Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[A4]

Huvitav oleks täitsa teada minimaalset avastamise kõrgust. Valmistaja claimib küll, et "first low and medium altitude long range radar", kuid arvata võib, et Giraffe malli radaritele jäävad need ikkagi alla. Lihtsalt füüsika vastu ei saa. Low altitude on väga erinev mõiste, sest tänapäeva lennuvägi suudab liikuda ka 25 meetri kõrgusel.

Muidu õige samm, ainult madala kõrguse "gap fillereid" on veel juurde tarvis. Eelmise radari hanke ajal olevat teised radaritootjad avaldanud imestust, et miks ostetakse kaugmaaradarid, millel on nigel madala kõrguse eristus, kui Eestile oleks vaja rohkem keskmaa radareid. Kaugmaaradaritest on kindlasti huvitatud meie lääne suured vennad, et saada infot vene õhuruumist - seega ei peaks see üritus puhtalt meie raha eest käima. Meid huvitavad distsiplinnid pole tavaliselt kaugmaaradaritel nii head. Vene kaugmaaradaritega oli igatahes nii, et kilomeetrist allapoole oli suht surnud tsoon juba. Eks seepärast Trojanov ka sinna jõudis kuhu jõudis - kõige ennem jõudsid kohale Leedu tuletõrjujad ja alles mõne aja pärast NATO lennukid.

Aga kus on öeldud, et meie radarihanked järgmise kümne aasta jooksul ainult nende kahe radariga piirduvad? Nende kahe radari hankimine ei välista küll kuidagi seda, et hankida juurde Giraffe ja passiivseid süsteeme.

Mis puudutab Vene õhuruumi kiikamist, siis kust pärineb arusaam, et see on meie Lääne liitlaste huvi, millega Eestil pole mingit pistmist? Minu arust on sulaselge, et eelkõige peaks meie Leningradi oblasti õhuruumis toimuv huvitama just eelkõige Eestit.

Trojanov lend jäi suuresti märkamatuks just põhjusel, et Leedul puudus tol hetkel korralik kaugmaaradarite võrk.

[Xender]

Minu meelest meie radarihanked on olnud täiesti 5 +

Esmatähtsusega on siiski kaugmaaradrid, millega saada üldpilt mis toimub ümbruses ehk siis TPS-117. Ground Master 403 lisab juurde ka keskmaavõimekust + Vera E.

Ehk siis kaug ja keskmaa on ikka päris hästi nähtav.
Giraffe-75 on 5 tk, kui lisada veel 5 tk siis oleks terve eesti võimalik katta väga hea radaripildiga igast kõrgusest.

Siinjuures lased sa teatud mõttes endale jalga Trumm, kokkuvõttes pole vahet kas tõrjumine toimub lennukitelt või SAMidelt. Kui meil on ainult Eestit kattev radarivõrk siis ei jõua kumbki piisava kiirusega reageerida ning ilma radarivõrguta on ka lennuvägi kaunis pime.

Seega vajame me ikka korraliku radarivõrku + teatud palju SAMe nende katteks. Sealjuures pole vahet kas põhi õhutõrje ise on ülesse ehitatud SAMidele või lennukitele.

[Lemet]

Sealjuures pole vahet kas põhi õhutõrje ise on ülesse ehitatud SAMidele või lennukitele.

Mismoodi? Hinnavahe???

[Kilo Tango]

Sealjuures pole vahet kas põhi õhutõrje ise on ülesse ehitatud SAMidele või lennukitele.

Mismoodi? Hinnavahe???

Mina sain selle jutu mõttest aru nii, et sõltumata ohule reageerimise süsteemi olemusest, on meil õhuruumis toimuvat vaja ikkagi jälgida ühte moodi ning samuti on meile vajalik tähtsate objektide kaitse. Seega radarid ja SAM-id mõnede objektide jaoks on kindlasti vajalikud.

[Lemet]

Sealjuures pole vahet kas põhi õhutõrje ise on ülesse ehitatud SAMidele või lennukitele.

Mismoodi? Hinnavahe???

