Metsavendade kuritööd?

[AddressUnknown]

no nii ta on
Mäletan, et kui oli oodata nn bandiitide küllatulekut, siis peideti asju, lapsed pidid vait ja peidus olema ja see hirm ja surma hingus mis kõikjale laotus...see on lausa meeles.Samas kui tulid metsavennad, oodati neid juba varakult, tehti ettevalmistusi nii söögi kui märjukese näol ja see oli omamoodi sündmus.Nii et point on vist hoopis selles, et kes need metsas olevad mehed hingelt ja tegudelt olid- ühtesid hüüti metsavendadeks,neid aidati hea meelega, teisi aga bandiitideks,neid oleks võimaluse korral vist ise kirve või hanguga kasti pandud ( ja eks vast pandigi)

[metssiga]

no nii ta on
Mäletan, et kui oli oodata nn bandiitide küllatulekut, siis peideti asju, lapsed pidid vait ja peidus olema ja see hirm ja surma hingus mis kõikjale laotus...see on lausa meeles.Samas kui tulid metsavennad, oodati neid juba varakult, tehti ettevalmistusi nii söögi kui märjukese näol ja see oli omamoodi sündmus.Nii et point on vist hoopis selles, et kes need metsas olevad mehed hingelt ja tegudelt olid- ühtesid hüüti metsavendadeks,neid aidati hea meelega, teisi aga bandiitideks,neid oleks võimaluse korral vist ise kirve või hanguga kasti pandud ( ja eks vast pandigi)

Siin on probleem selles, et Eesti metsavendlus oli puhtalt rahvaliikumine, mida mitte keegi ega mitte kusagilt ei juhtinud ega kontrollinud (erinevalt näiteks Ukraina OUN-UPA tegevusest). Nii võis ju metsas olla ka igasuguseid tegelasi. Siiski pean ütlema, et julgeoleku dokumente lugedes ei ole mulle ette tulnud metsavendi-bandiite (neid bandiite muidugi oli, aga elasid nad legaalselt ja käisid maal oma tegusid tegemas). Et mõni metsavend mõnes kohas võis ka kriminaalkuritegusid sooritada, ei ole muidugi välistatud. Tsiteeriks siin aga ENSV Riiklikku Julgeoleku Ministeeriumi 1950. aastal: "Bandiidid ründavad riiklikku ja kooperatiivomandit, sealjuures hoidudes eriti kodanike isiklikku vara kahjustamast. Kodanike ja eratalunike ründamisel selgub harilikult, et rünnati partei-nõukogude aktiviste ja organite salajasi kaastöölisi. On ilmnenud juhtumid, kui kohtusse väljakutsutud ja seal bandiitide kohta tunnistusi andnud isikud on pärast elukohta naasmist bandiitide poolt mõrvatud".

[AddressUnknown]

täna hea klõbistada, värvin lage, vahepeal saabki kätt sirutada.
Ma ennist pidasin silmas, et metsavendi oli kahte sorti- ühtesid oodati ja aidati, laud kaeti juba õhtul valmis, lapsi keegi magama ei ajanud, teiste tuleku puhul oli juba ette paanika, mitu ööd keegi magada ei julgenud, akende ette lõi vanaisa sissepoole naeltega madratsid et kui granaati tuppa tahetakse visata siis lõhkeb akna vahel, meie jaoks oli valmis põrandaalune väike kartulikelder, kuhu peale öist koputust kohe pugema pidi ja seal hiirvaikselt olema.Vot nende kohta öeldigi et bandiidid käisid.Ja ütlen ausalt et hirm seal pimedas keldris oli nii suur et isegi püksi ei julgenud pissida..

[metssiga]

Veel tuleb öelda, et punased alati valetavad ja vassivad. Kunagi, juba EV ajal, ilmus Saaremaa lehes pikk jutt metsavend Elmar Ilpist, autoriks vana kagebiit Boris Loho. Miks sellist rämpsu lehes avaldati, ma ei tea, ja kindlasti mina ei hakka väitma, et lehetoimetaja oli vana Loho-kontori agent No nii, muuhulgas kirjutas Loho selles loos, kuidas Saaremaa kolhoosnikud metsa jahile läksid ja siis verejanuline bandiit Ilp asja-eest teist taga nad seal mättasse lõi. Aga mida kirjutas sellest asjast Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Saaremaa osakond oma aruandes: oli tõesti terve jahiseltskond, kes sattus kokku Ilpi salgaga, võeti kinni ja kontrolliti dokumente, peeti kinni kolm meest, teised lasti minema ja anti tina miilits Peeter Poopuu'le, Valjala külanõukogu esimehele Eduard Au'le ja Riikliku Julgeoleku ministeeriumi Saaremaa osakonna Bandiitide hävitajate pataljoni liikmele Oskar Siiner'ile. Kõige muu kõrval valab Loho ka krokodillipisaraid Saaremaa autoinspektsiooni ülema Evald Puneki tapmise pärast, kellelt bandiidid tahtsid röövida tema mootorratast. Teadku siis saarlased, et Punek oli üks märtsiküüditamise korraldajaid, tema organiseeris transporti, millega inimesi sadamasse veeti, ja selle mootorratta varastas ta ühe küüditatu kodust. 30. mail 1949 lõid metsavennad ta maha.

[AddressUnknown]

ka metsavennad langesid kuritöö ohvriks. Paide külje all rabaservas peaks veel praegugi olema näha punkriauk, ca 30 aastat tagasi sain sealt muideks oma esimese saksa kiivri. Seal varjasid end isa ristiisa ja veel kaks suguvõsaga seotud meest. Paari km kaugusel olnud talu peremees oli punkris sage külaline, aitas muretseda poest vajalikku jne. Ühel heal päeval läks ta meeste sugulaste juurde ja ütles et viige laibad minema ja matke maha. Ise põhjendas, et hakkas kartma et kui mehed tabatakse siis annavad tema üles. Võtsid koos viina ja kui kõik olid magama jäänud laskis unepealt kõik kolm meest maha. Elas ta suht kõrge vanuseni ja siis pani püssitoru omale suhu ja tegi eluga lõpparve. Samas puudub vähimgi vihje selle kohta, et mees oleks kunagi kellegagi NKVD-st kostööd teinud või kedagi üles andnud. Ma nimesid ei pane, mees nagunii surnud ja milles sugulased süüdi on

[LeBon]

Ise põhjendas, et hakkas kartma et kui mehed tabatakse siis annavad tema üles.

Ise tunnistas lambist üles, et just tema nad maha lasi?

[AddressUnknown]

jah

[Arnold]

Selle mehega küll kõik korras ei olnud! Aga tuleb ette rahuajalgi.

[jackpuuk]

Isa räägib, et Võrumaal oli paugutamist pmst. igal öösel peale sõda, inimesed kartsid, sest ei teatud keda uskuda. Samas ei ole ta kunagi maininud, et kedagi lambist kasti oleks löödud (ehkki inimesed olevat seda kartnud). Ta ei räägi nendest asjadest, ehkki ta on muidu paras jutupaunik. Eks ma üritan teda veel natu pinnida, aga eriti tulemustele ei looda.

[AddressUnknown]

no meil visati vist 64-65-l granaat läbi akna öösel tuppa,õnneks oli see tuba sel ööl tühi, killud panid klaverile põntsu. Eks vanaisa teadis mis värk oli, aga ega ta ei rääkinud . Vanaisa oli kolhoosi tallimees ja kogu hobutransport oli tema all, nii et kellel küüti vaja jõudis ikka lõpuks meie ukse taha. Keegi vist sai ära solvatud nii et pidas vajalikuks meie klaveri ära lõhkuda

[Arnold]

Keegi vist sai ära solvatud nii et pidas vajalikuks meie klaveri ära lõhkuda

Tiba palju ei ole lihtlabase "solvumise" jaoks? Tahtmata kuidagi isiklikuks minna, pean siiski meenutama, et sellised asjad juhtusid pigem asja eest. Minu vanaonu magas koos kuulipritsiga voodis, aga oli ka põhjust - Venemaalt tulnud eestlasena kohalikuks komsomolijuhiks panduna sõelusid püksid ikka kõvasti püüli Kusjuures temasugust sitta ei viitsinud keegi kangelassurmaga kostitada - suri joodikusurma juba praeguses Eesti Vabariigis.

[AddressUnknown]

kes seda enam teab, käis seal öösiti igasuguseid karvaseid ja sulelisi ja nagu eelpool öeldud- osasid nimetati metsavendadeks, neile sai veel 60-te lõpus metsa sooja sõõki viidud, teisi aga bandiitideks ja neid sai karta. Võta sa kinni kes oli kes ja kes mida tegi või teinud oli, olen küll uurinud aga isegi vanad kohalikud ei tahtnud või teadnud midagi rääkida. Niiplju et keegi laskis kohaliku komsorgi Al-r Pajuste ja selle sõbra Käravete tee ääres maha

[Arnold]

Ajad olid segased, seda ei saa eirata! Käisid ka minu metsavahist vanaisa akna taga "metsavennad" kopsimas. Paraku oleksid võinud ikka kaugemale "fašiste" lõksu püüdmas käia - 12 kilomeetri kaugusel olid need NKVD libametsavennad kõigile teada!

[Karuke]

Eee.. jah "kuritegu" kui selline on traditsiooniliselt seaduse rikkumine...
Siis millise seaduse?
EV?
CCCP?
Natsisaksamaa?
Või kohaliku komandandi ukaasi?
Või lindpriide oma, kirjutamata seaduse?

See mis ühest küljest on mõrv - on teise nurga pealt vaadates vaenlase hävitamine või diversandi hukkamine.

Ja kes on vaenlane?

Mundris?

Või iga passiivne uute võimude korraldusi täitev inimene?

[gnadenlose]

Minu vanavanemad pidasid Järvamaal alevikauplust, nii enne, kui mõni aeg ka pärast sõda. Käisid metsmehed ka nende juures üsna sageli, säilinud on koguni üks miski inventuuri- või muu aruanderaamat, kus pea iga kümne lehekülje kohta leiavad öised külalised äramärkimist. Röövisid riiklikku kauplust, peedistasid üsna kõvasti kohalikku võimumeest, ent alevirahvast ennast (s.h. mu vanavanemaid) otse ei torkinud, elasid hoopis ühe tuntud külahullukese juures nii, et see oli avalik saladus. Neist asjust on kirjutatud raamatus "Kaks kavaleri".