogude võimu jaoks alles jätta.

[Reigo]

Marandi toob ära Johan Soomani seletuse vapside protsessil 1935:
"... 1933. a. detsembri lõpul vapside organisatsioon oli paisunud õige laiaks. Nende kihutustöö oli väga terav. Meeleolu oli pinev. Kihutustööd tehti ka kaitseväes ja kaitseliidus. Oli mulje ja tunne, et see organisatsioon tuleb nii või teisiti võimule. Riigi julgeoleku võimud pidasid aru ja leidsid, et vapsid enne valimisi vägivallaga ei kavatse võimu võtta. Olukord riigis aga oli väga ebastabiilne. Vapside organisatsioon oli nii laialdane, et kui tal oleks tulnud kokkupõrge oma poliitiliste vastastega, siis riik ei oleks suutnud teda korrale kutsuda. Kõike seda arvestades, ülemjuhataja sulges vapside liidu."

Marandi arvates see seletus on üpris avameelne, ehkki lisab, et rolli mängisid ka Pätsi ja Laidoneri "suured reformiplaanid". Marandi spekuleerib, et ka toetusallkirjade statistika kallutas 12.03 aktsiooniks - selles mõttes, et eriti Pätsile pidi osutama tema väikseid šansse ja Laidoneris tekitama ebakindlust. Tegelikult vajaks see küsimus põhjalikumat uurimist (kui selles osas üldse muidugi mingeid andmeid leidub): on ebaselge, kuidas tõlgendasid nad Larka allkirjade suurt arvu. Igatahes teades toetusallkirjade jagunemist piirkonniti ning 1934 a jaanuari valimiste tulemusi, poleks suurt põhjust muretsemiseks olnud.

Kui vaadata näiteks Postimees 13.03.1934, lk 3 või Kaja 13.03.1934, lk 1, siis näeme, et toetusallkirjade statistikat koguti (ja see oli saadaval) väga detailselt - valdade ja linnade kaupa. Seega pole põhjust arvata, et Pätsil ja Laidoneril ei olnud alust oletamiseks, mille taga on Larka suur edu tõeliselt.

Muide Kaja väidab, et Päts sai 11.03 õhtuks üle 10 000 allkirja, kusjuures kõikidest valdadest polnud andmed saabunud. Senine versioon (mida kõik kordavad) et Päts ei ületanud selleks ajaks künnist, pärineb ilmselt Marandilt, kes tsiteerib omakorda vapside-meelset Ajan Suunta lehte.

11.03 oli Tallinnas Larka saanud 21 418 allkirja ja Tartus 8455. Oletades, et Ajan Suunta andmed on õiged, et Larka oli selleks ajaks kokku saanud 52 000 allkirja, siis sai ta Tartus ja Tallinnas 57% allkirjadest.

Postimees osutab, et 11.03 läksid Päts ja Laidoner Larkast maal ette. Postimehe andmeil Larkal 11.03 Pärnu linnas 2270 allkirja, Võrus 1201, Viljandis 1235, Rakveres 651, Valgas 908. Kokku neis linnades 6265 allkirja. Nimetatud linnades ja Tallinnas ning Tartus kokku 69% vapside allkirjadest. Lisame veel Narva umbes 1500 allkirja. Kokku neist linnadest 72% allkirjadest.

Seega kujuneb olukord, kus 3/4 Larka allkirjadest tuleb linnadest, kus 1/3 elanikkonnast.

Päevaleht. 13.03.1934, lk 3
Seis 12.03 keskpäeval:
Harjumaa 35 vallas: Laidoner 1659, Päts 908, Larka 834, Rei 134
Võrumaa 22 vallas: Laidoner 1569, Larka 1201, Päts 417, Rei 60
Kuressaare: Larka 318, Laidoner 194, Rei 59, Päts 12
Saaremaa vallad: Laidoner 1255, Larka 855, Päts 540, Rei 179
Hiiumaa: Laidoner 481, Päts 241, Larka 142, Rei 56
Valgamaa vallad: Laidoner 801, Larka 708, Rei 237, Päts 171
Virumaa 17 Rakvere ümbruse valda: Päts 1153, Larka 1097, Laidoner 1045, Rei 69
Narva linn: Larka 1500, Laidoner üle 400, Rei 50, Päts 50
Haapsalu (11.03 õhtul) Laidoner 274, Larka 206, Päts 30, Rei 8
Petseri maakond ja linn Laidoner 1717, Larka 577, Päts 158, Rei 24
Pärnumaa vallad: Laidoner 1088, Päts 991, Larka 989, Rei 143


