www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 05 Aug, 2021 2:31

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Saksa mereväe õhulaevad Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 31 Mai, 2009 13:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3735
25.09.1914 L 3 luurelend Taani väinade kohal.

09.10.1914 ennelõunal PL 6 (kapten Oberleutnant zur See Hirsch) ja PL 19 (kapten Hautpmann Stelling) luurelennud Kieli lahe (PL 6) ja Lübecki ja Mecklenburgi lahe kohal. PL 6 katkestas lennu ja maandus 12,30 pealelõunal. PL 19 täitis ülesande, ei leidnud midagi kahtlast.

25.01.1915 PL 19 pommituslend Liepajale. Õhulaev hävines, meeskond võeti vangi.

19.07.1915 hommikul L5 luurelend, katkestatud udu ja vihma tõttu.

20.07.1915 (7.07.1915) L5 luurelend. 7,30 hommikul nägi ristleja Thetist miinitraaleriga Backofeni lähistel, kell 8 Pisseni lähistel poolflotilli ja ühte aurikut. Sarnasuse tõttu X.flotilli laevadega, reaktsiooni puudumise tõttu Thetise lähedalolekule ja seetõttu, et laevad ei avanud tuld, pidas õhulaev neid esialgu omadeks. Tunnussignaalile küll vastatud, aga seda oli ennegi juhtunud. Alles raadio teel saadi Thetiselt teada, et tegemist on vene laevadega. Kell 9 pöörduti tagasi, oma sadamasse jõuti kell 5 pärastlõunal.

22.07.1915 L5 luurelend Zereli ja Pisseni lähistele. Liepaja lähistel udu ja madalad pilved, pidi lennu katkestama.

02.08.1915 (20.07.1915) L 5 Hoborgi lähistel (ilmselt Gotlandi saare lõunarannik ?) avastas sukeldunult sõitva allveelaeva 2 periskoopi (vene allveelaev Alligator). Enne kui õhulaev jõudis rünnata, oli allveelaev juba sügavusse kadunud. Õhulaeva teate peale saatis F.d.A.d.O. 2 hävitajat sinna piirkonda, aga need ei leidnud allveelaeva. Kell 12 oli õhulaev 800 m kõrgusel Lyserorti ja Zereli vahel. Mõned vaenlase hävitajad avasid tule, aga suure kauguse tõttu jäi see kahjutuks. See-eest sundis vene vesilennuk õhulaeva lääne suunas lendama ja ristleja Augsburgilt kaitset paluma. Ristleja nähtavaleilmumine sundis vene lennuki omakorda rohkem kui pooletunnise jälitamise lõpetama.

06.08.1915 L5 luurelend Riia lahe kohale. Kapten otsustas kasutada madalal olevaid pilvi Dünamünde kindluse pommitamiseks. Vigastatud vene õhutõrjetulest Dünamünde kohal, tegi hädamaandumise Plungiany lähistel (60 km Klaipedast sisemaa suunas). 1 meeskonnaliige sai vigastada.

13.08.1915 (1.08.1915) SL 4 õhtul luurelend Riia lahe kohal. Lennu kestvus 16 tundi.

19.08.1915 (6.08.1915) SL 4 luurelend Irbe väina suudmeni.

21.08.1915 (8.08.1915) SL 4 luurelend Irbe väina suudmeni.

04.09.1915 SL 4 allveelaevade otsing Danzigi lahe ja Klaipeda ees.

09.09.1915 keskpäeval Ida-Preisimaalt Seddini lennujaamast luurelennule startinud SL 4 sooritab õhurünnaku Paldiskile (10.09. öösel peale kella 1-t). Alla visati 10 süüte- ja 10 50 kg fugasspommi. Lennu kestvus 22 tundi.

10.09.1915 pealelõunal M IV ründab Stevnsklinti lähistel periskoobijälge 2 50 kg pommiga.

25.09.1915 SL 4 luurelend Ölandi suunas, halva nähtavuse tõttu pöördub tagasi.

03.10.1915 M IV osaleb allveelaeva otsingutes.

15.10.1915 (2.10.1915) SL 4 lend Zereli lähistele, pommitas, aga tulemusi ei näinud. Lend oli algselt planeeritud rünnakuna Tallinnale.

18.11.1915 (5.11.1915) SL 4 ja SL 6 stardivad Seddinist pommirünnakule Soome lahe äärde. SL 6 plahvatas õhus 8 km (Robinson: umbes 6 km) Seddinist põhjakaares, põhjus teadmata. Kogu meeskond (20 meest) hukkus.

