Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Lemet]

Selline üldvalgustav artikkel siis venelaste endi poolt kah SU-35ga juhtunut kirjeldamaks...

http://www.lenta.ru/articles/2009/04/27/fire/

[A4]

http://www.postimees.ee/?id=112231

NATO lennukite treeninglend viis üle Tallinna

«Tegu oli kahe Taani lennukiga, mis tegid siin treeninglende,» kinnitas kaitseväe peastaabi pressiesindaja Ingrid Mühling Postimees.ee'le.

Kuidagi tihedalt on neid sedasorti uudiseid viimasel ajal tulnud. Minust on kaks valikut. Esimene- sama intensiivsusega on lennatud kogu aeg, aga nüüd lihtsalt valgustatakse asja rohkem. Võib-olla lihtsalt seepärast, et keegi oma õhuväest kõva häälega rääkima ei hakkaks. Stiilis, et "näete, liitlased lendavad kogu aeg, liiati rasked ajad ja oma raha peab kokku hoidma." Ja teine, et tõepoolest on rohkem lendama hakatud. Selle koha pealt tuleb ka kohe mitu mõtet..

Noh, vaata kalendrisse - pronksöö aastapäev oli eile ju.

Treeninglende paari lennuki kaupa on Eesti kohal tehtud alates Balti õhuturbemissiooni algusest 2004. aastal - need on muutunud nii rutiinseteks, et nendest pole põhjust isegi avalikkust igal korral teavitada.

Küll aga on suhteliselt "uueks nähtuseks" aprilli algul ja esmakordselt oktoobris korraldatud suuremad harjutused, millel osalesid mitte ainult parajasti Leedus asuvad masinad (need ei olnudki nende kahe suurharjutuse seisukohalt nii olulised), vaid Saksmaalt, Poolast ja Taanist startivad hävitajad, Briti saartelt startivad tankurlennukid ja NATO AWACS lennuk. Põhjuseid, miks neid pookuseid just viimasel ajal on hakatud korraldama, on mitmeid - näidata Balti riikide elanikele (ja meie naabritele) NATO kohalolekut (teisisõnu, näidata pärast Gruusia konflikti hambaid). Teiseks on see suurepäraseks võimaluseks erinevatele riikidele harjutada õhuturbe ja alates aprilliharjutusest ka õhukaitseoperatsioone (AP ja AD on kaks erinevat asja). Kolmandaks on Balti riikide õhujuhtimiskeskuste võime sellistel harjutustel kaasa lüüa alates 2004. aastast piisavalt edasi arenenud, et selliseid harjutusi läbi viia. Ja lõppude lõpuks ärge unustaga Laaneotsa sõnu: NATOl on plaan Eesti kaitseks!

[kaur3]

A4 kirjutas:

Küll aga on suhteliselt "uueks nähtuseks" aprilli algul ja esmakordselt oktoobris korraldatud suuremad harjutused, millel osalesid mitte ainult parajasti Leedus asuvad masinad (need ei olnudki nende kahe suurharjutuse seisukohalt nii olulised), vaid Saksmaalt, Poolast ja Taanist startivad hävitajad, Briti saartelt startivad tankurlennukid ja NATO AWACS lennuk. Põhjuseid, miks neid pookuseid just viimasel ajal on hakatud korraldama, on mitmeid - näidata Balti riikide elanikele (ja meie naabritele) NATO kohalolekut (teisisõnu, näidata pärast Gruusia konflikti hambaid). Teiseks on see suurepäraseks võimaluseks erinevatele riikidele harjutada õhuturbe ja alates aprilliharjutusest ka õhukaitseoperatsioone.

Kindral Roosimägi kirjutab:

Ei-ei. Kõik õppused näitasid seda, et kui hakkab mingisugune national support operation, siis seda baasi ei vajata. Nad maanduvad igal pool. Oled sa oma elus näinud teisaldatavat lennuvälja? Ameeriklastel on need olemas. Ja meil on maandumisrada täpselt Jägala juures, pikkus 3200 meetrit. Teise kategooria lennuväli. Selleks pole vaja Ämarit.

