Suurtükiväegrupp/Suurtükiväepataljon

[hummel]

Kuuldus siis selline, et Suurtükiväegrupp nimetatakse alates uuest aastast ümber Suurtükiväepataljoniks.

Suurtükiväegrupp on vana Vabadussõjaaegne Eesti traditsiooniline nimetus, mis tänapäeval kahjuks ajale jalgu jäänud.
Suurtükiväe grupp (artillery group) tähistab tänapäeval formeeringut, kuhu on mingiks operatsiooniks ühtse operatiivjuhtimise alla ühendatud kaks või enam suurtükiväeosa (näit pataljonid, üksikpatareid; raketiheitjad, haubitsad). Seega ei ole antud nimetus meil lihtsalt adekvaatne.
Läänes nimetatakse taolist suurtükiväeosa samuti pataljoniks. Väeosa nime on nüüd ka lihtsam tõlkida ja tõlgendada = vähem segadust.

Juulist juba nimetati Õhutõrjedivisjon ümber Õhutõrjepataljoniks. Suurtükiväkke jõuab standardiseeriv nimemuutus siis viivitusega, kuid parem hilja, kui üldse mitte.

[Reigo]

Suurtükiväegrupp on vana Vabadussõjaaegne

Siiski veidi hilisem - VS ajal olid suurtükiväepolgud ja -divisjonid, mis jagunesid patareideks.

[hummel]

Siiski veidi hilisem - VS ajal olid suurtükiväepolgud ja -divisjonid, mis jagunesid patareideks.

Vabadussõja järel ja vast ka eel kasutati vahepeal venepäraseid divisjoni nimetusi. Võimalik, et ka sõja ajal, kuid sõna "grupp" oli Vabadussõja ajal kindlasti kasutusel ja alates 1920. aastate keskpaigast peale "nimerallit" jälle. Täpsem info:
http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=suurtukk


Mis muret teeb veel tänapäeval, on patareide nimetused. 1998 oli kasutusel "suurtükiväepatarei", millest hiljem sai vähemalt kõnekeeles "suurtükipatarei". Siis aga lõi kellelegi õppinud ohvitseridest vist midagi pähe ja suurtükipatareid nimetati välismaa konarlikul eeskujul (tulipatteri, firing battery, schiessende Batterie) 2003 ümber "tulepatareideks". Sellest ajast on iga aasta kentsakaid probleeme allüksuse nimetusest (ja ka väeliigist) arusaamisega. Pidevalt räägitakse või tuleb post "tuletõrjepatareisse". Samuti ei tee paljud noorsõdurid enne SBK lõppu vahet. Eesti keeles kõlab "tule"-nimetus tobedalt ja otse ümberpandult tagasi inglise keelde oleks samuti tobe. Õigem oleks sel juhul "tulistav" patarei, mis aga jälle liiga kohmakas ja lohisev.

Võiks tulla tagasi ikka normaalse ja kõigile üheselt arusaadava "suurtükipatarei" nime juurde. Ka "haubitsapatarei" sobiks (ÕTP-s on kahuripatarei, raketipatarei).

[Reigo]

Viidatud lehel on siiski pisut ebatäpne info.

21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. Suurtükiväegrupi ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu formeerida suurtükiväegrupp. 1. Suurtükiväegrupi väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundades.

Tegelikult käib jutt 1. suurtükiväepolgust, mis alles pärast VS nimetati ümber suurtükiväegrupiks. Võimalik, et antud lehel olev info pärineb näiteks mõnest ajakirja "Sõdur" artiklist. Seal kasutati nii mõnigi kord väeosa puhul selle järglase nimetust ka siis, kui puudutati väeosa VS-aegset tegevust.

[Hjalmar Nelk]

Hummelile infoks.

Tulepatarei ümbernimetamine suurtükipatareiks ei tohiks küll eriti raske olla. See on ju kaitseväe kui mitte lausa teie oma väeosa teha. Suurtükiväegrupp on aga vabariigi valitsuse määruses see.

[hummel]

Uurisin natuke asja.
Vabadussõja ajal formeeriti tõepoolest diviisidele oma suurtükiväepolgud, mis koosnesid patareidest, mis aga omakorda moodustasid divisjone, ehk näiteks 3 patareid moodustasid divisjoni ja 2 divisjoni moodustasid polgu. Lisaks oli polgus sageli ka üksikpatareisid. Mis üksus on aluseks võetud eluloos Vabadussõja lõpuetapil, on hea küsimus. Eks reformeerimise ja demobiliseerimise käigus oli ka paras tohuvapohu. Ilmselt nimetati mingil aastal divisjonid ümber gruppideks. Kahtlustan, et võis olla 1922, kui loobuti slaavipärastest väeüksuste nimedest.
Hea küsimus on, et kes ja miks leiutas selle "grupi" pataljoni ekvivalendi tähistamiseks. Sakslastel oli vist sel ajal Abteilung ja soomlastel Patteristo?

Mis puudutab patarei nimetust kas tule- või suurtüki-, siis võib-olla saigi temaatka püstitatud vales kohas/kontekstis.
Eks isekeskis ka murrame ohtralt piike (mitte ainult nimed, vaid ka elulisemad asjad) ja ilmselt seni, kuni teravamad sõjakooli ohvitserid kord asja üle võtavad.

[hummel]

Ajateenijad on teinud mõningaid videoid laskmistest ja õppustest. Saab näha, mismoodi asja enam-vähem tehakse. Tegelikult spetsi pilgu läbi tehakse ka osa asju natuke vigaselt (saab õigemini ja pareminigi), kuid tavavaatajale ei tohiks detailid silma hakata.

Videoid on seal kahekohaline arv. Tooksin siinkohal ära mõned asjalikumad:

H61-37
Umbes nii lastakse rühmaga minut aega kiirtuld ehk "lööki". Esimene ja viimane kogupauguga.
http://www.youtube.com/watch?v=Q3MCejdmK7c&
Siin puterdavad väheke kiirtule ajal, aga vist ei ole "löök".
http://www.youtube.com/watch?v=PorPBlp53Lc&
Siin jälle "löök" ja natuke möla ka juurde.
http://www.youtube.com/watch?v=3ky0mTPjalY&NR=1
Valmistavad laskemoona ette
http://www.youtube.com/watch?v=25cc3yClmPg&

FH-70
Autojuht on filminud laskevalmis saamist positsioonil.
http://www.youtube.com/watch?v=Jrc7NWA0gno&
Ilmselt rühmal puhkus varjepositsioonil ja valmistuvad ärasõiduks peale sööki.
http://www.youtube.com/watch?v=Nq-yCN4I ... re=related

[Jaak]

Tere HUmmel.
Mul on teile üks küsimus kas suurtükipatalionil on oma sõrmus. Ja kas seda oleks siis võimalik kuskilt saada ma ise ole teeninud seal aastal 2001. Tänan vastuse eest.

[Lupus]

Tänud Hummelile hea viite eest. Suurepärased videod . Minu arvates tegutsevad poisid kiirelt ja oskulslikult

[hummel]

Mul on teile üks küsimus kas suurtükipatalionil on oma sõrmus. Ja kas seda oleks siis võimalik kuskilt saada

On. Klotsersõrmus, hõbe. Peaks olema võimalik ka saada. Ajateenijatele tehti seda eelmisel aalstal minu (ja ka nende endi) arvates liiga suure raha eest ja see aasta nad tegid ise kusagil joonise järgi ning odavamalt.
Ajateenijate sõrmusetellimust juhtis see aasta rms A. Mätlik, kelle käest saaks ilmselt vastavad juhised ning töökontaktid teada. Rate konto peaks tal näiteks kah olema: "star000" ja ehk sealtkaudu saab edasi. Loodan, et tal väikese infoabi vastu midagi pole.
Kui vajadus kindlasti ametlikult tellida, siis pataljoni staapi tasub helistada 7172605 või 7172604 ja uurida.

[tommy]

Tunneks huvi nende D-30 kohta. Kas 105-ste väljavahetamine toimub või plaanitakse luua D-30 baasil hoopis uus üksus....

[hummel]

Eks elu näitab, mis saab.

Kindel et, eelmisest lennust sai juba 1 rühm nende kasutamiseks platsil väljaõppe (nimetatakse suurtüki riviliseks õppeks või suurtükiga "võimlemiseks") seoses paraadiga Narvas ja järgmise õppe käigus on plaanis neist ka lasta.

[Saun]

Suurepärane sooritus! Eriti head olid "näpp jäi vahele" ja "t**a, võtit oleks vaja".

[Qtec]

Noh, hummel, sinu koht võetakse ära või http://www.epl.ee/artikkel/474581

Ära pane lõõpimist tähele Tegelikkuses, minu arust, kui ta ikkagi hakkama saab ning ka huvi on, siis lasku aga käia.

[hummel]

Video maikuu RÕK-ist, kus osalesid reservohvitserid ja -allohvitserid.

http://www.youtube.com/watch?v=nPHhWhVIka8

Lastakse siis täislaenguga. Vedukitena on kasutatud MAN-e (ÕTP), kuid ehk saavad sügiseks ka pärisvedukid valmis.

Tegelikult meil on 122mm reservväelastest natuke puudus, nii, et kel SA ametikohta pole, suurtükiasjandusest midagi jagab ja ise soovib aktiivne olla, võib märku anda. Eriti, kel vorm olemas. Samas meile kuluvad 122mm ära ka muud alad, kui ainult konkreetselt suurtükilaskjad ja arvutajad. 105mm koolitus oli 1998-2002 suhteliselt stiihiline veel ja staabi-teeninduse osi tekitati vähe.