01.05.1916 (18.04.1916) SL 8 pommitab Muhu väinas soomuslaeva Slava.
Kell 5:40 hommikul saab õhurünnakul Papisaarele pihta ja teeb Gotlandi ja Backofeni vahel hädamaandumise SL 3. Meeskond päästetakse.

26.09.1916 (13.09.1916) Seddinist startinud SL 9 pommitab Saaremaad.

28.12.1916 (15.12.1916) saksa tsepeliinid L 35 ja L 38 lendab kell 4:30 välja Vainode lennuväljalt Kuramaal Tallinna pommitama. Kummalgil oli pardal kütust 24 tunniks ja rohkem kui 3 tonni pomme.

01.06.1917 L 30 ründab briti allveelaeva E 9.

02.06.1917 LZ 120 luurelend.

26.07.1917 LZ 120 proovilend. Lendas 101 tundi ja maandus 31.07.1917 kell 03,40. Kütusepaakides oli veel kütust 14 lennutunni jaoks.

09.09.1917 (27.08.1917) saksa tsepeliin pommitab Valgat.

25.09.1917 (12.09.1917) Sõrve patareile heidavad LZ 120 ja LZ 113 vastavalt 3700 kg ja 300 kg pomme.

01.10.1917 L 30, L 37 ja LZ 120 ründasid Salismünde ja Sophineruhe sadamaid Riia lahe idaosas. Sadamad olid halvasti kaitstud, L 30 viskas oma pommid alla 1250 meetri kõrguselt.

11.10.1917 (28.09.1917) Albionist võtavad osa 6 dirižaablit: SL 8 ja SL 20 Stolpist, L 30 ja L 37 Pillaust ning LZ 113 ja LZ 120 Vainodest.

15.10.1917 pommitavad tsepeliinid L 30, LZ 113 ja LZ 120 Pärnut. (G. Staffil 16.10. varastel tundidel).

16.10.1917 (03.10.1917) Saksa tsepeliin pommitab Viljandit.

17.10.1917 (04.10.1917) L 37 ja SL 20 pommitavad Pärnut. SL 20 ei jõudnud sihtmärgini ja peale seda kui 3-s mootoris 5-st tekkisid probleemid, pöördus tagasi ning maandus Seddinis peale 31-tunnist lendu.

1914.a. sooritati Läänemere kohal 10 luurelendu.
1915.a. sooritati Läänemere kohal 53 luurelendu ja 4 pommituslendu.
1916.a. sooritati Läänemere kohal mereväe poolt 30 ja maavägede poolt mereväe tarvis 29 luurelendu. Pommituslende sooritati 15.
1917.a. sooritati Läänemere kohal mereväe poolt 42 ja maavägede poolt mereväe tarvis 56 luurelendu. Pommituslende sooritati 27.


koostatud on see kronoloogia järgnevalt:
aluseks sai võetud raamat Eesti lennukroonika. Tekste ja pilte aastani 1940, 1914 ja 1915.a. kohta sai lisatud täiendused saksa ametlikust meresõja ajaloost ja Hopmani päevikust, koondstatistika sai võetud D. H. Robinsoni klassikast, 1916 ja 1917.a. kohta killukesed siit-sealt. Natuke sai ka internetti sõelutud :)

21.03.2010 - lisatud 2.8.1915 L 5 rünnaku objekt.


Viimati muutis andrus, 21 Mär, 2010 11:58, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Juun, 2009 0:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2218
Hull vend oled, mind oleks need numbrid ammu hulluks ajanud, ära üle pinguta ja ikka jätka!

_________________
sitt päev, kellele kurdad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2009 12:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juul, 2008 21:01
Postitusi: 65
Võimas!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Pisut lisainfot saksa tsepeliinide kohta
PostitusPostitatud: 10 Juul, 2009 12:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Dets, 2008 15:05
Postitusi: 594
Asukoht: Tallinn-Tartu
14. 07. 1915 – mereväe õhulaeva L5 rünnak Daugavgrivale (Dünamünde) – õhulaev sai vene käsirelvade tule all kannatada ning sooritas hädamaandumise gaasilekete tõttu. Meeeskond selle "mürtsuga maandumise" juures kannatada ei saanud.

