hummel kirjutas:MG-3 -le on välja mõeldud ka linditrummel ja neid saab omakorda teineteise külge-ette kinnitada. Teeb asja palju mobiilsemaks ja mugavamaks. Trumleid tundub vähemalt kaitseväes olema küll üsna vähe, kuid internetis maksavad mõni EUR/tk. Kui kuulipildujast ära lastud padrunite hülsid kokku koguda ja kuusakoskisse viia, võiks ju saadud summa eest õigustatult mõned linditrumlid muretseda.
Olen selliseid pruukinud ja kõik on tore, välja arvatud selle trumli tühine (50 miinus 2-3 pauku) laskemoonamaht. Mis MG-3 laskekiiruse juures on umbes 2 sekundi moon. Ja kui läheb kiireks andmiseks, on sellesse padrunilindi meelitamine (justnimelt meelitamine, sest päris toorelt pannes sinna trumlisse liht sisse ei lähe) liigne ajakulu. Umbes sama käib ka Ksp-58 presentkoti kohta (proovige sinna kiiresti lint sisse panna).
Kui ma vaatan, milline kast on on idanaabril 7,62x54 KP all, siis nutt tuleb peale.
Tegelikult on see püssimajandus teisejärguline, mis minu võhikliku arvamuse kohaselt EKJ-s porno on, on KP majandus. Kuigi torud on teoorias head, paistab nende iga (eriti MG oma) ikka selgelt välja. 1942. aasta on ikka 1942. aasta, mitte 1982. aasta.
1. MG-3del pole tänini korralikke kanderihmasid. Ma ei räägi isegi patrull-rihmast, vaid normaalsest laiast, mitte Rootsi kuldi eesnahast tehtud relvarihmast, millega on relv võimalik kaela visata ja vajadusel jooksu pealt kasvõi puusalt lasta. Olemasolevate rihmadega relva käe otsa võtta on tükk pusimist ja selga saab seda võtta ainult see, kes on Stalingradi kotis 3 kuud söömata olnud (liiga lühike ühe tüüpilise eesti mehe jaoks). Ei tohiks olla suur probleem 1000-1500 relvarihma osta.
2. Nii MG-l kui Ksp-l pole normaalset relva alla kinnitatavat lindikasti, kuhu mahuks vähemalt 100-150 lasku sisse ka millega saaks normaalselt liikuda. Nagu M249-l on, nagu vene KP-del on jne. Kassettidega ei viitsi nt kaitses keegi mässata (liiga väike maht) ja abil on muud teha kui linti hoida liivaseks saamas. Kahjuks on meie KP-d VÄGA kaprisssed liiva suhtes. Pealegi asub kassett relvast vasakul ja paremakäelisel laskuril on nt õlal/kaelas/rinnal relva väga ebamugav kanda, sest kassett taob iga sammuga kõhtu.
3. Loodetavasti pole Eesti metallitööstusele ülejõu käiv keevitada Ksp jalgade alla samasugused kihvad nagu MG-l on, et relvale saaks kergelt peale vajutada ilma, et see eest ära nihkuks - tuletäpsus sõltub sellest rohkem kui mistahes Aimpointist.
4. Suur tänu meie logistikageeniustele, kes otsid/võtsid vastu KP-d ilma lindi laadimise masinateta ja tänu nendele, kes seejärel ei raatsi osta eellaetud linte, nagu arenenud riikides kombeks on. Ostame aga Brasiiliiast kõige odavamaid padruneid, laome neid sisse ajateenija saapa alt 100 korda läbikäinud linti ja imestame, mis tõrkeid niipalju on. Aga seepärast ongi, et lindid on ju pikemaks veninud. Padrunite vahekaugus pole enam see, millega relv arvestatud on. Kui MG-3st ikka LAHINGUT pidada, siis eluilmas ei jõua abi linte laadida. Ja kui jõuab, siis on kas liivased või laadimisvigadega. Või laeb neid terve pooljagu, sest kui KP laseb tempoga 5 sekundiga lint, siis võite arvestada, mitu sekundit jääb standardse komplekti olemasolul aega ühe lindi laadimiseks!
Mitte hummelile_
Lõppkokkuvõttes loevad augud sihtmärgis, mitte 7,62 moona läbimisomadused paberil, mis jäävad ainult teooriaks, kui relv 2/3 ajast vaikib lindi laadimise, tõrgete, meeskonna üleväsimise vms tõttu. Vaikiva relva läbimisomaduses on igas sõjas võrdsed nulliga. Seepärast soovitangi kõikidele teoreetikutele - minge ja proovige omal nahal asi ära, tehke selle MG-3ga algatuseks üks 30 km rännak ja siis kohe lahingusse, omades kaasas täpselt x arvu linte ja tagavara raudu, mida meie kallis kodumaa logistikakeskuse isikus anda raatsinud on. Uskuge, pärast suhtute USMC uuringutesse savionnide läbistamise teemal natuke teistmoodi!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.