Küsi Aaviksoolt! Viljandis 13.05.09
Küsi Aaviksoolt! Viljandis 13.05.09
Homme 13.05.09 külastab kaitseminister Jaak Aaviksoo Viljandimaad. Alates 17:30 on maavalitsuse hoones ka lihtinimestel võimalik tema käest riigikaitse- asjade kohta küsimusi esitada. Kohalikud foorumlased ja muidu huvilised, olge kohal ja andke tuld! Neid asju, mis riigikaitses hinge kriibivad peaks ju jätkuma
! Muu rahvas, kes ise ei saa osaleda võiks siia küsimusi postitada, et mõni kohalemineja võtab äkki vaevaks hea küsimuse ministrile edastada. Hiljem oleks tore kohalkäinute vahendusel siin ka ministri vastuseid kohata
.
Nii, käisin Viljandis ministrit küsitlemas
. Peale minu oli veel 9 inimest, kõik sellised vanemad härrad, kes olid tulnud, noh kuidas nüüd öeldagi, rohkem nagu ministrit kui vaatamisväärsust vaatama, mitte küsimusi küsima. Aga nüüd siis mõned asjad, mis kohtumisel kõlasid. Ministri sõnul saab kaitsekulude kärbe olema u. 830 miljonit ja nimetas selle aasta umbkaudseks kaitsekulude summaks 4 miljardit. Sellest 4 miljardist kulub:
1 mljrd palkadeks, pensionideks, ajateenija tasudeks;
800 milj jooksvad kulud (kütus, elekter jne);
1 mljrd hangetele (mob. laod, 2 radarit koostöös soomlastega jne);
250 milj missioonidele;
700 milj Ämari väljaehitamiseks (Eesti panus on sellest 300 milj, kui õigesti aru sain).
Valitsuses kärpeid arutades olevat pakutud koguni välja vähendada kaitsekulud 1,1 % SKPst, mis olevat ministrihärra väga vihaseks ajanud
!
Küsisin ministrilt, millistel rehkendustel põhineb SKAKis see väide, et oma hävitajate pidamine käib Eestile üle jõu. Minister vastas, et lennukitele kuluv summa võiks jääda kaitseeelarves 10-15% vahemikku ehk u. 500 milj. Lennukite võimalikust arvust rääkides mainis minister numbrit 12, mida aga 500 milj eest aastas ülal ei pea. Järgnes loeng, et meil on nüüd olemas lühimaa õhutõrje ja tulevikus on plaan vähemasti Tallinn keskmaa ÕTga katta. Väitele, et meil on ülivähe neid lühimaa rakette ja ka keskmaa ÕT kataks vaid väikse maalapi, vastas minister, et paljugi mida tahaks, meil lihtsalt pole raha.
Üllataval kombel kaitses minister üsna kirglikult neid miinipaate. Et mingi merevõimekus peaks meil ikka olema ja et seda arutati ka liitlastega. Noh ja kuna me ei suuda rohkem, kui mingi nišivõimekus, siis valiti selleks miinitõrje. Samuti pidid need laevad osalema välismissioonidel, mitte kai ääres seisma. Väitele, et kriisi korral pole nendega midagi teha, need lastakse lennuväe poolt põhja, vastas minister, et miinilaevad ei sõidagi kusagil omapäi ringi, vaid koos kaitselaevadega. Samuti pidavat neid olema vaja abijõudude turvalise saabumise kindlustamiseks.
Küsisin veel, et kui soomlaste SA struktuuris on 350.000 mehe kohta 2000 raskerelva, siis miks on meie 25.000 SA meest sisuliselt tuletoetuseta kergejalavägi? Vastus oli u. sama, mis õhukaitset puudutavale küsimusele - no et me ikka päris ainult kergejalavägi ka pole ja et on ikka raskerelvi ka. Kui ma vahele torkasin, et ministri mainitud 155 mm haubitsaid on vaid 24, siis minister veits ägestus ja ütles, et need 24 toru on täpelt 24 tk rohkem, kui mitte midagi. Järgnes taas pikk loeng sellest, kuidas mingeid võimekusi planeeritakse ja neid siis vastavalt rahalistele võimalustele luuakse. Sama asi ka tankidega. Ministri sõnul pole neid enne mõtet hankida, kui pole selge, mida nendega peale hakata, milliseid võimekusi meil vaja on. Taas pikk jutt planeerimisest, ohuhinnangutest, vajaminevate võimekuste nimekirjast jne. Üleüldse ei pidavat relvade hankimine probeem olema, abipakkumisi pidavat tulema nagu küllusesarvest. SKAKi silmas pidades olevat jah olnud vaidlusi, et millised võimekused enne luua ja millised hiljem. Aga üldiselt ei pidavat relvade sõbrahinnaga hankimine olema probleem. Küsisin veel, et kustkohast see op- struktuuri 25.000 on tulnud, näiteks Leo Kunnas on kirjutanud, et meie SA struktuur peaks olema korrelatsioonis Leningradi sõjaväeringkonna vägede suurusega, st. 40-50.000 meest. Selle peale minister muigas, et Leo Kunnas on küll vapper sõdur, kuid kahjuks ta oma töös väga edukas ei olnud. Taas pikk jutt ohuhinnangutest, võimekustest, rahalistest vahenditest jne. Ajateenistuse pikkusest rääkides ütles ta, et tema isiklikult toetab ajateenistuse lühendamist. Soomlastel pidi see olema 6 kuud ja ka meil pidi analüüsitama selle soomlaste mudeli kasutatavust meie tingimustes. Läti suhtes oli ta sarkastiline öeldes, et tingilkult Lätil enam tõsiseltvõetavat sõjaväge ei ole. Leedus pidi suund olema profiarmeelt tagasi vähemalt osalise ajateenistuse suunas. Soome NATOsse astumise suhtes oli ta valmis kihla vedama, ütles, et tema silmad näevad selle aja ära (mitte ilmtingimata ministrina). Esimese hooga kõik, vähemasti see, mis huvitavam tundus
. Kuigi ministri jutt oli nagu ta oli, ei tahtnud iga teise sõna tagant vahele hüüda, oleks väga ühe mehe sooloks läinud.
1 mljrd palkadeks, pensionideks, ajateenija tasudeks;
800 milj jooksvad kulud (kütus, elekter jne);
1 mljrd hangetele (mob. laod, 2 radarit koostöös soomlastega jne);
250 milj missioonidele;
700 milj Ämari väljaehitamiseks (Eesti panus on sellest 300 milj, kui õigesti aru sain).
Valitsuses kärpeid arutades olevat pakutud koguni välja vähendada kaitsekulud 1,1 % SKPst, mis olevat ministrihärra väga vihaseks ajanud
Küsisin ministrilt, millistel rehkendustel põhineb SKAKis see väide, et oma hävitajate pidamine käib Eestile üle jõu. Minister vastas, et lennukitele kuluv summa võiks jääda kaitseeelarves 10-15% vahemikku ehk u. 500 milj. Lennukite võimalikust arvust rääkides mainis minister numbrit 12, mida aga 500 milj eest aastas ülal ei pea. Järgnes loeng, et meil on nüüd olemas lühimaa õhutõrje ja tulevikus on plaan vähemasti Tallinn keskmaa ÕTga katta. Väitele, et meil on ülivähe neid lühimaa rakette ja ka keskmaa ÕT kataks vaid väikse maalapi, vastas minister, et paljugi mida tahaks, meil lihtsalt pole raha.
Üllataval kombel kaitses minister üsna kirglikult neid miinipaate. Et mingi merevõimekus peaks meil ikka olema ja et seda arutati ka liitlastega. Noh ja kuna me ei suuda rohkem, kui mingi nišivõimekus, siis valiti selleks miinitõrje. Samuti pidid need laevad osalema välismissioonidel, mitte kai ääres seisma. Väitele, et kriisi korral pole nendega midagi teha, need lastakse lennuväe poolt põhja, vastas minister, et miinilaevad ei sõidagi kusagil omapäi ringi, vaid koos kaitselaevadega. Samuti pidavat neid olema vaja abijõudude turvalise saabumise kindlustamiseks.
Küsisin veel, et kui soomlaste SA struktuuris on 350.000 mehe kohta 2000 raskerelva, siis miks on meie 25.000 SA meest sisuliselt tuletoetuseta kergejalavägi? Vastus oli u. sama, mis õhukaitset puudutavale küsimusele - no et me ikka päris ainult kergejalavägi ka pole ja et on ikka raskerelvi ka. Kui ma vahele torkasin, et ministri mainitud 155 mm haubitsaid on vaid 24, siis minister veits ägestus ja ütles, et need 24 toru on täpelt 24 tk rohkem, kui mitte midagi. Järgnes taas pikk loeng sellest, kuidas mingeid võimekusi planeeritakse ja neid siis vastavalt rahalistele võimalustele luuakse. Sama asi ka tankidega. Ministri sõnul pole neid enne mõtet hankida, kui pole selge, mida nendega peale hakata, milliseid võimekusi meil vaja on. Taas pikk jutt planeerimisest, ohuhinnangutest, vajaminevate võimekuste nimekirjast jne. Üleüldse ei pidavat relvade hankimine probeem olema, abipakkumisi pidavat tulema nagu küllusesarvest. SKAKi silmas pidades olevat jah olnud vaidlusi, et millised võimekused enne luua ja millised hiljem. Aga üldiselt ei pidavat relvade sõbrahinnaga hankimine olema probleem. Küsisin veel, et kustkohast see op- struktuuri 25.000 on tulnud, näiteks Leo Kunnas on kirjutanud, et meie SA struktuur peaks olema korrelatsioonis Leningradi sõjaväeringkonna vägede suurusega, st. 40-50.000 meest. Selle peale minister muigas, et Leo Kunnas on küll vapper sõdur, kuid kahjuks ta oma töös väga edukas ei olnud. Taas pikk jutt ohuhinnangutest, võimekustest, rahalistest vahenditest jne. Ajateenistuse pikkusest rääkides ütles ta, et tema isiklikult toetab ajateenistuse lühendamist. Soomlastel pidi see olema 6 kuud ja ka meil pidi analüüsitama selle soomlaste mudeli kasutatavust meie tingimustes. Läti suhtes oli ta sarkastiline öeldes, et tingilkult Lätil enam tõsiseltvõetavat sõjaväge ei ole. Leedus pidi suund olema profiarmeelt tagasi vähemalt osalise ajateenistuse suunas. Soome NATOsse astumise suhtes oli ta valmis kihla vedama, ütles, et tema silmad näevad selle aja ära (mitte ilmtingimata ministrina). Esimese hooga kõik, vähemasti see, mis huvitavam tundus
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
See asi takerdus rohkem kui aasta tagasi nullvõimekuse taga kamina juriidilises osakonnas leida või tekitada selleks seaduslikke võimalusi.Medusa kirjutas:Kui tartus käis, siis küsisin millal M14 ja muud mitte-tabelrelvad KL rahvale müügiks antakse. Ehk võiks keegi nüüd üle küsida, kuna siis lubas asjaga tegeleda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline