EW ohvitseride represseerimisest 1934.a

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mul ammu tahtmine selline teema algatada. Mööda meie foorumit on juba paar teemat, kus suht ägedalt diskuteeritakse vabadussõjalaste poolt ja vastu aga minu arvates võiks (ja peaks) siin foorumis olema ka konkreetne koht, kuhu saaks lisada materjali Pätsi-Laidoneri klike poolt 1934.a represseeritud Eesti sõjaväe ohvitseridest.

Teema ise peaks kraadiga ajaloolastele olema vägagi tuntud. Samas, minu teada pole olemas vastavaid uurimusi, üldistusi või kokkuvõtteid. Teame küll, et peale Pätsi-Laidoneri riigipööret vangistati suht palju teenekaid ohvitsere. Vähem on teada, et sama riigipöörde tulemina sunniti sõjaväest lahkuma palju suurem hulk ja niisama teenekaid ohvitsere. Näit Fred Limberg oma hästituntud monograafias "ISAMAA EEST" kirjutab: "12.märtsi 1934.a poliitilised sündmused ei muutnud organisatsiooni skeemi oluliselt, kuid tõid kaasa arvurikkaid ümberpaigutusi sõjaväe juhtide hulgas. Ümber paigutati uuele ametikohale kõik jalaväepataljonide ülemad ühe erandiga (Kuperjanovi partisanide pataljon Tartus). Aasta lõpuks oli sõjaväe juhtiv koosseis jälle stabiliseerunud..." (lk 137).

Põguski tutvumine Eesti tolleaegse ohvitserkonna elulugudega toob liiga tihti välja fakte, kus parimas eas, võimekaid ja teenekaid ohvitsere on just 1934.a ja ebaloogilise "piirvanuse täitumise" sildi all erru saadetud - milleks muuks kui represseerimiseks sellist asja nimetada? Loodan, et just tuntud ajaloolased nagu foorumlane REIGO (ja mitmed teised) panustavad siia teemasse ja aitavad täita siiani mahavaikitud tühikut meie sõjaajaloos - ehk siis luua andmebaasi 1934.a meie omas vabariigis represseeritud ohvitseride kohta...

Teen omalt poolt nimede osas otsa lahti ja mainin ära kolm teenekat ohvitseri - kindralmajor Juhan TÕRVAND ning kolonelleitnandid Eduard RÜÜTEL ja Karl TALLO. Nende karjäär Eesti sõjaväes lõppes(-lõpetati) parimas sõjaväelase-eas. Ühine nende puhul oli ka see, et kõik kolm olid tsaari-Venemaa kõrgeima sõjalise aumärgi - Georgi ohvitseriordeni kavalerid (Johan LAIDONER teatavasti piirdus kraad madalama autasuga - Georgi ohvitserimõõgaga).

[Reigo]

Loodan, et just tuntud ajaloolased nagu foorumlane REIGO (ja mitmed teised) panustavad siia teemasse ja aitavad täita siiani mahavaikitud tühikut meie sõjaajaloos

Kõigepealt puhasta teema tekst (uusvapslikest) emotsioonidest ja siis vaatame edasi.

[toomas tyrk]

Põhiseadusega oli sõjaväelastel erakondadesse kuulumine keelatud. Nii nagu see seda on praegugi.

Vabadussõjalaste liikumist ei loetud parteiks kuni selle ajani, kui nad asusid esitama kandidaate valimistel (kohalikud valimised, millal nad nüüd täpselt olidki?).

Seejärel anti sinna kuuluvatele ohvitseridele teada, et nad peavad valima - kas erakond või sõjavägi.

Ei tea, palju sealjuures ühte või teist sõjaväelast "represseeriti"...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ei tea, palju sealjuures ühte või teist sõjaväelast "represseeriti"...

...jah, just see mu küsimus oligi - saada nimed / andmebaas sellest, "...palju sealjuures ühte või teist sõjaväelast "represseeriti"..."