Kokkuvõttes on pisut raske uskuda, et allkirjade statistika oli oluline tegur, mis 12.03 riigipööret sooritama tõukas. Oli näha, kust tuleb vapside allkirjad suur hulk ning paralleelid 1934 a jaanuari valimistega olid tõmmatavad. Vähemalt on raske uskuda, et toetusallkirjade statistika põhjal otsustades kardeti tõsiselt Larka võitu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Peeter Lindsaare EW sõjaväe-elust jutustava kuuiksarja viimane raamat "Värska" lõpeb järgmise tekstiga:

Kapen Laama kasarmuis asuva hääletuspunkti juhatajana ja leitnant Paulson ta abina istusid lugemistoas pitseeritud kasti juures ja ulatasid hääletajaile ümbriku, kuhu sedel pandi ja siis prao vahelt sisse pisteti. Ise aega valides käis kasarmurahvas - ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ja erateenijad - oma kodanikukohuseid täitmas.
Hääletuseks määratud päevad möödusid rahulikult. Tegevus kulges sujuvalt. Külast tagasi jõudnud sõdur jutustas, et oli istunud üksi omaette hääletuspunkti kõrvaltoas, ilma et keegi oleks tülitanud. Kuid oli olnud igav ja ta kahetses, et ei teadnud raamatut lugemiseks kaasa võtta. Kohalikud tulemused saadi varsti teada, enne kasarmuis, siis linas.

Viimasel hääletuspäeval, esmaspäeval oli kasiinos ohvitseride koosolek. Päevakorras olid algava hooaja küsimused: avaball, väeosa aastapäeva ball ja teised niisugused asjad, milledega enam ei võinud viivitada. sest ettevalmistusega tuli varakult alata.
Koosolek lähenes lõpule, kui pataljoniülem telefoni juurde kutsuti. Major ilmus peatselt tagasi ja teatas rahvahääletuse üleriigilise kokkuvõtte tulemused. Põhiseaduse muutmise eelnõu oli suure häälteenamusega vastu võetud. Ta lisas lühikeses kõnes, et tulemused annavad palju lootusi nii kaua meeli ärevil hoidnud küsimuse lõplikuks lahenemiseks, mille üle on põhjust ainult rõõmustada. Pöördus ümber, millest aru saadi, et tuli tõusta ja ühiselt lauldi: "Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel..."

Sydneys 1.8.1976, EVR 59. aastal.

[Reigo]

1935. a süüdistuskokkuvõttes märgiti vapside toetuse ja tegevuse kohta sõjaväes muuseas järgmist. (Marandi, I, 449-450)

Tallinnas 10. üksikus jalaväepataljonis organiseeris keegi reservleitnant ohvitseride ja üleajateenijate astumist E.V. Liitu. Autotankirügemendi ülem kol. J. Lutsar oli E.V. Liidu liige ja ltn. J. Piirand ähvardas avalikult, et vapsid on mõne aja pärast võimul ja siis need, kes ei kuulu E.V. Liitu, vallandatakse. Rügemendis oli kihutustöö tõttu "käärimine"; J. Lutsar toetas J. Piirandi.

Rakveres kuulus "suurel määral" 5. üksiku jalaväepataljoni ja 2. suurtükiväegrupi ohvitsere ja allohvitsere kohaliku E.V. Liidu osakonda. Narva garnisonis (1. jalaväerügement, 1. suurtükiväegrupp) oli "suurem hulk" ohvitsere ja allohvitsere E.V. Liidu liikmed. Pärnus (6. ja 9. jalaväepataljon) oli seda "enamus" ohvitsere ning Tapal (1. soomusrongirügement) "peaaegu kõik" ohvitserid ja allohvitserid. Tartus "suurel arvul".

Kaitseliidus oli mitmel pool märgatav püüe allüksuste täielikule vapsistamisele (seega loodi relvastatud üksusi poliitilisel alusel).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Peeter Lindsaare EW sõjaväe-elust jutustava kuuiksarja viimane raamat "Värska" lõpeb järgmise tekstiga:

Kapen Laama kasarmuis asuva hääletuspunkti juhatajana ja leitnant Paulson ta abina istusid lugemistoas pitseeritud kasti juures ja ulatasid hääletajaile ümbriku, kuhu sedel pandi ja siis prao vahelt sisse pisteti. Ise aega valides käis kasarmurahvas - ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ja erateenijad - oma kodanikukohuseid täitmas.
Hääletuseks määratud päevad möödusid rahulikult. Tegevus kulges sujuvalt. Külast tagasi jõudnud sõdur jutustas, et oli istunud üksi omaette hääletuspunkti kõrvaltoas, ilma et keegi oleks tülitanud. Kuid oli olnud igav ja ta kahetses, et ei teadnud raamatut lugemiseks kaasa võtta. Kohalikud tulemused saadi varsti teada, enne kasarmuis, siis linas.

Viimasel hääletuspäeval, esmaspäeval oli kasiinos ohvitseride koosolek. Päevakorras olid algava hooaja küsimused: avaball, väeosa aastapäeva ball ja teised niisugused asjad, milledega enam ei võinud viivitada. sest ettevalmistusega tuli varakult alata.
Koosolek lähenes lõpule, kui pataljoniülem telefoni juurde kutsuti. Major ilmus peatselt tagasi ja teatas rahvahääletuse üleriigilise kokkuvõtte tulemused. Põhiseaduse muutmise eelnõu oli suure häälteenamusega vastu võetud. Ta lisas lühikeses kõnes, et tulemused annavad palju lootusi nii kaua meeli ärevil hoidnud küsimuse lõplikuks lahenemiseks, mille üle on põhjust ainult rõõmustada. Pöördus ümber, millest aru saadi, et tuli tõusta ja ühiselt lauldi: "Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel..."

Sydneys 1.8.1976, EVR 59. aastal.

Lisan juurde, et pataljon, mida P.Lindsaar siin kirjeldas, oli 7. katterügemendi 1. pataljon (Petseris).

Ja veel - P.Lindsaar märgib oma kuuiksarja viimastes köidetes vabadussõjalaste liikumist korduvalt ära ning ikka positiivses toonis. Lindsaare kirjapandust lähtub, et ainult väga üksikud tollal väeosades teeninud kaadrikaitseväelased ei toetanud seda liikumist.

[Reigo]

Lindsaare kirjapandust lähtub, et ainult väga üksikud tollal väeosades teeninud kaadrikaitseväelased ei toetanud seda liikumist.

Noh, eks dr Mäe kirjapandust lähtub ka, et rahva enamus toetas vapse ja seda liikumist märgib ta kah ära ikka positiivses toonis. Lindsaare kirjapandu (ise pole küll lugenud) väärtust ajaloolises mõttes see muidugi kahandab, kui sealt lähtub, et liikumist ei toetanud vaid "väga üksikud" väeosade kaadrikaitseväelased.

Aga muidugi paistab olevat selge, et jõustruktuurides (kaitsevägi, politsei) oli toetajate protsent üldiselt suurem kui terves riigis. Struktuurides on ikka rohkem levinud meeleolud, mis soovivad võimu tsentraliseerimist, karmi kätt "erakondliku korruptsiooni" ohjeldamisel jne. Pärast vapside kinnipanekut orienteerus ilmselt suur osa neist ümber, sest riigipöörde tagajärjel viis Päts ühe osa (ja jõustruktuuride töötajaile ilmselt kõige tähtsama osa) vapside programmist ellu - võimu tsentraliseeriti, erakonnad ja nende poliitiline võitlus kadusid, rahvusühtsus jne.

