"Tankid EKV-le"

[Kilo Tango]

Ma juba kujutan ette:

lenta.ru

Agressiivne fašistlik Eesti hakkas tootma tanke.

Tankid on tehnika viimane tipptase, edestades kõigis aspektides Venemaa hetke parimaid tanke T-90. 120 mm NATO kahur, aktiivsoomus. jne.

Venemaa Peastaap:
"Me valmistume kaitsma oma huve omahuvitsoonis. Selline asi ei saa vastuseta jääda. Range tavarelvastuse piiramise leppe rikkumine. Arvestades seda lõpetame me selles leppes osalemise."

Edit: M-95 Degman ei sobi? NATO moona nõude pärast? Asja maksumus tutikast peast on 50 miljonit krooni tükk.

Kui raua korralikult stabiliseeritud saaks ning täpsem ettekujutus soomuskaitsest õnnestuks hankida, oleks tegu üsna huvitava asjaga.

[wudu]

M-95 Degman ei sobi? NATO moona nõude pärast? Asja maksumus tutikast peast on 50 miljonit krooni tükk.

T 72 edasiarendus???

[nokkloom]

Olekski varuosasid kergem saada Olukorras, kus seda tanki vaja läheb peaks varuosasid olema piisavalt "käest võtta". Leopard II puhul on see natuke keerulisem.

[Kilo Tango]

M-95 Degman ei sobi? NATO moona nõude pärast? Asja maksumus tutikast peast on 50 miljonit krooni tükk.

T 72 edasiarendus???

Sedan'd küll. Kusagilt lugesin ka välja, et Degmanile on ka passiivsoomust juurde pandud, kuid võimalik, et eksisin. Sisuliselt on tegemist Horvaatia versiooniga T-72B-st, kus aktiivsoomuse paketid on lihtsalt teisiti üles ehitatud.

Üldiselt on minule siiani suhteliselt arusaamatuks jäänud, miks hoitakse T-72 erinevate arendusprojektide juures sellest väikesest siluetist nii kinni ja ei ehitata torni ümber passiivsoomuse lisakihte. Põhimõtteliselt suurendaksid Leo2A5 sarnased kiilud (mis on seest praktiliselt tühjad) tanki kaitsevõimet oluliselt, kuid kaalulisa oleks suhteliselt väike. Aktiivsoomuse võiks siis kinnitada neile kiiludele.

Ainsad, kes torni juures on passiivsoomusele keskendunud on hindud (Tank-Ex), kes sisuliselt tõstsid Arjun-i torni T-72 veermiku selga.

[sammalhabe]

Minu arust on prantsuse-slovaki koostöös valminud tankitorn T21 meile huvitav variant http://www.kotadef.sk/uk_03.html .
Hind ei olevat kõrge, 120mm/50cal NATO-kõlbulik, sobib igale vanale veermikule (leo1, t72, m60), ka kaal ei tule suur. Vaid autoloader on pisike (18 lasku). Muidugi ei tea palju ta kaitse on nõrgem leclerc tornist (torn ju 3 tonni kergem).

[Kilo Tango]

Minu arust on prantsuse-slovaki koostöös valminud tankitorn T21 meile huvitav variant http://www.kotadef.sk/uk_03.html .
Hind ei olevat kõrge, 120mm/50cal NATO-kõlbulik, sobib igale vanale veermikule (leo1, t72, m60), ka kaal ei tule suur. Vaid autoloader on pisike (18 lasku). Muidugi ei tea palju ta kaitse on nõrgem leclerc tornist (torn ju 3 tonni kergem).

Giat kirjutab selle kohta nii:

Compared to the Leclerc's autoloader, which carries 22 120mm rounds, the T-21 would carry 18 rounds. Another compromise would be a reduced level of armour protection, as at 15 tons it is not possible to guarantee 360� protection against hollow-charge warheads and protection against kinetic-energy rounds on the frontal arc. To limit weight, frontal protection has been reduced.

[nokkloom]

Hmmm, sellisel juhul tuleks ikkagi lisada kõvasti soomust kerele (rääkides Leopard I-st), see omakorda aga suurendaks kaalu, vähendaks kiirust, kiiruse tagamiseks võimsam mootor jne.

Kokkuvõtteks, osta kohe Leo II-d oleks parem (ja tõenäoliselt odavam).

[hummel]

Kipute unustama, et meie "valikute" esmaseks tingimuseks on raha.
Ma eeldaks, et muude hangete taustal oleks tankiostu maksimaalne võimalik eelarve 500 milj EEK, eriti arvestades, et tekitada oleks tarvis ka jv lahingumasinaid. Kui pataljonis oleks 50 tankiveermikul masinat, teeks see ühe hinnaks 10 milj, kui 40, siis 12,5 milj. Sellest tuleks lähtuda.