Esialgne reaktsioon on olnud päris äge - mõned "õigeusklikud" suisa tagajalgule tõusnud. Ok, kui ei meeldi sõna "represseerimine" kasutamine alateema nimena, võib selle minugipärast ära muuta - see, mis mind huvitab, on teema ise - ohvitseride nimed ja saatused

Et kui poliitilised sõnavõtud on ennast ammendanud, hakake parem nimesid lisama - nimed, auastmed, teenistuskäigud, saatused

[Reigo]

Et kui poliitilised sõnavõtud on ennast ammendanud, hakake parem nimesid lisama - nimed, auastmed, teenistuskäigud, saatused

Teema esimene postitus on poliitiline sõnavõtt. Kui sind huvitab muu, siis järgmine kord hoolitse selle eest, et su huvidest väär mulje ei jääks.

[LeBon]

Represseerima tähendab ÕS-i järgi - surveavaldamist, mahasurumist, nõukaagses väljaandes ka karistamist. Mitte ainult mahalaskmisi, küüditamisi jne, seega igati sobiv termin siin teemas.

[Reigo]

Praegu ära toodud definitsioon (maha suruma, survet avaldama) on üpris hägune. Ka kurjategija kohtus süüdi mõistmist saab tõlgendada kui kurjategija "maha surumist" või talle "surve avaldamist". Antud juhul on tegu ohvitseride vallandamisega poliitilistel põhjustel (neid kahtlustati ebalojaalsuses); ettekääne võis küll olla midagi muud. Kas riigivõimul oli juriidiline õigus vallandada ebalojaalsuses kahtlustatavaid ohvitsere? Ning milles avaldus vallandatud ohvitseride mahasurutud seisund? Kas näiteks nende poliitilisi õigusi piirati endisest rohkem just nimelt seoses vallandamisega? Kas "represseerimine" on õiguskeeles kasutatav ja põhjalikumalt defineeritud termin? Kui ta seda pole, siis muidugi annab kummi igas suunas venitada...

[Jaanus2]

Represseerima tähendab ÕS-i järgi - surveavaldamist, mahasurumist, nõukaagses väljaandes ka karistamist. Mitte ainult mahalaskmisi, küüditamisi jne, seega igati sobiv termin siin teemas.

Selle represseerimisega on selline imelik asi, et inimkeeles ei tähenda ta midagi hirmsat iseenesest, aga nõukakeeles tähendab enamasti mahalaskmist või pikaks ajaks vangi panekut, seda kõike täiesti lambist enamasti. Ehk kui ei tahtetud öelda hunt, öeldi võsavillem. Meile kuluks ka rääkida asjadest nende endi nimedega, muidu võib meist lääne pool olla arusaamisega raskusi. Ka noorem põlvkond võib mitte taibata, millest täpselt juttu - taga kiusamisest või maha tapmisest.

[toomas tyrk]

OK, semantika pool on vast selgeks tehtud. Räägiks veidi asjast ka.

1933-34 sõjaväes toimunu ei sõltunud siiski ainult vabadussõjalastest, nende keelustamisest, represseerimisest. ja muust sellisest. Lisaks kõigele sellele huvitavale toimusid sõjaväes ka omad protsessid, mis olid varem planeeritud ja juba käivitunud.

Soojenduseks üks artikkel 1932. a. "vanemate ohvitseride represseerimisest".



Sry, kvaliteet pole suurem asi. Aga selliselt ta sealt DEAst tuli.

Nagu näha - vanemaid ohvitsere "represseeriti" ka eelnevalt. Ja need olid tollel korral enamuses just Vabadussõjas mitteosalenud ja ka mitte "vabadussõjalased" selle organisatsiooni liikmelisuse mõttes.

Seoses vajadusega sõjaväele kaasaegsemat relvastust osta ning ka muud tehnikat - sõjaväe püsikulude vähendamist jätkati ka järgnevail aastail.

1933. a. toimus veel üks oluline reform. Organiseeriti kaitseringkonnad ning kaitseringkondade staabid. 1933-34 toimunud kaadrimuudatuste avapauguks oligi kaitseringkondade staapide mehitamina. Kui huvi, võin selle käskkirja ka välja otsida.

Nii et terminit "represseeriti" kasutan ma meelega jutumärkides. Isegi selle ÕSi definitsiooni järgi ei läinud enamus 1933-34 sõjaväes toimunud sündmusi selle alla...

[toomas tyrk]

Artikli all on toodud käsukirja täistekst, koos pealkirja ja kuupäevaga

Kui raskesti loetav, siis seal on kirjas "Käsukiri kaitsevägedele nr. 4225. Tallinnas, 6. veebruaril 1932. a."

[toomas tyrk]

Artikkel kaitseväe reformidest, Päevaleht 31. jaanuar 1933.

[toomas tyrk]

Nii ja kui nüüd tuleb kaalumisele kapten O. või kapten A. vahel, kumb on kasulikum ja kumb võiks tuua oma iskust ja teadmistest lähtuvalt rohkem kasu, ehk kes on kompetentsem jätkama ühel vakantsel kohal, siis kas kriteeriumiks nr. üks võiks ikka olla kuulumine vapside poolehoidjate hulka? Minu arust on see ju võimalik, kuid kuidas pagan me üldse kunagi teada saame oli see esmane või teisejärguline kriteerium töölt vabastamisel elik reservi arvamisel, nimelt et kapten O. oli teadaolevalt vapside sümpatiseerija?

Selle kohta öeldakse, et on olemas väike vale, suur vale ning statistika

Tuleb lihtsalt vaadata teenistusest vabastatuid, nende erakondlikku kuuluvust jms

Selleks on lihtsalt vaja korralikku ohvitseride andmebaasi

[toomas tyrk]

Ja siit tuleb siis kaitseringkondade mehitamise inf. Tõsi, see on juba märts 1934 ning nagu pealkirigi ütleb - ümberpaigutused kaitseväes jätkuvad...

[LeBon]

Veelkord vastus Borja küsimusele: kuna ei represseeritud kedagi ei saa küsimusele ka vastata. Kohtu poolt karistatud isikud ei saa kuuluda sellesse kategooriasse, vastasel juhul lasete iseenesele jalga! EW kohus ei olnud repressiivne organisatsioon! Taguge se jopskid endale pähe! Või mujale!Kui tehti vigasid kaasustes, siis on see hoopis midagi muud. Kui rikuti protseduuri reegleid, siis on see hoopis midagi muud. Kui kasutati nn."telefoni õigust", siis on see hoopis midagi muud. Kuid saab neid viimaseid asju keegi väita?

Puhtteoreetiliselt, kuna selle R-tähega väljendist niipalju juttu teed: kui keegi siin näiteks tõestaks, et ohvitser X pandi vangi või kasvõi lasti lahti selle eest, et talle sümpatiseerisid vapsid (no oletame, et kuhugi nimekirja ei kuulunud, käis lihtsalt mõnel koosolekul ja miitingul, riigipööret ei plaaninud jne; umbes selline lugu nagu seriaali Tuulepealne Maa peategelasel), siis kas see oleks represseerimine või mitte? Minu arvates küll oleks.
P.S. Eelpooltooduga ei väida, et midagi sellist aset leidis. Ja olen nõus ka sellega, et too ÕS-i näide polnud selles suhtes parim, et mõni sõna on tõesti aja jooksul omandanud uue konteksti.

[LeBon]

Corvus, sa murrad siin lahtisest uksest sisse. Ma ei rääkinud ju midagi reaalsetest repressioonidest, lihtsalt teoretiseerisin. Kas kedagi asjata n..ti ja teenimatult või mitte, jäägu pädevamatele otsustamiseks.
Võrdlused 1924 aastaga võivad juriidiliselt olla korrektsed aga minu südametunnistus näiteks ei saa panna ühte patta stalinistliku rezhiimi teenistuses olevaid riigireetureid ja vabadussõdalasi- ka siis kui viimased neist kõige õigemalt ja riigitruumalt ei käitunud. Proportsioonid on liiga erinevad.
Vihje seriaali kaasstsenaristi kohta on kummaline. Et kui Vahtre asjaga seotud, siis järelikult tüüpiline laarivahtrelik ajalugukäsitlus jne? Olen kohalikel neokommarite foorumites-blogides korduvalt küsinud, tooge siis näiteid. Mis konkreetselt valesti ja võltsitud on?
EW kohtusüsteemi pole põhjust mul sajatada aga küllap tehti toonagi lollusi, see ei tähenda veel kallutatust ja kohtuotsuse ettekirjutatust. Teemaalgatajagi ei heitnud midagi ette, küsimus pigem arutelus- kas siis (represserimise asemel) kiusati, vaenati, poliitilistel põhjustel rep.., sry, ahistati jne?