1916.a. tahtis admiral prints Heinrich, kes vastutas Länemere sõjatandri eest, rünnata Petrogradi tsepeliinidega sama moodi, nagu pommitati Londonit. Korvettenkapitän Peter Strasser - keiserliku mereväe õhulaevastiku ülem - seadis esiplaanile aga Inglismaa pommitamise ja õhuluure Helgolandi lahe kohal. Seepärast oli Peterburi pommitamise vastu, sest admiral Heinrichi plaan oleks eeldanud Põhjamere ääres baseeruvate õhulaevade osalist ümberpaiskamist itta ning oleks nõrgestanud vastavalt õhusõja intensiivsust Inglismaa kohal. Väiksema kubatuuriga vanad Zeppelini ja Schütte-Lanzi õhulaevad, mis olid saadetud Idarindele, polnud oma baasidest Ida-preisimaal ja Kuramaal nii pikaks lennuks võimelised.

Ent 1916 a. augustis hakkas keiser Wilhelm isiklikult Petrogradi ründamist, arvatavasti prints Heinrichi õukondliku lobitöö tulemusel. Keiser lootis, et õhurünnakud Petrogradile paneksid vene logiseva sõjamasina päriselt seisma. Seepärast hakati seda operatsioon viimaks suure viivitusega ka ellu viima.

15. detsembril 1916.a. käivitus operatsioon "Eiserne Kreutz". Keiserliku mereväe tsepeliinid L35 ja L38 viidi Põhja-Saksamaa õhulaevastiku baasidest üle Kuramaale, et operatsiooni lähtebaas paikneks sihtmärgile võimalikult lähedal.

28 detsembri õhtutundidel sooritasid L35 ja L38 esimese õhurünnaku (nagu ikka, lennati vaenuliku territooriumi kohal ainult ööpimeduse katte all). Kuna talvine ilm polnud kõige parem, otsustati esialgu pommitada Talinna, Helsingit, Saaremaad ja Hiiumaad.

L35 (Kapitänleutnant Ehrlich) lendas üle Liibavi ja Vindavi Soome lahe suunas. Õhuaev jäätus lennul pöörase kiirusega, kogudes katteriidele paksu kihina ka lund, mis muutis õhulaeva raskeks, aeglaseks ning viis tasakaalust välja. Tugeva vastutuule tõttu oli lend oluliselt aeglasem plaanitsetust. Pealegi oli väga külm ning mootoriõli tõmbus tankides klimpi. Tagumise gondli üks propellerivõllidest purunes ning peale selle läksid katki teise mootori laagrid (õhulaeval oli 4-6 mootorit, olenevalt tüübist). Tihe lumetuisk viis nähtavuse nulli. Õhulaevnikel ei õnnestunud kokkuvõttes ühtki sihtmärki identsifitseerida ning nii tuli tühjade kätega, ent täis pommilaadungiga koju tagasi pöörduda.

L38 ( Kapitänleutnant Dietrich) kannatas täpselt samade probleemide käes. Kütuse- ja õlivoolikud olid jäätükkidest umbes. Kurss oli võetud Saaremaale, et pommitada rannakaitserajatisi Sõrves. Virmalised valgustasid taevast, ent pilved ja lumetuisk katsid maapinna. Tiirutades terve öö sihtmärke otsdes ringi, muutus tuisk järjest hullemaks, samal ajal, kui jää kasvas üha paksemaks õhulaeva konstruktssioonidel ning propellerite küljest lendavad jäätükid purustasid katteriiet ja gaasiballoone. Ülemise platvormi laskur ei saanud oma nägu üldse tuulekattest kõrgemale tõsta, sest lume piitsutamist oli võimatu taluda. Laeva gaasiballoonid said vigastada ning trimm hakkas vesinkulekke tõttu kaduma. Õhulaevnikud olid sunnitud käsitsi ballasti õhulaeva ninasse toimetama ja kogu vabavaht käsutati tööle. Vahepeal hakkas aga stabiilsus täiesti käest ära minema ning õhulaev sööstis nina ees maapinna poole. Päästis üksnes kiireloomuline ballasti allaheitmine, mis muutis tsepeliini ajutiselt kergemaks. Lend lõppes siiski hädamaandumisega kusagil kuusemetsas Lätimaa pinnal, kus kõrvalist abi oli võimatu leida. Meeskond ei suutnud tormituulega maandunud õhulaeva paigal hoida ja see purunes vastu puid.