Või veel üks näide. Ämari lennuväli. Noh, ehitatakse valmis. Et seda käivitada, on vaja kusagil 300-400 inimest personali. Kust raha võetakase? Selge kustkohast, maaväest.

http://www.ekspress.ee/2009/04/24/eesti ... tamata-ver

A4 kirjutab sellest, et liitlased suudavad oma toorest jõudu projekteerida kaugelt lõunast (kui on vaja). Kindral Roosimägi kirjutab sama juttu.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kirjutab:

22. Mereoperatsioonide ja õhuoperatsioonide osas näeb Arengukava ette võimearenduse keskendumist väevõimetele, mis on eelkõige vajalikud kriisi ennetamiseks ja vältimiseks ning vastuvõtva riigi toetuse (HNS – Host Nation Support) tagamiseks.

http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=538

Üks valitsuse paber kirjutab nii:

Kood: Vali kõik

Eestil peab olema tagatud võime kriisiolukorras liitlasvägede vastuvõtmiseks ning rahvusvaheliste operatsioonide toetamiseks. Vastuvõtva riigi toetuse võime valdkonnas tõhustatakse koostööd tsiviilvõimudega (NATO ja teiste partnerite koostöövõimestandarditele vastavad sadamad ja lennuväljad, sh NATOga integreeritud õhukaitsesüsteem) ning valitsemisala siseselt arendatakse ettenähtud mahus välja HNS (Host Nation Support) infrastruktuur (Ämari lennuväli ja Miinisadam). Riigikaitse eesmärke viiakse ellu lähtudes kavandatud vahenditest aastateks 2009-2012.

http://www.valitsus.ee/failid/RES_2009_2012.doc

Lõpuks ka üks küsimus, mis trummeldab mu väsinud peas - kui liitlased saavad tuld ja tõrva loopida ilma HNS'ita, siis MIKS Eesti/NATO rahade eest tehakse meeletuid kulutusi sõjapidamise seisukohast mõttetutele objektidele?

[Kapten Trumm]

Improviseeritud lennuväljadelt startimise võimeline kõige suurem transpordilennuk on C-130. Suuremad lennukid vajavad juba korralikku lennurada. Siin paneb Roosimägi mööda.

Teiseks ei ole võimalik Eesti kohal viljeleda mingeid edukaid õhuoperatsioone, kui lennukid käivad ülemere siin. Isegi Inglismaalt tulnud F-15 oli lisapaakidega ja esimese asjana sõitsid lennukite juurde BP tankurautod. Arvestades, et poolel teel on ka Kaliningradi oblast ning venelastel on ka "pika käe" hävituslennukid odemas, siis on selge, et AWACSi ja tankuri töllerdamine Eesti alal ja lennukite käimine Saksamaa ja Inglismaa vahet ei ole mõeldav strateegia.

Forward operating base peab igal juhul olema Eestis.

Teine küsimus on õhuturve ja selle reageerimisaeg. Isegi Leedu on liiga kaugel, et õigeks ajaks jõuda. Ainuke lahendus on õhuturbe baseerumine Eestis.

[vk1]

pigem ei ole Kaliningradi tõttu siiapoole isegi võimalik saata AWACs-it ja tankurlennukit.

Kui hävitajaid oli USA-l rohkem , kui maaväel jagusid, siis AWACS-e on kogu NATO-l 17 ja USA-l 33. Lisaks Ühendkuningriikide 7 (?) ja prantslaste 4 tk.

[toomas tyrk]

Kõige olulisem on, kellel ja kas üldse on Eesti kohal toimuvast radaripilti.

Falklandi konflikti ajal olid britid oma laevastikuga ka kohe Falklandi külje all ning pidevalt olid hävituslennukite patrullid õhus (kui ilm vähegi lubas).

Argentiinlased varustasid saari transpordilennukitega (ning vedasid haavatuid välj) kogu konflikti vältel...

[kaur3]

Kpt Trumm kirjutas:

Improviseeritud lennuväljadelt startimise võimeline kõige suurem transpordilennuk on C-130. Suuremad lennukid vajavad juba korralikku lennurada. Siin paneb Roosimägi mööda.

Pole isegi mingi lennukispets, kuid Afganistanis tulevad nad maha ja lähevad üles igasuguse prahi seest.

http://www.metacafe.com/watch/yt-BXnc_w ... stan_c_17/

http://www.metacafe.com/watch/yt-diX3x6 ... t_runway/

Liiatigi ei ole kauba maha panemiseks vaja alati maanduda.

