Siiani olen peamiselt tegelenud soomustehnikaga. On loomulik, et on vaja ka vaheldust. Seega tahtsingi nokitseda hilise Messer 109 kallal. Selle lennuki jooned on kuidagi eriti südamelähedased.

Võtsin kohe suures skaalas asja käsile, sest siis saab natuke vabamalt töötada. Mudelit oli väga mõnus kokku panna. Tiivaaluste 20mm kahurite torud on enda aretatud ja näevad paremad välja, kui see mis karbis kaasas oli.
Lenduri rihmad on Eduardi toodang. Värvilised etsid, kuid taluvad vähe näperdamist, ning lamineertitud ehituse tõttu on neid pisult ebamugav igat pidi loomulikult kumeraks saada. Nendest spets pilti ei teinud, sest vajavad pisult korrigeerimist.
Siiani on kõik olnud vägagi nauditav, ei midagi erilist millest raporteerida. Järgmine suur aste on värvimine, eks näis kuidas mul see õnnestub.




Siim