Õppemürsk

[asjaajaja]

Sugulane leidis sauna tagant tiigi kalda seest piraka mürsu - pikkus umbes 80 cm, kaliiber 30 cm (305 mm?). Kohale kutsustud päästeamet tegi kindlaks, et tegemist on õppemürsuga, st. seest täis rauakamakaga, millele on vaid mürsu kuju antud. Mis otstarbeks selliseid jurakaid vajati? Saaremaal polnud kuigi palju sellise kaliibriga torusidki (leid pärineb Pidula ruumist), miks oli sellist megarasket kolakat vaja?

[Slinky]

no ikka õppeks, ei hakatud päris lõhkelaenguga mürske tegema et lennukid vm saaksid täpsust harjutada vms

[asjaajaja]

Okei, saan aru, et väiksekaliibrilisest torust võid tõesti rauajunnidega vineerist tanki pihta lasta ja pärast vaatama minna, kas said pihta või mitte. Aga ma ei kujuta hästi ette 305-mm toru õppelaskmist rauakamakatega. Kes see 30-40 kilomeetri kauguselt aru saab, kui palju see kolakas märgist mööda lendas? Ja miks see pidi seest täis olema? Kui lõhkelaeng on puudu (mürsk seest tühi), siis on selle kaal ja ballistilised parameetrid teistsugused kui päris mürsul. Miks ei võinud laengu ruumi täita näiteks liiva, saepuru või mistahes muu sellisega? Seda ma tahtsin teada.

[oliver]

See on lihtsalt ilma lõhkelaenguta soomustläbistav mürsk. Pole lõhkeainet vajagi, piisab sellest et selline tonnine jurakas läbi laeva vihiseb.

[asjaajaja]

Thanks, Oliver infi eest! Selline jurakas võib küll palju pahandust teha kui laeva pihta satub. Aga mismoodi selliste mürskudega laskmisel tuld korrigeeriti? Plahvatusi ju näha polnud - vaevalt see mitme kilomeetri kaugusele paistab, kui selline väikeste mõõtmetega asi lainetesse sulpsatab. Kas lasti ainult otsesihtimisega?

[Satakas]

mõnikord on täismõõtudes õppevahendeid kasutatud ka mitte ainult laskmiseks vaid n.ö. kuivaks trenniks. sõdur peab teadma, mis tunne on lahinguolukorras ehtsat mürsku tassida, sellega relva laadida, kuidas käib laskmine jmt. seda kõike ei saa alati lahingumürskudega teha

mu vanamees pommitas kuuekümnendatel Laeva soo polügoni betoonpommidega 10-15km kõrguselt. samuti keegi neist ei näinud, kuhu kukkusid. hiljem alles, kui tulemused polku laekusid, analüüsiti asja. ma arvan, et ka sinu õppemürsuga on sama lugu - laks tehti arvutuslikult õiges suunas, õigele kaugusele ja seal läheduses siis keegi hindas tulemust ning saatis andmed patareisse.

kuivõrd aga konkreetne relv asus ilmselt kuskil läänemere ääres (saaremaa piirides ei kujuta taolisele maismaasuurtükile üldse mingit funktsiooni - seega oletan, et tegu meresuurtükiga) aga sellisesse laevu paksult täis lompi ei julgenud isegi venelane õppelaskmisi teha. seega võib arvata, et patarei juhtivpersonal oli oma õppelaksud kuskil põhja-jäämere ääres ära teinud ning käis seal aeg-ajalt stažeerimas ning kõnealune õppemürsk oli:

1) seepärast, et ustaav nõudis selle kuulumist patarei varustusse
2) selleks, et peletada patareid teenindavatele ajateenijatele pealetükkivat igavust harivate, sõjalis-sportlike mängude abil.

[hirco]

Tsaari ajal oli Sõrves selline 305mm suurtükk täitsa olemas.

[Satakas]

nojah aga selge see, et kalade, mitte metsloomade laskmiseks.

[oliver]

Tuld saab korrigeerida ka näiteks lennukilt rakettide abiga. Papissaares oli tsaariajal eeskujulik vesilennukite baas

[asjaajaja]

Ei tahaks uskuda, et see mürsk sinna sauna taha ise lennates tuli. Siis poleks ta mitte sinna tiigikaldasse pidama jäänud, vaid umbes 2 meetrit sügavamal (seal on suht märg ja pehme pinnas). Küllap toodi ikka külamehe vankriotsal - nii igaks juhuks, nagu juba tavaks on.
Mulle jäi lihtsalt sellise hiidsuure ja -raske asja valmistamise eesmärk pisut segaseks.