Toodud artiklist ei suutnud leida viidet pooljuhtlaseritele (semiconductor). "Solid state" tähendab, et tahke keha on laserelemendiks. Viimane võib tähendada nii klassikalist kristalli/legeeritud klaasi vms kui ka, tõsi, pooljuhte.Kilo Tango kirjutas:http://www.irconnect.com/noc/press/page ... l?d=161575
Sedalaadi kola hakkab vaikselt kogu relvastust muutma. Ballistiliste rakettidega strateegiliste objektide hävitamine ei ole enam nii lihtne. Samuti lennukite pealt pommitamine. Kuna tegemist on solid state kraamiga (ehk siis pooljuhtlaseritega), siis on ilmselt ka lasu maksumus väike.
Kellaverele oleks hädasti paari sellist vaja.
Tõsi ta on. Mybad. Muide. Ilmselt paigaldatakse ka F-35-le mingi enesekaitselaser. Küll mitte esimses väljalaskes vist, kuid pisut hiljem. Mis muudab igasugused rakettidel põhinevad õhutõrjesüsteemid mõttetuteks.Motronicus kirjutas:Toodud artiklist ei suutnud leida viidet pooljuhtlaseritele (semiconductor). "Solid state" tähendab, et tahke keha on laserelemendiks. Viimane võib tähendada nii klassikalist kristalli/legeeritud klaasi vms kui ka, tõsi, pooljuhte.Kilo Tango kirjutas:http://www.irconnect.com/noc/press/page ... l?d=161575
Sedalaadi kola hakkab vaikselt kogu relvastust muutma. Ballistiliste rakettidega strateegiliste objektide hävitamine ei ole enam nii lihtne. Samuti lennukite pealt pommitamine. Kuna tegemist on solid state kraamiga (ehk siis pooljuhtlaseritega), siis on ilmselt ka lasu maksumus väike.
Kellaverele oleks hädasti paari sellist vaja.
PS: Madalal atmosfääris on, seni avaldatud, laserrelvadel omad probleemid, seega Kellavere peab veidi veel ootama.
Pikemas perspekiitivis on seda plaanitud küll, aga esialgu võtavad need laserid enda alla terve veoautotäie ruumi ning on ikka veel veidi nõrgad (~100KW). Nii et, ennem kui hävituslennukitel laserid sissetulevaid rakette hävitama hakkavad läheb ikka küll veel mingi kümme aastat aega.Kilo Tango kirjutas:Muide. Ilmselt paigaldatakse ka F-35-le mingi enesekaitselaser. Küll mitte esimses väljalaskes vist, kuid pisut hiljem. Mis muudab igasugused rakettidel põhinevad õhutõrjesüsteemid mõttetuteks.
100kW on õhutõrjerakettide jaoks täiesti piisav (tegelikult igasuguste lõhkepeaga juhitavate rakettide jaoks). Suurus on küll praegu probleemiks.Gideonic kirjutas:Pikemas perspekiitivis on seda plaanitud küll, aga esialgu võtavad need laserid enda alla terve veoautotäie ruumi ning on ikka veel veidi nõrgad (~100KW). Nii et, ennem kui hävituslennukitel laserid sissetulevaid rakette hävitama hakkavad läheb ikka küll veel mingi kümme aastat aega.Kilo Tango kirjutas:Muide. Ilmselt paigaldatakse ka F-35-le mingi enesekaitselaser. Küll mitte esimses väljalaskes vist, kuid pisut hiljem. Mis muudab igasugused rakettidel põhinevad õhutõrjesüsteemid mõttetuteks.
Kusjuures kui seda pilti vaadata, siis ei tundu selline miniaturiseerimine sugugi enam nii kiire kulgema, kui ma varem mainisinKilo Tango kirjutas: 100kW on õhutõrjerakettide jaoks täiesti piisav (tegelikult igasuguste lõhkepeaga juhitavate rakettide jaoks). Suurus on küll praegu probleemiks.
Ei ole asi nii hull. YAL 1A on keemiline laser ca. megavatise võimsusega. Kui vaatad minu postituse esimest pilti, siis seal on 100kw võimsusega tahkekiirguriga laser. Ka viimane on selgelt liiga suur, kuid protoüübi suuruse vähendamine on juba insener-tehniline, mitte teaduslik ülesanne.Gideonic kirjutas:Kusjuures kui seda pilti vaadata, siis ei tundu selline miniaturiseerimine sugugi enam nii kiire kulgema, kui ma varem mainisinKilo Tango kirjutas: 100kW on õhutõrjerakettide jaoks täiesti piisav (tegelikult igasuguste lõhkepeaga juhitavate rakettide jaoks). Suurus on küll praegu probleemiks.
Siin tuleb ikka terve saalitäis ühe GAU-22 alasse ära mahutada. See on kõvasti mööndusi tehes 2.11m x 256 mm x 292 mm = 1,577 m^3 (relv ei ole ju kastikujuline ja esiosa on oluliselt väiksem kui maksimaalsed mõõtmed). Sellist ruumikokkuhoidu on minuteada suudetud saavutada ainult elektron-arvutite puhul ning sealgi võttis see siiski aega hea mitukümmend aastat. Selle eelduseks oli kahe revolutsioonilise tehnoloogia leiutamine (milliseid võib eelmisel sajandil kokku lugeda ühe käe sõrmedel). Esimene neist oli transistor ja teine räni-kiip.
YAL-1A näol on, tõsi, tegu kemolaserite alla kuuluva gaas-dünaamilise laseriga(GDL). Eesti keeles on kunagi pakutud ka terminit jugalaser(Henn Käämbre), mis iseloomustab päris hästi selle tööpõhimõtet. Pros-cons: väga võimas, kogukas, pigem madala kasuteguriga laser. Mõõtude/kaalu vähendamine, sama võimsuse juures, on päris tõsine ülesanne. Sellepärast otsitaksegi alternatiive tahkislaserite, sh ka pooljuhtlaserite hulgast.Kilo Tango kirjutas: Ei ole asi nii hull. YAL 1A on keemiline laser ca. megavatise võimsusega. Kui vaatad minu postituse esimest pilti, siis seal on 100kw võimsusega tahkekiirguriga laser. Ka viimane on selgelt liiga suur, kuid protoüübi suuruse vähendamine on juba insener-tehniline, mitte teaduslik ülesanne.
Sama suurusjärgu võimsusega laseriga lasti 80-datel Airborne Laser Laboratory poolt viis Sidewinderit alla. Siis oli selle transportimiseks vaja KC-135-t.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
Antieverything gun 