Teiseks ei ole võimalik Eesti kohal viljeleda mingeid edukaid õhuoperatsioone, kui lennukid käivad ülemere siin. Isegi Inglismaalt tulnud F-15 oli lisapaakidega ja esimese asjana sõitsid lennukite juurde BP tankurautod. Arvestades, et poolel teel on ka Kaliningradi oblast ning venelastel on ka "pika käe" hävituslennukid odemas, siis on selge, et AWACSi ja tankuri töllerdamine Eesti alal ja lennukite käimine Saksamaa ja Inglismaa vahet ei ole mõeldav strateegia.

Siin tuleb sisse igivana teema venelaste võimekuse tundmisest, enda plaanide läbimõtlemisest jne.

Forward operating base peab igal juhul olema Eestis.

Kui venelastel on "pika käe" lennukid, siis on venelatel ka pika käega raketid. Sinu lemmikteema on üllatusrünnak, mis nullib selle FOB'i ära ning fobbititel ei ole enam midagi teha. jne. Sellest on siin foorumis samuti kirjutatud.

Minu peamine mõte, mis puudutab liitlaste sekkumist ja meie poolset panustamist (ehk HNS'i), on selles, et liitlased (kui tahavad) suudavad oma jõudu rakendada väga kaugelt. Kui esimese hooga ei tule lennukid, siis tulevad kruiisiraketid. Või-olla ei ole enam lennukeid pärast vajagi.Ma olen sellest ka varem kirjutanud ja ei jätka enam.

Siin kirutud sõjalises mõttes mõttetut Mereväge ja nende kalleid laevu ning palju vähem nende infrat. HNS'i hästi müüv legend paistab olevat Õhuväe analoogiline projekt, mis tõsise sõja korral on sarnase väärtusega. Vabandan nende väeliikide meeste ees, kuid vaadake peeglisse. HNS'i on autoriteetse tähendusega sõna ning seda on mugav kasutada raha pärast võitlemise käigus.

[Kilo Tango]

Kas keegi oskab öelda, miks Tornadodele ei ole AMRAAM-e peale topitud?

[Kapten Trumm]

Pole isegi mingi lennukispets, kuid Afganistanis tulevad nad maha ja lähevad üles igasuguse prahi seest.

Noh maismaa kiirusrekordid on kah sõidetud kuivanud soolajärvedel Bonneville kõrbes, milletaolisi oma kõvaduselt juba asfalti meenutavaid ja laudsiledaid kohti on igas kõrbes kümnete kilomeetrite kaupa. Suur tolmupilv käib järgi ja sõidavad isegi üle 1000 kmh.

Kui sa üritad maanduda mõnele maarjamaa heinamaale, siis C-5ga selle tegemisel on tulemuseks lennukatastroof. Selleks peab olema ikkagi kõva rada ja heinamaa korral tuleb see terasplaatidega enne ette valmistada.

Siin tuleb sisse igivana teema venelaste võimekuse tundmisest, enda plaanide läbimõtlemisest jne.

Loogika on lihtne. Kuna lähim vene lennuväli on Gdovis ja sealt võtab hävitus-pommituslennuki "hüpe" aega suht loetletud minutid, siis selle ohu vastu võitlemiseks peab olema endal hästikindlustatud ja kaitstud lennubaas asjakohase tehnikaga, mis sõjaohu korral hajutatakse.

Kui venelastel on "pika käe" lennukid, siis on venelatel ka pika käega raketid. Sinu lemmikteema on üllatusrünnak, mis nullib selle FOB'i ära ning fobbititel ei ole enam midagi teha. jne. Sellest on siin foorumis samuti kirjutatud.

Venelaste ja nende poolt varustatud ja õpetatud õhujõudude võime viima lennuvälju kasutuskõlmbatusse olukorda ei ole üheski viimase 50 aasta konfliktis tõendamist leidnud. Ma pean silmas analoogseid rünnakuid, millega lülitati Iraagi lennuväljad 1991 businessist terveks sõjaks välja. St stardiraja betoon on täielikult ruineeritud, ümbrus puistemiine täis ja iga lennukiangaari laes haigutab üks väike auk, kust pomm sisse lendas. Ma ei oska praegu aktuaalse Iskanderi kohta öelda, aga olemasolevad operatiiv-taktikalised raketid ei ole reaalselt võimelised tabama nt lennukiangaari suurusi sihtmärke. Süüria on neid kasutanud Iisraeli lennuväljade vastu ja heal juhul on saadud tabamusi lennuväljade perimeetri sisse.

Minu peamine mõte, mis puudutab liitlaste sekkumist ja meie poolset panustamist (ehk HNS'i), on selles, et liitlased (kui tahavad) suudavad oma jõudu rakendada väga kaugelt.

Mina väidan, et taktikaliste operatsioonide võime kaugelt tegutsedes on piiratud. Õhuruumi väiksuse kohta on oluline tegutsemine loetud minutite jooksul. Isegi Zokniai jääb kaugeks. Eesti sõjateatri kohal saab Zokniaist startiv lennuk tegutseda vaid eeldusel, et ta lendab siia kruisimiskiirusel
(max M 0,9), mis koos stardi vms protseduuridega tähendab, et lennuk ilmub objektile paarikümne minuti kuni poole tunni pärast.

Pealegi, kuidas lahendada kõige vajalikum asi ehk CAS?

Kui esimese hooga ei tule lennukid, siis tulevad kruiisiraketid. Või-olla ei ole enam lennukeid pärast vajagi.Ma olen sellest ka varem kirjutanud ja ei jätka enam.

Teatud taktikalises olukorras on nad õigustatud, kuid mitte alati. Nad on efektiivsed peamiselt paigalseisvate märkide ja teadaolevate kokku kogutud vastase vägede vastu. Parafraseerides sinu väidet Taani väinast tulevate Tomahawkide kohta, siis nende lennuaja jooksul läbib vene tankikolonn vähemalt 50 kilomeetrit ja olukord on juba pea peale pööratud. Seepärast ongi tänini kasutusel inimese juhitav lennuk kui kõige paindlikum relvasüsteem.

Teiseks võib massiivne Tomahawkide reid esile kutsuda venelaste vastulöögi väljaspool sõjapiirkonda, sest teadupärast kasutatakse Tomahawki ka tuumapeaga üllatusrünnaku tegemisel. Kujutage nüüd ette, kui venelaste varahoiatus avastab 50 Tomahawki, mis kihutavad Peterburi kursil. Arvestades ligadi-logadi õhukaitset, võib sel sammul olla ettearvamatud tagajärjed. Umbes sama reaktsiooni tekitaks sinna poole lendavad B-2'd.

Siin kirutud sõjalises mõttes mõttetut Mereväge ja nende kalleid laevu ning palju vähem nende infrat. HNS'i hästi müüv legend paistab olevat Õhuväe analoogiline projekt, mis tõsise sõja korral on sarnase väärtusega. Vabandan nende väeliikide meeste ees, kuid vaadake peeglisse. HNS'i on autoriteetse tähendusega sõna ning seda on mugav kasutada raha pärast võitlemise käigus.

Kahjuks on kurb tõsiasi, et Eestis müüb vaid NATO lõimumine ja Kamina arusaam riigikaitsest on peaaegu võrdne välismissioonidega. Tõsi, viimase paari aastaga on asi hakanud muutuma. Natuke targemad pead igasugu staapides on selle läbi jaganud ja aru saanud, millisele nupule kaminas vajutades võib raha saada. Täiesti õige - HNS, NATO, BALTRON, BALTNET, BALTBAT, ESTCOY jne on nupud, mille vajutamisel avanevad rahakraanid. Nuppude "reservbrigaadi õppekogunemine", "teise suurtükipataljoni ostmine", "pioneeritehnika hankimine" peale ei avanenud sealt aastaid midagi. Mille tulemusena uputatakse miljardeid, millest on kasu NATO kontekstis ja mis on suht kasutud, kui olude sunnil tuleb alguses ise toime tulla. Sinna hulka läheb kogu meie abilaevadest koosnev võitlusvõimetu merevägi (mis ei suuda merel isegi üheainsa lennuki rünnakut tõrjuda), transpordilennukite osakud, missioonide tarbeks ostetud transpordi- ja lahingutehnika, kavandatav kopterihange ja kindlasti pikk rida pisemaid asju.

Olen ka seda meelt, et kui Ämarisse korralikku air defence'i ei tule, siis on saanud valmis tore märklaud Gdovis asuvatele Su-24 pommitajatele.
Mis tähendab Eesti oludes ka vältimatult hävituslennukeid, kas Eesti, USA või muu riigi omi. Ei ole asi nii must-valge, et kui abi tuleb, siis tuleb tohutu hävituslennukite parv, mis taeva puhastab ja seejärel asuvad C-5'd oma lasti maha laadima. Mõned riigid teevad päris kindlasti ka trikki- et me saadaks teile mõned lennukitäied varustus-moona, aga kuna te ei suuda nende ohutust tagada, siis oleme sunnitud piirduma poliitiliste nootidega.

[Kapten Trumm]

Kas keegi oskab öelda, miks Tornadodele ei ole AMRAAM-e peale topitud?

IDS ja ECR pole mõeldud sellisteks ülesanneteks, F.3-l oli (on) lõpus peal Active Skyflash, mis vähemalt minule tundub AIM-120 võimekusega AIM-7. Skyflash on Suurbritannias litsensi alusel valmistatud AIM-7 Sparrow.

Kuna Eurofighter oli peale tulemas ja F.3 rolliks loeti Briti saartest vene pommitajate eemale hoidmist, siis ju ei peetud vajalikuks teha upgrade lennukitele, mis varsti vanarauda lähevad.

http://www.ausairpower.net/skyflash-slammer.html

[kaur3]

Kpt Trumm, Sinu poolt kirjeldatud väited on viimase 3 aasta jooksul päris läbi nämmutatud ja täna enam ei viitsi neile vastu vaielda. Paar sõna siiski. Mulle lausa kargab silma, et eelviimases kirjas kirjutatad Sa sellest kuidas VF "pika käe" lennukid teevad natokate elu tuliseks ning see on piisavalt tõsine oht ja vaevalt natokad tulevad. Viitad ka Kaliningradile. Missugune on Kaliningradi baaside võime vastu panna Poolast lähtuvatele natokate rünnakutele? Väidad, et lennukid on ohtlikud ja "Iskanderid" on mingi lapselalin. Mul on tekkimas tõsine arusaam, et Sa lobeerid mingisugust silver bulletit. Kui Eesti teab, et tal on selline kuul, siis seda teavad ka teised. Sõjakunstis võetakse see plaanide tegemisel arvesse.

[Kilo Tango]

Kas keegi oskab öelda, miks Tornadodele ei ole AMRAAM-e peale topitud?

IDS ja ECR pole mõeldud sellisteks ülesanneteks, F.3-l oli (on) lõpus peal Active Skyflash, mis vähemalt minule tundub AIM-120 võimekusega AIM-7. Skyflash on Suurbritannias litsensi alusel valmistatud AIM-7 Sparrow.

Kuna Eurofighter oli peale tulemas ja F.3 rolliks loeti Briti saartest vene pommitajate eemale hoidmist, siis ju ei peetud vajalikuks teha upgrade lennukitele, mis varsti vanarauda lähevad.

http://www.ausairpower.net/skyflash-slammer.html

Skyflash on ikkagi SARH. Aktiivset versiooni ei viidud toomisse:
A version with an active Thomson CSF-developed radar seeker, Skyflash Mk 2 (called Active Skyflash), was proposed for both the RAF and Sweden but not developed.

[Kapten Trumm]

Mulle lausa kargab silma, et eelviimases kirjas kirjutatad Sa sellest kuidas VF "pika käe" lennukid teevad natokate elu tuliseks ning see on piisavalt tõsine oht ja vaevalt natokad tulevad.

Küsimus on selles, et high value air asset'eid nagu AWACS, tankurid, igasugu Jointstarid jne jne ei saadeta elu sees piirkonda, mis jääb venelaste pika käe relvade tuletsooni. Pean silmas eelkõige R-33 ja R-27 tüüpi AA rakette (laskekaugusega ca 130 km), aga ka S-300 teemasid, mille laskekaugus küünib 200 km taha. Kaks lennukit kuskil Soome lahe kohal võtavad kohe isu ära siia igasugu väärtuslikke masinaid saata. Hävituslennukitele pole need raketid nii ohtlikud, küll aga rasketele ja hästi märgatavatele suurtele masinatele.

Ühesõnaga, ilma Eestis asuva lennuvälja(de)ta on igasugused õhuopid väga komplitseeritud. Enne tuleb vastase pikk käsi hävitada või teda heidutada niipalju, et ta hoiaks eemale. Võiks osta ÕT raketid, aga need paraku ei tööta vastase radarite vastu. Võiks osta mingid maapealsed ARM raketid, aga nende jaoks on paratamatult ületamatu probleem võtta maha kaks vene sõjalaeva Soome lahel, mille tiibraketid ohustavad maapealseid rajatisi ja ÕT raketid lennuliiklust.

Mõista mõista, mis imemasin see on, mis kolme probleemiga suudab tegeleda ja mida on masinale vaja?

Kardetavasti käivad hinna high value alla ka rasked transpordilennukid, mis peaksid meie poliitiliste plaanide kohaselt abivägede küllusesarve avama. Seega parimal juhul tulevad siia taktikalised masinad ja nende jaoks peab olema koht, kus maanduda, tankida, puhata süüa ja kasvõi WC-s käia.

Viitad ka Kaliningradile. Missugune on Kaliningradi baaside võime vastu panna Poolast lähtuvatele natokate rünnakutele?

Teema on aktuaalne siis, kui läheb lahti all-out sõda piirkonnas. Aga kui vastastikusel vaikival kokkuleppel (ja Poola heakskiidumõminal) piirduvad vaenupooled nt Eestiga? NATO pole kindlasti huvitatud mingid III Maailmasõda alustama ja Venemaa pole huvitatud oma väheseid jõude killustama eri sõjateatri vahel. Kokkupuutepunkte näikse olevat.

Väidad, et lennukid on ohtlikud ja "Iskanderid" on mingi lapselalin.

Ma pole nii väitnud. Ma väitsin, et reaalselt relvastuses olevate vene operatiivtaktikaliste rakettide kasutamisel eri sõdades pole nende väidetav lennuväljade hävitamise võime kinnitust leidnud. Pealegi ei ole betoonrajal 1-2 kraatrit eriline surmaoht, selleks on vastav parandustehnoloogia juba külma sõja ajast olemas. Ohtlikumad on spetsiaalsed lennuradade vastased pommid, mis muudavad suured rajalõigud praguliseks songermaaks ja siis enam lappimine ei aita. Paraku kannab sellist moona taas lennuvägi.

Lennuvägi on ohtlikum ka põhjusel, et ballistilise raketi start on tänapäeval igasugu radaritega kergesti märgatav ja vastavad varahoiatusradarid on ka liitlastel olemas. Küll aga pole veel praegu õhuseires meil madala kõrguse radareid. Ilmselt Giraffed saaks seda leevendada, aga tundub, et neid kavatsetakse tarvitada vaid SA tingimustes. Kaugvaatlusradar on vajalik selleks, et võõral maal saaks silma peal hoida venelaste tegemistel, kuid tänapäevaste low level leaker'ite vastu on ta kasutegur kehva. Kaugvaatlusradar tuleb kombineerida kesk- ja lühimaaradaritega, mis suudavad eristada maapinna lähist liiklust.

Mul on tekkimas tõsine arusaam, et Sa lobeerid mingisugust silver bulletit. Kui Eesti teab, et tal on selline kuul, siis seda teavad ka teised. Sõjakunstis võetakse see plaanide tegemisel arvesse.

Kaugeltki mitte. Lihtsalt taktikalise lennuväe toomine Eesti kaitsetandrile on möödapääsmatu. Ükskõik, kas paugutama hakatakse NATOga või NATOta. Selle olemasolu sunnib vastast tegema strateegilisi valikuid, mis on talle ebameeldivamad. Vahet pole, kas USA või Eesti oma. Ja vähemalt vähim lahinguvõimeline üksus - eskadrill või gruppe kümnekonnast masinast.

Esimese asjana tuleb kinni katta igasugu üllatuse ja afääri stsenaariumid. Seejärel tuleb ette võtta järk-järgult raskemad stsenaariumid. Ei ole ju normaalne riigikaitse, kus vastane võib päise päeva ajal sulle õhudessandi teha ja meil pole muud sinna parata kui mobiilidega langevarje pildistada. Ei saa unustada ka välja antavat sõnumit - estonians mean business, aga see on juba teine teema.

[kaur3]

Eesti HNS'i peale võiks mõelda selle arvamusloo valguses. Võib-olla läheb siin tuli põlema ka KL võitlusgruppide meestel

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... craft.html

[vk1]

lastdingo (selle blogi pidaja ) kirjutab küll päris hästi, loen ise ka tema blogi iga päev, aga tegemist on minu teada tulirelvanduse spetsiga (võin küll eksida, aga kuskilt meelde jäänud, et oli miskitpidi tegemist PDW-dega) .
samas on tema ideed, mis ta näiteks Tanknetis üles riputatud, saanud seal küll proffide käest suht kriitilise hinnangu.