Inglise keel - okupantide keel ?

[Sollmann]

Olles allunud sajandite jooksul mitmele erinevale võõrvõimule, suutsime ometi suht-koht edukalt säilitada oma keele.
Iirlastel-šotlastel-welslastel aga nii hästi pole läinud, kuigi vabadust olnud neil käes justkui rohkem kui meil. Tänasel päeval räägivad oma ajaloolises emakeeles sealmail vaid käputäis inimesi.
Miks? Miks läks nii ja mitte teisiti ning millal hakkas üldse inglise keel laialdaselt võimust võtma?
Loodan väga, et keegi oskab siin sellele küs-le vastata ...

[Kalevipoeg]

tere, mu esimene postitus! Nii... läks...!

Ega minulegi inglise keele levik nii väga istu! Mõtetud laensõnad, mida võiks oma enda keeles öelda. Isegi mõned vanad pooleldi väljasurnud sõnad peaks tagasi tooma. Või mis oleks viga kui mõnele mõistele, millele pole eestikeelset vastet, leiutaks uue sõna - miks peab kohe spontaanselt eestistama, võõrsõna (tavaliselt inglisekeelst siis). Miks mitte reformida oma keelt ja muuta võimalikult palju inglise päritoluga sõnu oma keelele mugavamaks ja kodusemaks. Või on see sotsiaalselt võimatu mõne arust? Kui sai levida inglisekeel, siis saaks seda ka oma keel teha, loogiline, vähemalt praegu tundub nii.

No millal hakkas inglisekeel võimust võtma? Pakun täiesti huupi - kuskil 19.sajandi lõpus ehk maailma mastaabis koos Euroopaga ja ennem seda kolooniates loomulikult.

Aga ega ma ei usu, et ma saaks aru, mida Lembitu oma meestele räägib kui ma teda Madisepäeval näeksin.

[Charlemagne]

Kui natuke keelevaistu on, siis peaks Lembitu jutust aru saama küll. Keeleteadlased on proovinud ju taastada toonast keelt, ega ta teab kui erinev polnud, olen kuulnud, et näiteks kaasaütlev kääne puudus, selle asemel(käändelõpu) kasutati sõna "kaas". XIV -XV sajandi eesti keel niipaljukest kui teda kirjas säilinud, on päris mõistetav, vaatamata, et üleskirjutajad teda hullusti väänasid.
Isiklikult arvan, et ei saanud saksa keel jagu eesti keelest, ei saa ka inglise keel.
Laiutama hakkas inglise oma muidugi esmalt meredel, siis asumaades. Aga lõplikult pani asja paika II MS. Euroopa muusika,film,mood ja muu mainstream(NB! kes mõtleks selle sõna asemele ilusa eestikeelse, hakkan kohe kasutama), olid enne seda ikka rohkem sakslaste-prantslaste jagada. Film ja TV, nüüd ka internet ja popmuusikatööstus on seda va ingliskat kõige enam pähe tampinud.

[Sollmann]

Silmas pidasin siiski englishi levikut Briti saartel.
Põletavalt huvitab, et millal hakkasid šotlased-iirlased-welslased oma identideeti emakeele näol kaotama? Olime siin võõrvõimude all kaua-kaua, age eesti-emakeele säilitasime kõigele vaatamata.
Šotlasi-iirlasi on tunduvalt-tunduvalt rohkem kui meid siin, kuid oma keele suutsid nad ometi ära kaotada...

[hugo1]

Äkki on asi vallutajate kultuursuses ja harituses. Mõtlen selle all seda, et sakslastelt ja rootslastelt võtsid eestlased nii mõndagi üle, venelastelt millegi pärast mitte.
See on hea küsimus miks Võib olla oli asi selles, et vene sõdur, kes meid kunagi vallutas jäi vaimstelt võimetelt meile alla(pean silmas tavalist reameest, Vene maal oli tsaari ajal kultuur ja kõrgklass täiesti olemas, ainult, et siia sõdima neist tulid vähesed)., sakslased see eest olid meist üle.
Sama ka seal Iiri ja šotimaal. Ärge mind nüüd tümitama hakake, lihtsalt oletan.

[Heinrich]

Õige jutt hugo. Viga selles, et Eesti Valitsus ei kasuta pea yldse propaganda masina võimalusi. Vaadake mis näiteks Prantsusnaal toimub.
Natsionaalsust tuleb rõhutada rohkem ehk siis teadvustada rahvale kes me oleme - Eestlased!!