EW ohvitseride represseerimisest 1934.a

[Reserv]

Üks konkreetne represseeritu 1930. aastaist: Nikolai Trankmann.

[Arnold]

Üks konkreetne represseeritu 1930. aastaist: Nikolai Trankmann.

Muhhahahaa!

[Marissa]

Üks konkreetne represseeritu 1930. aastaist: Nikolai Trankmann.

Ahah, selge ... sel juhul Eesti Vabariik AD 2009 represseeris ka Hermann Simmi. Kas nii või?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks konkreetne represseeritu 1930. aastaist: Nikolai Trankmann.

...sellise "väärtusliku" vahemärkuse võiks moded teema solkimise eest küll ära kustutada. Ja reservistist võitleja võiks parem moka maas pidada - kui midagi targemat kireda ei ole.

Aga muidu pole väga vigagi - teema areneb päris hästi. Loodan, et REIGO saab kunagi nimede listi ka valmis (ma ikka ei usu, et see list übermoderaatori toodud ajaleheväljalõigetega piirdus)

[Reigo]

Loodan, et REIGO saab kunagi nimede listi ka valmis.

Mul on tõesti väga kahju, BORIS, aga on siiski ka targemat teha kui sinu lootusi täita. Isiklikult ei pea seda teemat niivõrd tähtsaks, et sellele oluliselt aega kulutada (vähemalt lähemas tulevikus).

Mõistan muidugi, et uusvapslikule fanaatikule on tegu väga tähtsa teemaga, sest selle najal annab korralikult poliitvahtu välja ajada, sensatsiooni lagedale pigistada ("Pätsi režiim represseeris Vabadussõja kangelasi!"), mõni tubli mees kirjutab Eesti Ekspressi ka nõretava loo valmis (Seimaniga tegi Erelt juba algust). Poliitvahtu on aga vaja mitte ainult eneserahuldamiseks, vaid loomisel on ju ka uus partei!

Seega sõbralik soovitus - pane parem lootused mõnele oma nii-öelda seltsimehele ideoloogilises liinis. Mine tea, äkki viitsivad nad mullikeste puhumise asemel natuke tõsisemat tööd ka teha...

Mis puutub teemade solkimisse, BORIS, siis vaata enda postitused foorumil kriitilise pilguga üle. Paljude puhul neist paistab kõige väärtuslikum osa olevat üüratu hulk postitusse sisse taotud emoticone, sest jutt ise on miinusväärtusega miitingutekst.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

BORIS, siis vaata enda postitused foorumil kriitilise pilguga üle. Paljude puhul neist paistab kõige väärtuslikum osa olevat üüratu hulk postitusse sisse taotud emoticone, sest jutt ise on miinusväärtusega miitingutekst.

Well, REIGO - aga foorum ei olegi üks krõbekuiv ajalooteaduse tegemise koht - see ikka rohkem nagu meelelahutuseks, ajaviiteks ja vahest äriajamiseks ka

Aga muidu ma naudin su vastuseid... Sain nüüd teada, et a) olen uusvapslik fanaatik, b) minu sõbrad on uusvapsid, c) Eestis on asutamisel uusvapside partei ja d) midagi huvitavat on kirjutatud ühes viimases Eesti Ekspressis...

Aga päris tõsiselt, REIGO - kas sa oma sildistamisega ikka liiale ei lähe Järsku näitad üles tiba rohkem tolerantsust - sinust erinevate inimeste arvamuse osas näiteks Või on sind mingist ajahetkest keegi lõpliku tõe monopolistiks ülendanud


P.S. ja sorry emoticonide pärast

[Reigo]

Ära silmakirjatse siin oma tolerantsusejutuga. Vaatame su postitusi ja avastame sealt sagedasi sildikleepimisi ja "tolerantsust". Minu ja sinu vahe on see, et mina ei üritagi end mingite tolerantsusesulgedega ehtida.

[toomas tyrk]

Nojah, jälle üks meeldiv diskussioon? Või mis?

Borjale lohutuseks võin ütelda, et selliseid kogutud andmeid (1932-35 sõjaväest lahkunud ja vabastatud isikute kohta koos vabastamise/lahkumise põhjusega) kellelgi minu teada pole. Siis ilmselt ka Reigol mitte...

Sellise "meeldiva" küsimise peale vaevalt keegi neid ka koguma hakkab.

Terv


Toomas
übermoderaator

[Henn]

Vastupidi siintoodud väidetele ei olnud kaitseväelaste osavõtt erakondadest ja poliitikast Eestis keelatud kuni I934. aasta kevadeni. See keelustati puhtast ärategemissoovist vabadussõjalastele. Väide, et vabadussõdalaste teenistusest vabastamisel ei olnud mingit poliitilist tagamaad ja tegemist oli vaid ümberstruktureerimisega jne on tõsiasjade ees silmade kinnipigistamine. Vaatame näiteks, mida Marandi selle kohta on kirjutanud (lk. 4I0-4I2):

Märtsi alguses ütles Päts kohtu- ja siseminister J.Müllerile, et "vapsidele" on vaja teha "harakiri" ja soovis selleks saada endale nende juhtide nimekirja.

18.02.34 tunnistas Päts põllumeeste-kogude IX kongressil "seniste erakondade lagunemisprotsessi ja uute voolude tekkimist" ja kuulutas, et olukorra saneerimiseks esitab ta Riigikogus nõude keelata riigikaitse-aparaadi koosseisul osavõtt kõigist poliitilistest organisatsioonidest ja kui seda ei tehta, siis paneb ta selle keelu maksma oma esimese dekreediga.

Riigikogu võttiski selle seaduse vastu 27.02.1934. Peale riigipööret muudeti lihtkorras vallandatavateks ka ülejäänud riigi-, omavalitsuse jne, tolleaegses sõnapruugis "teenijad".

15.03.I934 võttis riigikogu vastu eeskirja, mis kehtestas totaalse vallandamisõiguse kutselistele kaitseväelastele, st. kõigi ohvitseride, kaitseväeametnike ja üleajateenijate suhtes. Kõiki neid tohtis nüüd ilma ainsa erandita vallandada kaitseseisukorra piirkonnas kas riigivanema, kaitseministri, kaitsevägede juhataja või diviisiülema otsusega. Seadust asuti koheselt ellu viima.

Marandi kommenteerib: "Kahtlemata ka see, erakordselt kaugeleminev seadus oli sihitud vabadussõjalaste vastu ja ja välja kutsutud nende üliägeda, äärmusliku poliitilise võitluse poolt nüüd I934.a. algul." Ka Päts, kelle korraldatud riigipööre ületas kordades igasuguse vabadussõjalaste "üliägeda ja äärmusliku" poliitilise võitluse raamid, tunnistas I5.03.34 riigikogus, et sõjaväes olid "teatud ümberpaigutused ette võetud puhastuseks, ja need nõrgemad jõud, kes ei suutnud oma sõjaväelist kohustust täita, on pidanud kaitseväest lahkuma või on niisugustele kohtadele ümber paigutatud, kus nad võivad järele mõelda ja parandada seda, mida nad oma kergemeelsusega tegid"(Riigik. prot. v.3/4, I437).

Ilmselt võib nüüd asja nimetada ikkagi tema õige nimega - poliitiliseks puhastuseks, mida viidi läbi üsna põhjalikult.

[Reigo]

Muidugi oli see poliitiline puhastus ja arvestades olukorda täiesti mõistlik tegu. Kõike tuleb vaadata kontekstis. Kontekst oli aga selline, et vapsid saagisid alates 1933. aastast oma retoorika ja tegevusega oksa, millel istusid. Ässitasid ise kõik teised enda vastu üles ja lõpuks tõmmati müts üle silmade. Ja siis halasid (ning halavad praegugi), et neile tehti liiga... Nagu öeldakse - kes tuult külvab, see lõikab tormi. Vapse võeti teiste poolt kui jõudu, mis võib viia segadusteni ja isegi kodusõja süttimiseni, ja seega vapsid likvideeriti poliitilise jõuna. Vapside kinnipanekut ja järgnevat poliitilist puhastust toetasid ka demokraadid. Iseasi, et Pätsil olid sealjuures veel oma plaanid...

"Kahtlemata ka see, erakordselt kaugeleminev seadus oli sihitud vabadussõjalaste vastu ja ja välja kutsutud nende üliägeda, äärmusliku poliitilise võitluse poolt nüüd I934.a. algul." Ka Päts, kelle korraldatud riigipööre ületas kordades igasuguse vabadussõjalaste "üliägeda ja äärmusliku" poliitilise võitluse raamid

Vahe on selles, et Pätsi riigipööre garanteeris riigis stabiilsuse ja korra, samas kui vapside olemasolu garanteeris läbu jätkumist kuni tõsisemate segadusteni välja. Muidugi võib spekuleerida, et äkki oleks olukord ise maha rahunenud ka ilma riigipöördeta. Võib-olla tõesti, aga võib-olla mitte. Kaasaegsed otsustasid mitte riskida ja panid vapsid kinni. Ei näe põhjust kaasaegsetele ette heita, et nad vapsid kinni panid, sest see oli põhjendatud tegu. Kaalul oli riigi tulevik ning üks populistlik poliitiline partei ei maksa sealjuures midagi.

1934. a riigipöörde puhul tulebki eristada kahte aspekti: 1) vapside kinnipanek, mille ka demokraadid heaks kiitsid; 2) Pätsi-Laidoneri kava senist süsteemi mitte taastada, mida demokraadid heaks ei kiitnud. See kava selgus aga natuke hiljem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

1) vapside kinnipanek, mille ka demokraadid heaks kiitsid; 2) Pätsi-Laidoneri kava senist süsteemi mitte taastada, mida demokraadid heaks ei kiitnud. See kava selgus aga natuke hiljem.

...jätkame siis REIGO loogilist rida: 3) hääletu alistumine veel natuke hiljem kui Pätsi-Laidoneri kava produkt, mille demokraadid heaks kiitsid (ja kui ei kiitnud, kes neilt enam küsis )

[Reigo]

Loogiliste ridadega ja loogikaga üleüldse on sul raskusi. Mingit "loogilist rida" (milles järgnev punkt tuleneb eelnevast) pole ma oma kahe punktiga esitanud. Punkt kaks ei tulene punktist üks. Kui sa tahad hirmus kangesti kolmandat punkti lisada, siis peaks see kirjeldama mingil moel riigipöörde omadusi 1934. aastal (ja seega mitte kirjeldama sinu suvalisi kinnisideid, mida saadab, nagu tavaliselt, pubekakogus emoticone).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mati Õuna raamatus "Eesti sõjavägi 1920-1940" on seal, kus ta räägib 5. jalaväerügemendist (pärast 5. jalaväepatajon) järgmine ja vägagi ilmekas lõik (lk 23):
"Noil aegadel oli algul rügemendi ja seejärel pataljoni ülemaks kolonel Heinrich PAAVIJAAN, kes oma ametis pidas vastu kümmekond aastat. Kolonel Paavijaanile sümpatiseerisid vabadussõjalased ja pärast Pätsi-Laidoneri 1934. aasta riigipööret ta "arvati vanaduse ülemmäära saabumisel tagavaraväkke", nagu teatab koguteos "Eesti Vabadusristi kavalerid". Paavijaan oli sündinud 25. juulil 1885, seega reservi arvamisel vaid 48- või 49-aastane. Ärgem uskugem ka Pätsi-Laidoneri aegseid udutamisi!"

Minu poolt varem mainitud kolonelletnant Eduard RÜÜTLI kohta märgib Mati Õun järgmist (lk 33):
"...kolonelleitnant Eduard Rüütel juhatas 1923-27 Sõjakooli ning 1933-34 10. üksikut jalaväepataljoni. Rüütli edasise karjääri katkestas ta sümpaatia vabadussõjalaste vastu."

Samuti minu poolt juba mainitud kolonel Karl TALLO kohta märgib Mati Õun (lk 55):
"Kolonel Karl Tallo juhatas 1. soomusrongirügementi kuni 5. märtsini 1934. Tallole maksis ametikoha vabadussõjalaste päeval peetud tervituskõne".

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Need on vaid Mati Õuna arvamused... Äkki jõi Paavijaan liiga palju? Või sai tal sõjaväest lihtsalt kõrini? Millele tugineb Õun oma arvamuses? Teenistuslehele - ei usu! Rüütli reservi arvamise põhjuseks võis aga olla segadus pataljoni administreerimisega? Seda ka teenistuslehelt ei leia! On ju nii! Tallo võis aga minema minna lihtsalt usalduse kaotamise tõttuvõi seetõttu, et ei edenenud karjääriredelil soovitud kiirusega vmt... umbes nagu Roosimäe tänapäeval. Kas viimast või ka esimest kahte saaks liigitada represeeritute alla? Ei usu, sest Õun võiks jätkata detailsemalt millega tegelesid näiteks Rüütli ja Paavijaan edasi (38ndast aastast Hendrik Pallandi muideks, see fakt muideks räägib enda eest paljugi!). Rüütli suri alles 1961.aastal Tallinnas, seega tegi Pätsu-Laidoneri kamarilja talle hoopis "teene" äkki! Paavijaan suri aga 43ndal Venemaal mobiliseerituna (mitte arreteerituna!). Common, lähtuks ikka tõestatud faktidest mitte oletustest. Põhimõtteliselt võiks taandada kõik 1934-1935 teenistusest lahkunud või isegi lahkuma sunnitud olnud in corpore "vapsluse" kaardile. Miks 1920-1933 me räägime muudest faktoritest sõjaväelaste lahkumisel teenistusest (seal hulgas ka sunnitud lahkumiste puhul) ning korraga alates 1934.a heidame kõik eelnevad põhjused kõrvale ja juhindume ainult nn vapsluse ideele sümpatiseerimisest, kui casus antepositum?

Hmm - räägid küll, corvus, "tõestatud faktidest mitte oletustest", samas on su enda jutt siin ülal täiesti pidetu... Heidad lihtsalt mingite lambist vihjetega halba varju korraga kolme teeneka ohvitseri peale - kuhu see kõlbab?

Näit kol Karl TALLO "usalduse kaotamisest" võiksid pigem lugeda Juhan Toomepuu raamatust "Varavalgest õhtuehani - mälestuded 1902-1983"... Lk-l 150 annab autor seal vägagi põhjaliku ja kiitva hinnangu oludest kol TALLO juhitud Tapa soomusrongirügemendis ning lõpetab fraasiga "Paljudele jäi nägematuks mees, kes oskas kõik need asjad liikuma panna, endale tänu ootamata - rügemendiülem kolonel Tallo. Ta oskas suurepäraselt ära kasutada inimese enese töö- ja loomingurõõmu..."

Samuti pole midagi eriskummalist kol PAAVIJAAN-i nimemuutmises - common practice ju 30-te Eestis. Seda enam, kui arvestada koloneli vanematele ilmselt kohaliku mõisniku pandud tiba halvamaigulist perenime...

Last but not least võiksid ka silmas pidada, et Karl TALLO on kahekordne Vabadusristi kavaler.

[Arnold]

Oponentide eesmärk ei peaks tõesti pühitsema abinõu! Rääkigem asjast, mitte ahvinimede muutmisest segatud oletustega selle põhjustest!