Mina sain selle jutu mõttest aru nii, et sõltumata ohule reageerimise süsteemi olemusest, on meil õhuruumis toimuvat vaja ikkagi jälgida ühte moodi ning samuti on meile vajalik tähtsate objektide kaitse. Seega radarid ja SAM-id mõnede objektide jaoks on kindlasti vajalikud.

Sedapidi küll...

[Kapten Trumm]

Probleem on lihtsalt selles, et praeguse õhukaitsestrateegia kohaselt jäävad need kaks radarit ÕT tuleulatusest alt päris kindlasti välja (ajakirjanduses on räägitud Lõuna-Eestist ja Muhu saarest). Ja kuna nende efektiivsus on madallennul lendavate märkide vastu minu arvates kaheldav, siis on tegemist kulutusega, mis ei tooda kuigivõrd lisandväärtust. Meid huvitava pildi venelaste õhuliiklusest saame ka Kellaverest.

Sõja ajal on nende kasutegur kaheldav, sest tegemist on vähemobiilsete ja tõenäoliselt madalatel kõrgusel (kus ründajad liiguvad) vähetõhusate, kuid üpris kallite riistapuudega. Giraffed või Pac-id oleks paremad. Pealegi kasutatakse radareid kombineeritult. Tänaseks tehtud ÕT hanke sisse Giraffesid niipalju ei mahu, et neid oleks võimalik mujale Eestisse paigutada.

Ehk nende kasutegur saavutatakse vaid koos NATO jõududega, kes katavad puudujäägid. Kui neid ei ole, siis tabab neid Gruusia kaugvaatlusradari saatus, millega venelased passisid momenti, kui USA transpordlennukid tulema hakkasid (grusiinid pidid selle sisse lülitama) ja seepeale kustutati see radar jäädavalt.

Siinjuures lased sa teatud mõttes endale jalga Trumm, kokkuvõttes pole vahet kas tõrjumine toimub lennukitelt või SAMidelt. Kui meil on ainult Eestit kattev radarivõrk siis ei jõua kumbki piisava kiirusega reageerida ning ilma radarivõrguta on ka lennuvägi kaunis pime.

Radareid on vaja. Seda pole keegi vaidlustanudki. Taktikaliselt on Eestile olulisemad keskmaaradarid. Kaugus 100 km, kõrgus 10 000 m, minimaalne kõrgus 10 meetrit. Suur peilingute arv ja üles tõstetav antenn tagavad hea eristuse madalatel kõrgustel ja võime õigeaegselt avastada radarit vältivaid lennukeid (nt Su-24, mis suudab ground-mapping radari abil teostada kiirelt lendu üliväikestel kõrgustel ja suurtel kiirustel) ja koptereid (mis võivad nt sõja algusfaasis maandada eri- ja dessantüksusi.

Keskmaaradarid on ka odavamad ja mobiisemad. Griaffe kokkupakkimine tööasendist transpordiasendisse käib oluliselt kiiremini ja kogu aparatuur asub kõrgläbivusega veoauto peal. Kaugmaaradari kokkupanek võtab kauem aega ja ta on 10 tonnine järelveetav haagis, mida igal teel ei saagi vedada. Pealegi on ta vajalik paigutada kõrgele kohale, millist probleemi nt kokkupandave keskmaaradaritega ei ole.

Üle 10 000 meetri kõrgused on taktikalises mõttes teisejärgulised, sealt on võimalik teha ehk Tallinna vaippommitamist, taktikaline lennuvägi liigub tänapäeval madalal ja õlalt lastavate rakettide vastumeetmena suurel kiirusel (ei jõua lasta). Kes on 10 000 m kõrguselt alla vaadanud see teab, et selliselt kõrguselt on suuri probleeme isegi lennuvälja märkamisega, rääkimata pisematest maskeeritud objektidest.

Suurim oht õhust tuleb meile siiski vahemikus 0,01-5 000 meetrit.

Ei väida, et neid Ground Mastereid pole vaja, aga keskmaaradarite vajadus on hädalisem, sest Giraffesid osteti suht väike kogus ja nendest vähemalt pooled on hõivatud juba brigaadi õhutõrjes. Seega neid ei saa kasutada mujal.

[Kapten Trumm]

Trojanov lend jäi suuresti märkamatuks just põhjusel, et Leedul puudus tol hetkel korralik kaugmaaradarite võrk.

Ma julgen vähemalt momendil kahelda, et korralikud kaugmaaradarid oleks olukorda muutnud. Trojanov liikus enamiku ajast Leedu kohal väikesel kõrgusel.

Selles mõttes ei ole eriti vahet, kas Leedul oli null või viis kaugvaatlusradarit minimaalse avastamise kõrgusega ütleme 100 meetrit. Kui Trojanov liikus 30 meetri kõrgusel (jah see on võimalik), siis kui ta nendele radaritele liiga lähedale ei roni (minimaalse avastamise kõrgus langeb radarile lähenedes), siis ta jääbki avastamata. Selle vältimiseks kombineeritakse ÕT süsteemi eri tüüpi ja eri dimensioonidega radarid.

Pealegi on madalate kõrguste radaritele iseloomulik suurem peilingute arv ajaühikus (antenn pöörleb kiiremini). Madalal kõrgusel liikuvatele objektidele on iseloomulik, et need ilmuvad ja kaovad. Kui lendur saab hoiatuse, et vastase radari kiirgus tabas teada, siis võtab ta kohe madalamale. Kui järgmine peiling tuleb ütleme 10 sekundi pärast, siis on tal sada võimalust, sest lennuk läbib selle ajaga juba 2-3 kilomeetrit. Operaator peab seda ühte "blingi" häireks ja ongi kõik. Koos lühema lainepikkusega tagab see avastamise suurema tõenäosuse.

Kui Ground Masterite juurde ostetakse ka keskmaa ja passivsed radarid, siis kõik on õige. Lihtsalt väljendasin enda seisukohta, et võttes eesmärgiks antud vahenditega suurima lahinguvõime võimalikult ruttu (mis peab olema iga armee prioriteet), ei ole kaugvaatlusradar Eesti esmane vajadus.

[Xender]

See on loogiline, et meile on juurde vaja ka Giraffesid, kuid kusagil pole öeldud, et neid juurde ei osteta.

Hetkel pole neid juurde vaja, sest pole piisavalt tõrjevahendeid. Pole eriti kasu, et näed, aga tulistada millegiga pole.

Arvatavasti siis ostetakse, kui tehakse keskmaa ÕT hange + juttu on olnud lisa manpadide hankest. Selle üle on juba varem vaieldud, kuid keskmaa ÕT on meil vaja kindlasti Tallinna, Ämari, Tapa, Paldiski ja suurte radarite katteks.

Kui keskmaa on välja ehitatud on kõik tingimused olemas lennukite jaoks. Selleks ajaks oleks meil ehk võimalik hankida F 35te, no unistada ju võib.

[Kilo Tango]

Trojanov lend jäi suuresti märkamatuks just põhjusel, et Leedul puudus tol hetkel korralik kaugmaaradarite võrk.

Ma julgen vähemalt momendil kahelda, et korralikud kaugmaaradarid oleks olukorda muutnud. Trojanov liikus enamiku ajast Leedu kohal väikesel kõrgusel.

Selles mõttes ei ole eriti vahet, kas Leedul oli null või viis kaugvaatlusradarit minimaalse avastamise kõrgusega ütleme 100 meetrit. Kui Trojanov liikus 30 meetri kõrgusel (jah see on võimalik), siis kui ta nendele radaritele liiga lähedale ei roni (minimaalse avastamise kõrgus langeb radarile lähenedes), siis ta jääbki avastamata. Selle vältimiseks kombineeritakse ÕT süsteemi eri tüüpi ja eri dimensioonidega radarid.

Pealegi on madalate kõrguste radaritele iseloomulik suurem peilingute arv ajaühikus (antenn pöörleb kiiremini). Madalal kõrgusel liikuvatele objektidele on iseloomulik, et need ilmuvad ja kaovad. Kui lendur saab hoiatuse, et vastase radari kiirgus tabas teada, siis võtab ta kohe madalamale. Kui järgmine peiling tuleb ütleme 10 sekundi pärast, siis on tal sada võimalust, sest lennuk läbib selle ajaga juba 2-3 kilomeetrit. Operaator peab seda ühte "blingi" häireks ja ongi kõik. Koos lühema lainepikkusega tagab see avastamise suurema tõenäosuse.

Kui Ground Masterite juurde ostetakse ka keskmaa ja passivsed radarid, siis kõik on õige. Lihtsalt väljendasin enda seisukohta, et võttes eesmärgiks antud vahenditega suurima lahinguvõime võimalikult ruttu (mis peab olema iga armee prioriteet), ei ole kaugvaatlusradar Eesti esmane vajadus.

Ei ole tõsi. Kaugmaaradaritelt oleks pidanud saama fikseerida Trojanovi eraldumise grupist ja pikeerimise madalale, mis oleks pannud ka kesk- ja lähimaa radarite meeskonnad tööle. Üldiselt ei saa hakkama üksi ei lähi- kesk- ega kaugmaa radarid.

[Kapten Trumm]

Üksi ei saa, aga paljalt kaugvaatlusradarid, nagu A4 väidab, poleks olukorda päästnud. Oleks fikseeritud tema pikeerimine ja seejärel lennuk kaob radarilt. Edasi tuleks tööle panna keskmaaradarid, aga neid ju polnud. Radarilt kadunud lennuk võiks teoreetiliselt ju minna kõigi 360 kraadi suunas ja kasvõi alla kukkuda. Sellest üksi vähe, et häiret anda.

Kaugmaaradari roll on early warning. Edasi hakkavad tööle teised süsteemid. Sõjaliselt on kaugmaaradar sobimatu tüüpiliste ohtudega tegelemiseks, ta on pigem strateegiline kui taktikaline radar.

Siiski on varahoiatuses veel aga, et 400 km töökaugusega radar päris 10 meetri kõrgusel ei tööta. Vastane võtab madalal kõrgusel formatsiooni sisse, läigatab järelpõletid sisse ja laseb oma radari järgi sinu vaateväljast allpool sinna kuhu tahab. Ehk need radarid on tegelikult rohkem rahuaja õhuruumi kontrolli kaup. Üle 10 000 meetri ei toimu praegu enam praktiliselt mingit lennuväe tegevust.

[Kapten Trumm]

Hetkel pole neid juurde vaja, sest pole piisavalt tõrjevahendeid. Pole eriti kasu, et näed, aga tulistada millegiga pole.

Noh, ja seda lahendame veel suurtemate radaritega, mille kaitsmine ja mille põhjal info kasutamine on veel probleemsem?

[Lemet]

Väike jutuke õppelennukitest.

http://www.lenta.ru/articles/2009/06/17/trainers/

Huvitav repliik tšehhide L-159 kohta, paistab, et Leedu valmistab ennast juba 2018 aastaks ette.

Пока эти машины стоят на вооружении ВВС своей страны, однако возможность их приобретения также рассматривают Австрия, Литва, Венгрия, Боливия, Израиль и Испания. L-159 также может стать участником тендера, объявленного Индией.

[Kapten Trumm]

Võiks ju jalaväele ka sileraudsed ühelasulised jahipüssid osta, milline kokkuhoid laskemoonalt ja hoolduselt. Rahuajal vantide mässude ehmatamiseks sobib ka, toruga, lastakse õlalt ja teeb kõvema paugu kui AK-4.

Siin oleks sobilik tsiteerida juudiriigi sõjalise strateegia põhialust, mis ütleb, et Iisraelil pole ressursse pika-ajalise sõja pidamiseks. Järelikult peab armee olema selline, mis suudab vastase purustada paari päevaga. Sellisel juhul pole sõjal märkimisväärset mõju riigi majandusele ja peale sõja lõppu taastub normaalne elu kiiresti

Küsimus on puht-filosoofiline - kas matta raha rahuajal, et nihutada sõja võimalus võimalikult kaugele või elada rahuajal natuke mõnusamalt ja järgmine 50 aastat nälgida, et taastada oma segipommitatud riik.

[Qtec]

Ma üldiselt kardangi, et Leedukad tasapisi suurendavad oma "teadmiste" baasi ning kui aasta 2018 on käes, siis asuvad nn dikteerivale positsioonile. Arvan, et ka meie peaksime sarnaselt teadmisi kasvatama ning olema kõigeks valmis. St. kogu mu poolehoiust Leedukatele, näitavad minu kogemused, et eelkõige on nad ikkagi vaid enda eest väljast ning meie võime siin kasvatada kasvõi tiritamme aga neid ei pruugi see absoluutselt morjendada. Praktikas võib selline asi väljenduda tagasihoidlikus "pidurdamises" teiste suunas, samal ajal vaadates, et endal kõik korras oleks. Leedukatega koostöö sujub - eks vaadake kuidas meil see tuumajaam ühisprojektina kerkib ning mõelge natuke elu üle järgi. On suhteliselt naiivne arvata, et kui selline "pardak" läheb läbi üliolulises energeetika valdkonnas, siis miks ei võiks sarnaseid situatsioone tekkida ka kaitsevaldkondades. Vähemtähtsamatest valdkondadest ei tasu rääkidagi, seal mul endalgi sarnaseid kogemusi juba küllalt.
St. mina viskaksin küll selle helesinise unistuse täiendavast raha kokkuhoiust ning Balti ühiseskadrillist koheselt prügikasti, kuna sellele lootma jäämine paistab olevat väga rumal otsus. Nagu siin ühes teises rubriigis välja käidud, oma 3-4 uut hävitajat suudaksime kasvõi juba järgmine aasta endale soetada, kui aktiivselt ning tarmukalt tegutseda ning see lubaks hoopiski ise asuda juhtivale positsioonile. Kõik see aga ei tähenda samas automaatselt, et ajaksime riigi pankrotti või, et halvaksime teiste väeliikide arengu.

[Kapten Trumm]

Selleks ajaks, kui lennukeid ostma hakatakse, sipleb Leedu juba oma palgaarmee majanduslikus ja demograafilises lõksus, kus järjest kasvavad välismissioonid, meeste puudus ja missioonikute nõudmised söövad ära iga lisakrooni.

Samasugust utoopiat tegi ka Läti, alles hiljaaegu räägiti seal tõsimeelselt Panduri soomukitest ja ühest koma teisest. Nüüd on juhtunud see, et kogu raha läheb jooksvateks ülalpidamiskuludeks (enamikus palkadeks) ja kogu areng seiskub.

Panen kasti Originaali mängu, et 5 aasta pärast tulevad mõlemad riigid saba jalgevahel tuldud teed ajateenistuse juurde tagasi, kuna selgub eluvõõra reservkolonelleitnandi öeldu, et ei rahaliselt ega demograafiliselt ei vea selline tsirkus väikeriigis miskit moodi välja.

Seega, et Eesti end välja veaks, tuleb ohjad enda kätte võtta ja neid suurriiklike ambitsioonide all kannatajaile mitte käest anda.

Teise kasti originaali panen mängu seepeale, et meie kallite lõunanaabritega kahasse aetav tuumajaama projekt jookseb peagi liiva, Eesti astub sellest "balti koostööst" välja (kuna Leedu müüb oma Poolaga suhete pärast Eesti huvid maha) ja asub ise tuumajaama ehitama ja teeb selle soomlaste abiga teoks. Indikatsioonid, et kesvamärg mulle jääb, on juba praegu olemas. Avalikult tehakse üllatunud nägu, aga mõnda aega käib juba tegevus selle jama otste kokku tõmbamiseks.

Täpselt sama juhtub ka selle Balti õhuturbeprojektiga ja üsna varsti on Eesti valiku ees, kas asi jääb tegemata või tuleb seda suuresti ise teha. Pole need "balti koostööprojektid" ükski normaalselt toimima hakanud ja ei saa ka see juhtub erandiks. Loodetavasti ei jõuta meil liiga palju raha vales suunas enne huugama panna, enne kui see kurb fakt poliitikutele ajudesse jõuab. Aga variant, kus Eesti investeerib ja lõunanaabrid plekivad jooksvaid kulusid polegi nii halb variant. Alati on ju parem olla korteriomanik kui üürnik.