Kogu õhurünnak oli fiasko ning Strasser nõudis alluvate tagasisaatmist Põhjamere äärde. Nii jäigi ainsaks tsepeliiniks Läänemere teatris vana SL8 (Schütte-Lanz tüüpi puust õhulaev). Alles 1917.a. sügisel toodi läänes kasutuks muutunud vanemat tüüpi mereväe õhulaevad L30, L37, LZ113 ja LZ120 (kaks viimast olid maaväe tsepeliinid, mis keiserlikule mereväele olid üle antud armee õhulaevastiku likvideerimisel) Idarindele, kus nende väiksem lennulagi ei asetanud neid sedavõrd suurde ohtu, kui näiteks Inglismaa kohal lennates (briti sõjalennukid olid asunud tsepeliine edukalt alla tulistama).

Kui Veebruarirevolutsioon Venemaal purustas vene armee võitlusvõime ning selle õhujõud loobusid võitlusest, said saksa tsepeliinid võimaluse täiesti vabalt ringi lennata isegi väga väikesel kõrgusel, kartmata mingit vastutegevust, ning täita mereluure ülesandeid 24 tunnistel kestvuslendudel.

1917.a. oktoobris osales mereväe lennusalk saksa vägede pealetungil Saaremaale (operatsioon "Albion"). Õhulaevad L30, L37, LZ113, LZ120 ja SL8 koos uhiuue SL20 saadeti julgestama sõjalaevastiku operatsioone Riia lahel ning pommitama venelaste käes olevaid Läti sadamalinnu ja rannakaitsepatareisid Sõrves. Vahetult enne pealetungi algust saadeti 24. septembril 4 tsepeliini pommitama Valmiera ja Valga raudteesõlmi ning seejärel Sõrve patareisid. 1. oktoobril pommitasid L30, L37 ja LZ120 Salacgriva sadamat jt väiksemaid rannikuasulaid. 9. oktoobril julgestasid saksa vägede transporti Liibavist Saaremaale tagalahte 3 õhulaeva – L30 Riia lahe kohal, LZ113 Soome lahe suudmes ning SL20 julgestas vahetult invasioonilaevastikku. Kuna ilm oli kehv, lõpetati lennud varakult vaenlast nägemata. Päris maabumispäeval 12. okt tsepeliinid õhku ei tõusnudki, Sõrve sääre rannakaitsepatareiga tegelesid saksa lahingulaevad. 15. oktoobril käisid 3 tsepeliini Pärnut pommitamas. See jäi ka viimaseks operatsiooniks. Pärast Eesti saarte vallutamist likvideeriti keiserliku mereväe õhulaevastikuüksus Läänemerel ning kõik õhulaevad peale SL20 kõrvaldati kasutusest ja konserveeriti kuni edasise otsuseni, SL20 saadeti aga Ahlhorni õhuväebaasi Põhjamere rannikul selle edasiseks rakendamiseks Inglismaa vastu.[/b]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Pisut lisainfot saksa tsepeliinide kohta
PostitusPostitatud: 12 Juul, 2009 13:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3735
just plain mean kirjutas:
14. 07. 1915 – mereväe õhulaeva L5 rünnak Daugavgrivale (Dünamünde)
ei klapi kuidagi, äkki oli 24.07 vana kalendri järgi (ehk siis 6.8. uue kalendri järgi)? Või lihtsalt tõlkeviga: Robinsonil/Rollmannil on kirjas, et 14.juulil baseerus laev itta?
minu allikad selle sündmuse kohta on:
Heinrich Rollmann: Krieg in der Ostsee Bd.2, S.233
Douglas H. Robinson: Deutsche Marineluftschiffe 1912-1918 S.271, 397

Tsiteeri:
Ent 1916 a. augustis hakkas keiser Wilhelm isiklikult Petrogradi ründamist, arvatavasti prints Heinrichi õukondliku lobitöö tulemusel. Keiser lootis, et õhurünnakud Petrogradile paneksid vene logiseva sõjamasina päriselt seisma. Seepärast hakati seda operatsioon viimaks suure viivitusega ka ellu viima.
preisi heinrichi lobitöö on mulle teadmata, allikas?

ilmselt kogu postitus ümberjutustus Douglas H. Robinsoni raamatust? Mul on selle saksakeelne tõlge, on erinevusi detailides postituses tooduga - võiks tõlget üle vaadata :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Saksa mereväe õhulaevad Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2013 0:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 13:44
Postitusi: 872
Kas keegi teab midagi Viljandi pommitamise kohta? See oli mulle uudiseks igaljuhul.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt