Reservi suurendamine

[Madis22]

Ei ole siin midagi braavo hüüda. Trummi jutt on õige küll. Noored kaitseliitlased võtavad kaitseliitu kui üht ajaveetmise viisi, hobi, või trenni, kus nendega piisavalt ei tegeleta ja kaovad seetõttu varsti ära. Need kes jäävad õppustel käima, väsivad 5-6 aastaga. Entusiasm kaob ja õppusele pigem sunnitakse end, et vahepeal heaks sõbraks saanud instruktorit mitte alt vedada. Raske on olla ülemaks üksuses, kus igal teisel alluval on ükskõik mis muu olulisem, kui väljaõpe. Ma täitsa tõsiselt nautisin NAKkl-i, kus pea aasta vältel iga kolme nelja nädala tagant oli õppus koos teooria ja taktikaga, reaalsete võitlejatega, kes igal järgmisel õppusel samas koosseisus (mõne üksiku erandiga) kohal olid. Situatsiooni, kus kõigi alluvate väljaõppe, füüsiliste ja vaimsete võimete kohta on ülevaade ja seda arvestades on võimalik tegevust planeerida, pole mul kaitseliidus muidu olnud.

[kaur3]

A4 kirjtuas:

Mis puudutab reservi üldisemalt, siis sellesamas uudises mainitud määrus (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1040221 ) ja mõned teised õigusaktid jagavad kaitseväe reservi järgmisteks osadeks:

- valmidusreserv, kuhu määratakse reservväelane aastaks (edaspidi kuni neljaks) pärast ajateenistuse läbimist. Teoreetiliselt peaks valmidusreservi kuuluvad üksused võitlusvõimelised väga lühikese aja jooksul pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist ning ilma erilise täiendava väljaõppeta. Samuti peaks määruse kohaselt valmidsreservil juba rahuajal olemas olema kogu vajalik relvastus ja varustus, st valmidsreservi jaoks pole tarvis hakata tsiviilsektorist veoautosid ja telke kokku korjama.
- Põhivaömiduses olevad üksused st üksused, kuhu kuuluvad ajateenijad, kellel on ajateenistuse läbimisest möödas kuni 12 aastat.
- Täiendreserv, kuhu kuuluvad mehed, kellel on ajateenistuse läbimisest möödas enam kui 12 aastat ning nende füüsilised võimed ja sõjalised oskused on kulunud selliseks, et ilma põhjaliku väljaõppeta nenendets võitlsuvõimelisi üksuseid ei formeeri.

Ei tea kas nende reservide koostamisel võetakse arvesse ka seda küsitlust?

Värske uuringu tulemused näitasid, et eestlasi iseloomustab kõrge kaitsetahe (78 protsenti) ja poolehoid praeguse riigikaitse-korralduse säilitamisele sealhulgas kohustuslikule ajateenistusele. Eestis elavatest mitte-eestlastest näitas uuringu kohaselt kaitsetahet üles vaid 46 protsenti siinsetest elanikest.

NATO-sse kuulumist pooldab tervelt 90 protsenti eestlastest - olulisimaks Eesti julgeolekut tagavaks teguriks peetaksegi eestlaste seas ülekaalukalt just kuulumist NATO-sse (77 protsenti), mitte-eestlaste seas aga koostööd ning heanaaberlike suhteid Venemaaga (76 protsenti).

Kaitseväge usaldab kokku 81 protsenti elanikest, sealhulgas 91 protsenti eestlastest ning 59 protsenti mitte-eestlastest.

http://www.postimees.ee/?id=89860

[Kapten Trumm]

Reservide väljaõpetamisel ja koostamisel ignoreeritakse täielikult julgeolekuohtu, mida kujutavad endast muukeelsed ja -meelsed ajateenijad - selle järgi ei sorteeri keegi midagi. Riigivastane element tuleb esimese asjana jätta ajateenisuse ukse taha. Õnneks sorteeruvad paljud Sidorovid ise end oma ambulantsi-tsirkusega välja ja seetõttu ei pääse eriti vastutusrikastesse kohtadesse.

[tommy]

Mismoodi sa seda sorteerimist ette kujutad, üksnes nime järgi või???
Ma tean piisavalt eesti mehi, kel mingitel jumal-teab-mis-asjaoludel venepärane nimi passis.(ja vastupidi)...
Egas komision ei saagi igat kutsealust põhjalikult(keelsus-meelsus) tundma õppida, seda tehes jookseks kogu süsteem kokku, mis aeg ja raha selleks kuluksid.....
Ja, küllap see teenistus nii mõnegi muumeelse meite poole keerab..

[Kapten Trumm]

Tasuks äkki kiigata sinna Vahemere rannikule, kus üks äravalitud riik oma sõjaväge arendab. Seal ka araablased teenivad armees ja kuidagi ei usu, et igal dzihaadisõbral sinna teenistusse pääseda õnnestub

Eelmise vabariigi ajal igatahes arvestati selle variandiga, et muulased oma etnilisele kodumaale pöialt hoidma asusid, täiesti ametlikult.

Et asjal tõsi taga on, sellest räägib kasvõi tõsiasi, et Ida-Viru venelased ei satu just väga tihti Viru pataljoni. Pigem ikka Kuperjanovisse, mis on teises Eesti otsas. Mis saaks, kui meil oleks Ida-Virus täisvenekeelne pataljon.

[pakzmagu]

Reservide väljaõpetamisel ja koostamisel ignoreeritakse täielikult julgeolekuohtu, mida kujutavad endast muukeelsed ja -meelsed ajateenijad - selle järgi ei sorteeri keegi midagi. Riigivastane element tuleb esimese asjana jätta ajateenisuse ukse taha. Õnneks sorteeruvad paljud Sidorovid ise end oma ambulantsi-tsirkusega välja ja seetõttu ei pääse eriti vastutusrikastesse kohtadesse.

Postimehe kommentaariumis ilmus millalgi selline tekst.

Natuke offtoppi ka.
Õigupoolest on venekeelsete ja -meelsete ajateenijate suur protsent minu arvamust mööda üks Kaitseväe tõsisemaid probleeme. Relvi, millest meil on samuti tõsine puudus, annab osta, lojaalsust seevastu mitte. Ega ka garantiid, et sõja puhkedes ei hakka Eesti sõdureid kuulid tabama ka selja tagant..
Tegelikult olen juba ammu olnud arvamusel, et Eesti Kaitseväes tuleks ajateenijatele kehtestada äärmiselt range keelenõue. Muidugi ei oleks ka see 100% toimiv lahendus, näiteks sm. Klenski räägib eesti keelt üpriski hästi, kuid vähemalt kõige nürimeelsema ja shovinistlikuma osa mitte-eestlastest võimaldaks see siiski Kaitseväe ridadest eemal hoida, ning see on siiski parem kui praeguse olukorra jätkumine.
Poliitiliselt oleks sellist otsust loomulikult raske vastu võtta, kuigi asja annaks põhjendada ka täiseti loogiliste ja nö. "poliitiliselt korrektsete" põhjustega. (Pool)umbkeelne sõdur ( ka täiesti lojaalne, ma ei eita, leidub selliseidki, kuigi oluliselt vähem kui mõned uskuda tahaksid.. ) võib talle antud käsust valesti aru saada, selle järelikult ka teistele moonutatud kujul edasi anda ja sõjaolukorras võib nii üks kui teine kaasa tuua nii tema enese kui ka tema võitluskaaslaste hukkumise. Nagu ka viivitus, mida mõni selline kaitseväelane vajab, et saadud käsklus iseenda jaoks mõttes ümber tõlkida. Nii et jah, põhjusi oleks vägagi palju, põhjendusi samuti, kuid kas kellelgi leiduks ka julgust sedasorti seaduse vastuvõtmiseks, selles kahtlen ma küll väga tõsiselt..
Muidugi peaksid umbkeelsed Eesti kodanikud läbima kohustuslikus korras asendusteenistuse, kus neil poleks vaja kanda relva ja kus neile ei antaks ka sõjalist väljaõpet . Ma tõesti ei usu et Eesti riik peaks kulutama oma niigi piiratud ressursse sisevaenlasele relvakäsitsemise õpetamiseks.

Midagi selles jutus kahtlemata on - paraku ka selles suhtes, et meie poliitikutel ei jätkuks vist küll iial selgroogu taoliste reeglite kehtestamiseks.