Ise ma mõtlen, et kultuurilis-sõjalis-ühiskondlik-poliitiliselt ja rahaliselt on esialgu meie reaalsem kandidaat vist Leo 2A4. Küsimus vaid, et mis riigist muretseda ja mis tingimustel. Vb kunagi me suudame sinna mingit lisasoomust juurde modida, kuid enne tuleb lihtsa ekspluatatsiooniga joonele saada.
Oluline probleem on abitehnika, know-how ning logistika praktiliselt absoluutne puudumine. Eestlasi on õpetatud välismaal nii tankistideks, kui hävituslenduriteks, kuid kuna emba ega kumba pole kodumaale tekkinud, on oskused läinud vett vedama ja inimesed ära hajunud. Osalt ka tsiviili.
Arengukavade vs majandusraskuste ümber pläkutamise asemel võiks midagi reaalset teha väeliigi keerulise tehnilise poolega alustamiseks. Mingeid vanemaid masinaid ollakse kindlasti nõus kusagil ka üleveo hinnaga ära andma. Tundub, et organiseerimisvõimelisi inimesi on riigikaitse juhtimises tegelikult ikka vähe. Eks see ole viimase 10 a mandumise ja segaduse vili.

[Kilo Tango]

Kipute unustama, et meie "valikute" esmaseks tingimuseks on raha.
Ma eeldaks, et muude hangete taustal oleks tankiostu maksimaalne võimalik eelarve 500 milj EEK, eriti arvestades, et tekitada oleks tarvis ka jv lahingumasinaid. Kui pataljonis oleks 50 tankiveermikul masinat, teeks see ühe hinnaks 10 milj, kui 40, siis 12,5 milj. Sellest tuleks lähtuda.

Ise ma mõtlen, et kultuurilis-sõjalis-ühiskondlik-poliitiliselt ja rahaliselt on esialgu meie reaalsem kandidaat vist Leo 2A4. Küsimus vaid, et mis riigist muretseda ja mis tingimustel. Vb kunagi me suudame sinna mingit lisasoomust juurde modida, kuid enne tuleb lihtsa ekspluatatsiooniga joonele saada.
Oluline probleem on abitehnika, know-how ning logistika praktiliselt absoluutne puudumine. Eestlasi on õpetatud välismaal nii tankistideks, kui hävituslenduriteks, kuid kuna emba ega kumba pole kodumaale tekkinud, on oskused läinud vett vedama ja inimesed ära hajunud. Osalt ka tsiviili.
Arengukavade vs majandusraskuste ümber pläkutamise asemel võiks midagi reaalset teha väeliigi keerulise tehnilise poolega alustamiseks. Mingeid vanemaid masinaid ollakse kindlasti nõus kusagil ka üleveo hinnaga ära andma. Tundub, et organiseerimisvõimelisi inimesi on riigikaitse juhtimises tegelikult ikka vähe. Eks see ole viimase 10 a mandumise ja segaduse vili.

Hehee

tegelikult kui ma seda nimekirja tegin, siis u. sellise tulemuseni ma tahtsingi jõuda. Sisuliselt ei ole mõtet nendel spekulatsioonidel à la T-72 mingi imetorniga või Leo 1 lisasoomusega või misiganes muud teemad. Kõik ülejäänud tankid on liiga kallid kui just ei kingita.

Mina alustaks tankikorpusega teisiti.
1. Algataks hanke
2. Kui kokkulepped olemas, tooks kiirelt esimesed kaks masinat ja hooldustehnika kohale ja püstitaks vajalikud rajatised
3. Koolitaks välja nii hooldusmeeskonnad kui ka hakkaks vaikselt instruktoreid koolitama (jah Eestis, doonorriigi instruktoritega)
4. tankide saabudes hakkaks meeskondi koolitama

Kogu jutt lähtub põhimõttest, et tankiostud võtavad alati aastaid aega kui masinad kas relvastusest maha võetakse või lahti konserveeritakse.

[Kapten Trumm]

Mingeid vanu Leoparde või veel hullem, T-72sid siia ei tule kunagi. Sest meil on kahjuks tulevikurelvastusest vaimustuses olev teatav ministeerium, mis ei lase elu sees mingit külma sõja vanarauda relvastusse võtta. Osalt on neil muidugi seejuures õigus.

Uuemate tankidega "juhtub" aga nii nagu eluvõõras erukolonelleitnant ennustas, kui Eesti ükskord peale masu ärkab, juhtub seesama, mis Arnol isaga koolimajja jõudes. Ehk kes oli kiirem, see sai ja kes ei olnud, see jäi ilma. Või kui midagi on veel, siis juhtub nagu meie geniaalse USA vanade Chevyde "hankega" omal ajal, kus Eesti hakkas liigutama siis, kui mõned lõunapoolsed riigid olid koore ära riisunud. Jäi meile see viimane kõnts, mida siis KV kalli raha eest erafirmades parandamas käis.

Ja päris uute tankidega juhtub nagu juhtuma peab - pikalt analüüsides jõutakse järeldusele, et need on ülejõu käivad osta (see tõsiasi on juba praegu teada).

Ja kuna juba aastaid on räägitud Scoutsi väsinud Paside asendamisest IFV-dega, siis juhtub see, et "peale pikalt olukorda ja julgeolekuohtu analüüsides jõudis kamin järeldusele, et hetke assümmeetrilised ohud nõuavad missiooniüksuste paremat kaitset", et ameeriklastelt ostetakse pataljoni jagu kasutatud Bradley-sid, millest 50% asub alaliselt Helmandis. Nagu näha arengukava pressiversioonist, on seal juba otsad targu vette jäetud ("vajame pataljoni jagu lahingumasinaid või tanke").

Otsust aitavad takka suruda juba praegu tooni andvad pagunikandjad, kes on saanud hariduse KSK propagandistide käe all ("AK-4 on EKV parim relv") ja kelle kogemused Afganistanist kinnitavad, et first and foremost on vaja missioonidele paremaid masinaid.

Vot sedasi läheb asi. See on juba praegu natuke asju analüüsides ette näha. Asja võib kallutada ainult see, et saadakse tõesti mõni pakkumine, millest ei saa keelduda ja/või kaitseminister satub parasjagu olema keegi selgroogu omav, mitte ligi-hansoni taoline ballast. Panen kasti õlut mängu, et nii läheb nagu ülal kirjas.

[Kilo Tango]

Mingeid vanu Leoparde või veel hullem, T-72sid siia ei tule kunagi. Sest meil on kahjuks tulevikurelvastusest vaimustuses olev teatav ministeerium, mis ei lase elu sees mingit külma sõja vanarauda relvastusse võtta. Osalt on neil muidugi seejuures õigus.

Uuemate tankidega "juhtub" aga nii nagu eluvõõras erukolonelleitnant ennustas, kui Eesti ükskord peale masu ärkab, juhtub seesama, mis Arnol isaga koolimajja jõudes. Ehk kes oli kiirem, see sai ja kes ei olnud, see jäi ilma. Või kui midagi on veel, siis juhtub nagu meie geniaalse USA vanade Chevyde "hankega" omal ajal, kus Eesti hakkas liigutama siis, kui mõned lõunapoolsed riigid olid koore ära riisunud. Jäi meile see viimane kõnts, mida siis KV kalli raha eest erafirmades parandamas käis.

Ja päris uute tankidega juhtub nagu juhtuma peab - pikalt analüüsides jõutakse järeldusele, et need on ülejõu käivad osta (see tõsiasi on juba praegu teada).

Ja kuna juba aastaid on räägitud Scoutsi väsinud Paside asendamisest IFV-dega, siis juhtub see, et "peale pikalt olukorda ja julgeolekuohtu analüüsides jõudis kamin järeldusele, et hetke assümmeetrilised ohud nõuavad missiooniüksuste paremat kaitset", et ameeriklastelt ostetakse pataljoni jagu kasutatud Bradley-sid, millest 50% asub alaliselt Helmandis. Nagu näha arengukava pressiversioonist, on seal juba otsad targu vette jäetud ("vajame pataljoni jagu lahingumasinaid või tanke").

Otsust aitavad takka suruda juba praegu tooni andvad pagunikandjad, kes on saanud hariduse KSK propagandistide käe all ("AK-4 on EKV parim relv") ja kelle kogemused Afganistanist kinnitavad, et first and foremost on vaja missioonidele paremaid masinaid.

Vot sedasi läheb asi. See on juba praegu natuke asju analüüsides ette näha. Asja võib kallutada ainult see, et saadakse tõesti mõni pakkumine, millest ei saa keelduda ja/või kaitseminister satub parasjagu olema keegi selgroogu omav, mitte ligi-hansoni taoline ballast. Panen kasti õlut mängu, et nii läheb nagu ülal kirjas.

See on vana teada-tuntud võrrand, mille kehtivuse osas mõned aastad tagasi oleksin minagi suhteliselt kindel olnud. Küll aga on siia võrrandisse tulnud juurde mõned muutujad, mis on osaliselt teada, osaliselt tundmatud. Loetlen siin esimesed, mis pähe tulevad:
1. Tippjuhid on muutunud e. siis muutujad Aaviksoo, Laaneots, Terras
2. Kannik/Luik kamba mõju on järjekindlalt vähenenud ja praegu tundub olevat üsna tühine (peamiselt mõju meeste moraalile presidendi nõuniku kaudu)
3. Rahva teadlikkus kaitsealastes küsimustes on oluliselt kasvanud. Ehk siis muutujad Kunnas, Militaar.net, Sodur.com. Positiivselt on üllatanud ka mitmed leheneegrid

Tulemus võib olla hoopis teistsugune.

[uusmario]

Pigem kipun nõustuma Kpt Trummiga, tõenäoliselt tanke ei tule, võime siin vahutada palju tahame.

Meil võivad küll olla uued tippjuhid ja suurem rahva teadlikus, mis sellest kasu on, põhitähtsusega on ikkagi missioonid, muusosas on kallite ametnike aktiivsus kidurake.

Kas tankid, mida mingil riigil vaja ei ole, on maailmast otsasaanud, ei kaugeltki mitte.

Võtame lihtsa näite, Kanada, Leopard C2- võetakse relvastusest maha 2015. aastaks, kusjuures ligi pooled on juba relvastusest maas. 4.tükki anti muuseumidesse, 23.tükki müüdi erinevatele Põhja-Ameerika ettevõtetele ja 21.tükki võeti kasutusele laskeharjutusetel sihtmärkidena. Kaitseministeeriumi kodulehe väitel on 66.masinat veel alles.

[vanahalb]

Abramsite üüratu kütusekulu jutt on minuarust kadedate venelaste ja inglaste laim, kes ei suutnud piisavalt töökindlat turbiinmootorit valmis ehitada. Kui turbiinmootoril sada häda on ja kuna venelased on ise ka turbiiniehitajad, siis kõik need puudusid pidid olema ka venelastele ju teada. Millega siis seletada seda, et T-80 justnimelt turbiinmootori sai? Ja uuenduste käigus saab M1A2 endale uue turbiinmootori, mitte diisli.

Turbiinil on igasuguseid muid hädasid ka peale kütusekulu. Jutt nüüd venelaste T-80 põhjal: sõitmine on jubeda "turboviivitusega" ja esihammastest võib lihtsalt lahti saada. Kui ei oska maastikku nii hoolega ette näha. Metsas sellega sõita on ka üsna võimatu, sest turbiin tahab suurtes kogustes õhku ja selleks on vastavas mõõdus õhuavad. Metsas ukerdades kukub pidevalt ülevalt oksi, need ummistavad avad ära ja automaatika lülitab turbiini välja Või läheb tank põlema. Õppustel oli omapärane vaatepilt kui keegi aeg- ajalt tornist välja kargas ja puuoksi minema loopis Tankijuhtide arvates piisab selle masina seismajätmiseks õigesse kohta visatud sinelist - muidugi eeldusel, et tankile ligi pääsetaks. Näiteks Vilniuse teletorni juures poleks T-80 midagi ära teinud.
Infrapunajälg peaks ka turbiinil lausa kordades suurem olema.

Puhtalt kõrbe- või stepitank ja ainsaks heaks omaduseks on vist väikeste mõõtmetega mootor. T-80 modifikatsiooni ja 90 puhul on sellest turbiinipornost loobutud. Sakslastele pole midagi sellist vist pähegi tulnud.

[nokkloom]

M-95 Degmanil on osade allikate järgi elektrooniline kahuri stabilisaator.

Aga, ma siiski usun, et asjad muutuvad paremaks ja Eesti saab omale tankid. Arvan isegi, et üpris uued ja kallid tankid.

[Kilo Tango]

M-95 Degmanil on osade allikate järgi elektrooniline kahuri stabilisaator.

Aga, ma siiski usun, et asjad muutuvad paremaks ja Eesti saab omale tankid. Arvan isegi, et üpris uued ja kallid tankid.

Stabilisaator on igal tänapäeva tankil peal. Üldiselt ei ole seal elektroonika poole peal midagi üle mõistuse keerulist. Keeruline on see 2-tonnise raua paigal hoidmine. Ja selles suhtes erinevad masinate tasemed oluliselt.

Vaata näiteks seda videot: http://www.youtube.com/watch?v=aLv-KSQuRUY

M-95 Degman ei suuda rauda otse hoida. Sellisest töllerdavast torakast ei saa lahingolukorras sõidu pealt täpselt lasta. Pealegi on kõigil T-72 derivaatidel see probleem, et raua negatiivne kaldenurk on väike, mis raskendab lisaks nõlva tagant laskmisele ka raua stabiliseerimist. Asi pole küll nii hull kui hiinlaste Type 99-l ( http://www.youtube.com/watch?v=5S-tARDgbt0 ), kuid probleemne on see stabilisaator siiski. T-72 derivaatide puhul on üldiselt sümptomaatiline, et kui sõidu ajal üritatakse lasta/sihtida ja sealjuures sõidetakse üle künkast, mis lööb toru alumisse piirajasse, siis lendab toru laksti üles ja selle uuesti paika saamine võtab aega. See on häda, mis sisuliselt nullib ära Degmani ja T-72 mobiilsuse eelise.