Puhka rahus,Metallidetektor...
Kaevandite koha pealt Tõnuviga igati nõus, selge, et tuleb kinni ajada. Kindel see. Roostes raud ehk siiski võiks nähtavale jääda, vast tõesti keegi võtab säilitada. No nii- kasvõi- iseenda jaoks?
Viimati muutis Siga, 22 Mai, 2009 20:57, muudetud 1 kord kokku.
Mis puudutab õppepäeva siis viidi see läbi Eesti Detektoristide Klubi liikmetega.Tutvustati muinsuskaitseseadust,õpetati,kuidas tunda ära muistseid esemeid ning asulakohti.Riiklik institutsioon saab koostööd teha ainult inimestega,kellel on konkreetne nimi ja taust.Kirve leidja jättis leiukoha enese ja muinsuskaitseametnike teada kaalutlusel,et hoida eemal pahatahtlikke inimesi.Leian,et Põltsamaa on vägagi EV ,kuna klubi liikmed on käesoleval aastal riigile üle andnud juba kaks uudiskünnist ületanud leidu.tõnuv kirjutas:Postimehes kirvelugu. http://www.tartupostimees.ee/?id=122688 Tundub, et Põltsamaa ei ole EV? Seal toimuvad õppepäevad. Isegi hr Kraut tuleb detektoriste õpetama. Nüüd on perspektiivne kirveleiukoht, mille asukoha jätab leidja enda teada.
Olen kindlasti üks nendest, kes väljakaevatud ja hüljatud roostes raua koju st Säärele veab, kui vähegi jaksan. Mis puutub sellesse, et Põltsamaal on tublid detektoristid, siis mulle jääb küll mulje, et eelnevat 118 lehekülge pole vist olnud?
Kas on raske aru saada, et arheoloogide eesmärgiks ei ole üksikute esemete leidmine vaid tervik.
Olen ise patune ja tänagi pean karistuseks 112-te helistama ja ootama, aga Salme laeva näitel oleks tunduvalt lihtsam, kui paadi ahter oleks terve. Seal oli mängus küll kopa, aga siiski. Arvestades majandusseisu ei usu, et kirve leiukohas hakkavd sel suvel arheoloogilised kaevamised. Seega saavad veel sajad õnnelikud sealt asju leida.
Aga nüüd lähen metsa tagasi. Homme õhtul loeme kirjutame.
Kas on raske aru saada, et arheoloogide eesmärgiks ei ole üksikute esemete leidmine vaid tervik.
Olen ise patune ja tänagi pean karistuseks 112-te helistama ja ootama, aga Salme laeva näitel oleks tunduvalt lihtsam, kui paadi ahter oleks terve. Seal oli mängus küll kopa, aga siiski. Arvestades majandusseisu ei usu, et kirve leiukohas hakkavd sel suvel arheoloogilised kaevamised. Seega saavad veel sajad õnnelikud sealt asju leida.
Aga nüüd lähen metsa tagasi. Homme õhtul loeme kirjutame.
Läbi üksikleidude ju jõutaksegi tervikuni.Kui põllust tuleb päevavalgele näiteks muistne ehe või relv,võib kahtlustada kalmet.Antud juhul võib tegu olla pronksiaegse asulakohaga.Mina ei jaga tõnuvi pessimismi leidja isikuomaduste suhtes,kuna kirvest ta endale ei jätnud ning teavitas leiukohast muinsuskaitsjaid.
Westland kirjutas:Läbi üksikleidude ju jõutaksegi tervikuni.
Kui need kõik maapinnast välja noppida, läheb tervikust siiski palju kaduma.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Ma arvan, et vahe on ikka suhtumises oma riiki ja ajalukku. Eestis on mure selles, et suur osa ajaloolisi leide ei jõua teadlasteni. Ning kui täpne leiukoht kätte näidata, ei süüdistata ka Eestis leiukonteksti rikkumises.
Küsige näiteks pronkskirve ja kaelaehte leidjalt kuidas muinsukaitse neisse suhtus. Julgen arvata, et väga normaalselt.
Muide, Eesti ajalugu ei ole vähemhuvitav kui Lääne-Euroopas. Lihtsalt kirjalike allikate puudumise tõttu on vanem ajalugu ebaselgem, mistõttu on esemelised leiud äärmiselt olulised.
Muide ka meie kesk- ning uusaeg pole vähem huvitavad. 16.-17. sajandil oli Eesti järgemööda sõdade tallermaaks. Meie maal sõdisid kuningad, hertsogid, krahvid, hetmanid, bojaarid jne. jne.
Küsige näiteks pronkskirve ja kaelaehte leidjalt kuidas muinsukaitse neisse suhtus. Julgen arvata, et väga normaalselt.
Muide, Eesti ajalugu ei ole vähemhuvitav kui Lääne-Euroopas. Lihtsalt kirjalike allikate puudumise tõttu on vanem ajalugu ebaselgem, mistõttu on esemelised leiud äärmiselt olulised.
Muide ka meie kesk- ning uusaeg pole vähem huvitavad. 16.-17. sajandil oli Eesti järgemööda sõdade tallermaaks. Meie maal sõdisid kuningad, hertsogid, krahvid, hetmanid, bojaarid jne. jne.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline