Mida kriisiks või lausa sõjaolukorraks peaks varuma?

[Actual]

Kui vastase luure teab, et igalühel on kodus olemas kuu aja kuivtoit, veevaru, priimus, ravimid ja magamiskott, siis on üheselt selge, et mõne elektrijaama pommitamine ei vii teps riiki käpuli. Riik koosneb inimestest ja kui inimesed säilitavad külma ja näljaga oma töövõime, on pool võitu käes.

Vastase luure võib sellest ka järeldada, et varustusliinide pikaks venimine ja või läbilõikamine sisside poolt ei ole probleem ei jäta eesliini nälga, vaid iga kohaliku elaniku kodust saab rekvireerida piisava varu kuivtoitu, veevaru, ravimeid, kütust jne. Ja õiguse vastasele kodusid läbi otsida annab meie Kaitseliit kellede sõdurid hoiavad oma varustust ja relvastust kodudes.

[kert122]

aga selles talus, kuhu minnakse varusid täiendama võib parasjagu mingi võitlusgrupp lõunat süüa.
ja kuna liin on läbi lõigatud, siis ilmselt pole ka abi tulemas, mis võib omakorda seda tähendada, et tuleb musi puhtaks pühkida.
võib ka muidugi vastupidi juhtuda, ei saa välistada.

[Madis22]

Et istugem igaks-juhuks parem näljas, muidu äkki saab vaenlane kõhu täis?

[Actual]

Lihtsalt üleskutse vormis ei hakka suurem osa mingeid varusid rahuajal koguma. Ja kui kogumine teha kuidagi seadusega kohustuslikuks siis on see räige inimõiguste rikkumine ja ei sobi demokraatlikku ühiskonnakorraldusse vms.
Samas on tänapäeva ühiskond oluliselt haavatavam kui 60 aastat tagasi. Linnainimesel ei ole võimalust ega oskusi endale midagi toiduks kasvatada, ega võimalust metsast käbisid-hagu korjata sooja saamiseks keskküttega korteris jne. Vanasti kui rohkem rahvast maal oli, suutis terve käte-jalgadega indiviid endal hinge sees hoida.
Tõenäoliselt on nädalaga linnad toidust ja kütusest tühjad, ning rahvas müüb oma vara ja kulda, keha leivakoorukese eest vaenlasele. Või siis hakkab poliitikutelt nõudma, et see jama lõpeks...

Loogiliselt toimivaim lahendus oleks kui varude kohustus oleks riigi või osadel juhtudel ehk kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja varud ei oleks ühes kohas kogu riigi jaoks, vaid igas suuremas asustatud punktis peaks olema piisav varu, et isolatsiooni jäädes mõnda aega abita toime tulla.

[mutionu]

Kui üleskutse on põhjendatud, mitte stiilis "euronõuded" siis miks mitte? Pigem küsimus selles, et pole ette valmis nämmutatud nimekirju. Mis vahet seal on kas mul on kodus 1 kg riisi või 5 kg? Tõttöelda saaksin ma seda ka praegu teha kuid ei ole viitsinud süveneda. Kui kokku panna toiteväärtuse arvutamine, menüü mitmekesisus, mineraalainete ning vitamiinide sisaldus, säilivustähtaeg ning veel 1000 ja 1 asja siis pole see nii lihtne midagi.
Isiklikult mulle meeldiks enim variant, kus riik(kui otsustatakse, et riik on see, kes peaks varusid korjama) annaks mulle n+1 krooni ja annaks ette soovitusliku nimekirja ning ma ise vaataks, kas ostan varud või uued valuveljed. Koos raha andmisega on klausel, et kui tekib kriis ja sul varusid kogutud pole siis antakse suure nutmise peale per nägu 0,5 kg riisi päevas ja muus süüdista ennast.
Kui varusid tsentraliseeritult korjata siis tekib probleem varguste(viljareserv), jagamise jm sellisega. Lisaks veel suur tõenäosus, et varudele visatakse pomm.

[Actual]

Üleskutse peale ehk hoiaks varusid max ca 20% inimesi, aga kriisis jääb sellest napiks - siis lihtsalt neil kellel varusid ei ole tekib instinktiivne kiusatus võtta varusid sealt kus on, nendelt 20% kes pimedas toanurgas üritavad oma varusid nosida
Kui varud on optimaalselt hajutatud nt igal väiksemal linnal 1 ladu ja suurematel siis rohkem, ei usu et vaenlane kõigele pihta saab. Lisaks kui laod oleks tsiviili jaoks ei ole ka põhjendatud nende ladude ründamine.
Aga loomulikult on õigem kõik ka ladude hävimise variandid läbi mõelda.
Igale kodanikule jagada n+1 krooni ei lahendaks päris kindlasti probleemi, vaid oleks raiskamine vastutuse kaelast veeretamine. Ja kui juba riik pakub varianti, et vaadake ise kuidas saate, ... siis milleks meile riik.

[Lemet]

Kui ma nüüd kadunud vanemate juttu õieti mäletan, siis olla selle eelmise klikerežiimi ajal sellise varu kodus olemasolemine vist lausa seaduses kirjas olnud...

[mutionu]

On selline õpetlik vanasõna:"Aita ennast ise siis aitab sind ka jumal". Kui inimesed oleksid läbi ajaloo riiki usaldanud siis poleks meil ilmselt ka rahvastiku üleküllust. Kui keegi sulle kallale tuleb siis sa ei jää ju politseile lootma, vaid üritad ise vastu tatti anda.
Sellist olukorda, kus igal väiksemal linnal on üks ja suurematel mitu ladu, ei usu ma meil iial tekkivat.
Riigi poolne raha andmine pole vastutuse kaelast ära veeretamine. Sulle antakse raha ja nimekiri(mida ja kust osta). Kui ei osta siis pole ju riik loll. Ma olen veendunud, et riik saab hoolitseda vaid nende eest, kes seda aktiivselt tahavad. Kui tuumarünnaku häire korral jäädakse kesk tänavat vahtima siis ei saa ei riik ega ka vanajumal ise, sellise inimese päästmiseks midagi teha.

[Actual]

Siis võiks riik anda juba natuke rohkem raha, nii ühe korraliku relva jagu - las siis igaüks ise vaatab kuidas kriisis hakkama saab - tugevam võidab ... aga nii vist ikkagi me ei mõtle.
Loomulikult oleks ideaalne kui iga leibkond end kriisiks varustaks - aga kuidas olla kindel, et seda ka tehakse. Ja seda riiki ma tahaks näha kui 1/3 elanikonnast on kriisis nälga suremas ja riigi sõnum on, et ise oled süüdi kodanik!
Eks varsti saame näha, Foorumi saates valitsus sisuliselt ütles, et inimese sissetulek on tööandja ja töövõtja vaheline mure ja riik asjasse ei puutu. Kui 50 000 töötut inimest jääb igasugustest sissetulekutest ilma, siis mis kõige tõenäolisemalt juhtuma hakkaks: 1) töötud annaksid elule alla ja lahkuksid vabatahtlikult 2) suremus töötute hulgas suureneb ja kuritegevus hüppab lakke, ellujäämise nimel pole vangla lobil vigagi 3) riik on siiski sunnitud midagi välja mõtlema kasvõi laenu võtma. - kas on riigil pistmist töötute toimetulekuga või mitte?

Vabandan, teemast mööda paneku pärast.

[toomas tyrk]

Vanasti olid üldse inimestel kodus suuremad varud. Talvekartul. Hoidised. jms.

Mingit kohustust ega seadust EV ajal küll ei kehtinud.

Varude kogumine seoses võimaliku puhkeva sõjaga oli aga inimestele juba verre õpetatud. Tuletaks meelde sellised märksõnad nagu "tikud ja sool"

[Lemet]

Vanasti olid üldse inimestel kodus suuremad varud. Talvekartul. Hoidised. jms.

Mingit kohustust ega seadust EV ajal küll ei kehtinud.

Varude kogumine seoses võimaliku puhkeva sõjaga oli aga inimestele juba verre õpetatud. Tuletaks meelde sellised märksõnad nagu "tikud ja sool"

Noojah, kahe suure madina vahele jäi ju ka vaid napilt kakskümmend aastat. Ja enne seda oli kümmekond vahet. Mõni ime siis, et meie siin oma enam kui kuuekümne rahuaasta juures enam varudest s...gi teada ei taha

[lugeja]

Masendav artikkel Eesti Ekspressis - kunagi midagi ei juhtu ja plaan B kui sellist pole üldse vaja...

[Dan]

Ootooot. Ja see polegi rubriigist "granaat" ?

Ma küll vihastan kui oma suhkrunormi kätte ei saa

[Lemet]

Jaaa....

Kas keegi on püüdnud sellise menüüga näiteks nädala toime tulla?

Ma ei tea. Te võiksite proovida.

Jaaaaaa.....

[LeBon]

Kas keegi on püüdnud sellise menüüga näiteks nädala toime tulla?

Ma ei tea. Te võiksite proovida.

Noh, eks küsimus oli ka parajalt loll. Miks peakski seda keegi enne nädal aega testima.
Ma ise imestan, miks küüslauguleivad ja kartulikrõpsud. Erilist toiteväärtust neil minu teada pole, ajavad ainult ropult janutama. Nagu keegi Ekspressi kommentaariumis kirjutas, peaks sel juhul ka vastav kogus õlut mingites reservuaarides varuks olema.
Loogilisem variant oleks ehk pakisupid, puljongikuubikud või -pulber, pudrud pulbri kujul; nö. õllekõrvasestest asjadest pigem vinnutatud liha, mis on tõeline valgupomm.