Võiks ju arvata, et Päts viis ellu küll, aga sama hästi oleks võinud seda teha ju vapsid. Vahe Pätsi ja vapside vahel on aga see, et Päts suutis enda taha koondada suurema osa rahvast. Ta ei olnud end eelnevalt suuremale osale rahvast vastandanud. Pärast riigipööret hakkas ta end esitama nii-öelda parteideülese "rahva isana" ja kutsus üles koostööle ka endisi vapse. Seevastu vapsid olid end eelnevalt suuremale osale vastandanud - teatades, et teised parteid ei vääri eksistentsi, olid nad end vastandanud ka nende parteide valijatele-toetajatele. Selles mõttes olid nad sarnased komparteile. Ehkki vapsid esitlesid end kui mitte-parteid, kui parteideülest rahvaliikumist, siis teiste silmis olid nad ikkagi vaid üks partei (ühe kildkonna esindaja).
(Pealegi, nagu korduvalt osutatud, poleks vapsid tõenäoliselt võimule saanudki (kui nad just riigipööret ei üritanuks).)

[Henn]

Päevaleht. 13.03.1934, lk 3
Seis 12.03 keskpäeval:
Harjumaa 35 vallas: Laidoner 1659, Päts 908, Larka 834, Rei 134
Võrumaa 22 vallas: Laidoner 1569, Larka 1201, Päts 417, Rei 60
Kuressaare: Larka 318, Laidoner 194, Rei 59, Päts 12
Saaremaa vallad: Laidoner 1255, Larka 855, Päts 540, Rei 179
Hiiumaa: Laidoner 481, Päts 241, Larka 142, Rei 56
Valgamaa vallad: Laidoner 801, Larka 708, Rei 237, Päts 171
Virumaa 17 Rakvere ümbruse valda: Päts 1153, Larka 1097, Laidoner 1045, Rei 69
Narva linn: Larka 1500, Laidoner üle 400, Rei 50, Päts 50
Haapsalu (11.03 õhtul) Laidoner 274, Larka 206, Päts 30, Rei 8
Petseri maakond ja linn Laidoner 1717, Larka 577, Päts 158, Rei 24
Pärnumaa vallad: Laidoner 1088, Päts 991, Larka 989, Rei 143


Kokkuvõttes on pisut raske uskuda, et allkirjade statistika oli oluline tegur, mis 12.03 riigipööret sooritama tõukas. Oli näha, kust tuleb vapside allkirjad suur hulk ning paralleelid 1934 a jaanuari valimistega olid tõmmatavad. Vähemalt on raske uskuda, et toetusallkirjade statistika põhjal otsustades kardeti tõsiselt Larka võitu.

Võrdle Larka ja Pätsi toetust valdades, kus sinu kinnituste järgi polevat vapsidel mingit lootust olnud. Valdades sai Päts kokku vaid 228 häält rohkem kui Larka. Kuhu see väidetav Pätsi toetus maal siis jäi? On näha, et isegi konkreetsed numbrid ei kõiguta sinu "usku" ja demagoogiatulva.

[Reigo]

Võrdle Larka ja Pätsi toetust valdades, kus sinu kinnituste järgi polevat vapsidel mingit lootust olnud. Valdades sai Päts kokku vaid 228 häält rohkem kui Larka. Kuhu see väidetav Pätsi toetus maal siis jäi?

Maal ei konkureerinud mitte ainult Päts ja Larka, vaid ka Laidoner. Kui vapside vastased oleks ühinenud ühe kandidaadi taha, siis poleks Larkal erilist lootust olnud. Just seda silmas pidasingi, osutades, et Larka võitu polnud vapside vastastel eriti alust karta. On iseasi, kuidas võis toetusallkirjade statistika mõjutada Pätsi ja Laidoneri omavahelist võimujagamist.

On näha, et isegi konkreetsed numbrid ei kõiguta sinu "usku" ja demagoogiatulva.

Pean tunnistama, et olen natuke hämmingus kui kohtan selliseid süüdistusi inimeselt, kes on tuntud fanaatilisest uusvapsist tühikargaja, kes mõistuse kasutamise asemel "mõtleb" emotsioonidega. Ainuke seletus (ja väga loogiline seletus) on, et see inimene ei saa ise aru, et ta on tühikargaja ja fanaatik. Traagika. Kuid kas tuleb vastus neile küsimustele või ei tule:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=75

Sellises olukorras, kus inime on palju kordi vahele jäänud sellega, et ta ei suuda oma poolt väljaöeldut kinnitada, peaks see inime olema vaikne ja aupaklik kui hiireke, aga mitte pretensioonikalt sõna võtma ja hinnanguid andma.

Tagantjärele lisatud:
maal kandideeris muidugi ka Rei, ehkki tema toetus seal oli võrreldes teistega muidugi päris väike.

[Henn]

riigipöörde tagajärjel viis Päts ühe osa vapside programmist ellu - võimu tsentraliseeriti, erakonnad ja nende poliitiline võitlus kadusid, rahvusühtsus jne.

(Pealegi, nagu korduvalt osutatud, poleks vapsid tõenäoliselt võimule saanudki (kui nad just riigipööret ei üritanuks).)

Kellele sa oma luulusid esitad? Kas sa oled üleüldse lugenud tollal kehtinud vabadussõjalaste Põhiseadust ja nende programmi? Päts viis riigipöörde korraldamisega ellu ainult mingit omaenese ebaseaduslikku programmi. Ära tüütavad need labased valed, justkui oleks põhiseadus võimaldanud Pätsil kaotada erakondi, riigikogu, teiste jõudude poliitilist tegevust jne. ja nagu oleks see olnud vabadussõjalaste eesmärk. Vabadussõjalaste põhiseadus oli, võrreldes eelmisega ja järgneva Pätsi põhiseadusega, igat pidi demokraatlik ja ei andnud talle selleks mitte kõige vähematki õigust. Päts/Laidoner tegid seda kõike kehtivat vabadussõjalaste põhiseadust jämedalt rikkudes.

Sa võid ju oma lemmikmantrat, justkui poleks vabadussõjalased valimiste teel võimule saanud, korrata, kuid faktid räägivad teist keelt. Miks ei tahtnud Päts neid siis valimistel ausal kombel võita, kui ta sinu väitel olid võidumees? Sest Päts&Co-l polnud ausal ja legaalsel teel mingit lootust. Just sellest oli nende riigipööre tingitud.

[Reigo]

Ülejäänut ei viitsi kommenteerida, vastus sellele peaks olema niigi selge mu eelnevatest postitustest. Kommenteerin vaid järgnevat:

Miks ei tahtnud Päts neid siis valimistel ausal kombel võita, kui ta sinu väitel olid võidumees?

Ma ei ole kuskil väitnud, et just Päts oli võidumees. Kas sa lugeda oskad? Kui ei oska, ehk vahetad siiski keskkonda?

Sest Päts&Co-l polnud ausal ja legaalsel teel mingit lootust. Just sellest oli nende riigipööre tingitud.

Ma ei tea, keda sa mõtled PätsjaCo all. Kui sa pead silmas ka Laidoneri, siis tegelikult oli Laidoneril suur lootus legaalsel teel võimule saada. Põhimõtteliselt oleks ka Pätsil olnud võimalus legaalsel teel võimule saada, aga seda küll sel juhul kui Laidoner oleks oma toetajail palunud Pätsi poolt hääletada.

Tuleb mõista, et ühiskond oli lõhenenud kaheks leeriks: vapside poolt või vapside vastu. Vapside pooldajaid oli vähem kui vapside vastaseid ning vastaste ühinemisel oleks vapsid suure tõenäosusega lüüa saanud. Muidugi ei saa Larka võitu sajaprotsendiliselt välistada ja muidugi ei saa täielikult välistada, et kartus Larka võidu ees oli mingi tegur. Kuid erilist põhjust seda karta polnud. Vabalt oleks võinud veel oodata-vaadata, kuidas toetusallkirjad edaspidi kogunevad, millised on tendentsid. Aega ju veel oli. Päts ja Laidoner aga olid otsustanud ilmselt hoopis teist teed minna - põhimõtteliselt senise süsteemiga ära lõpetada. Ning likvideerida ebastabiilsus koos oma peamise õhutajaga. Kaks kärbest ühe hoobiga.