Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Reigo]

Henn:

Sulust tuleb rääkida, sest selle patareid oleks välistanud Punalaevastiku tuleku ligemale kui ca 40 km Tallinnast.
...

Eestil oli ka kaks modernset allveelaeva ja torpeedokaater Sulev. Lisaks oleks soomusrongid suutnud dessantide tõrjumiseks tule all hoida pea tervet põhjarannikut.

Kõik on väga armas, kuid vaenlase lennuvägi on ära unustatud.

[Gfreak]

Henn pidas ilmselt silmas just meredessantide vastast kaitset.

Aga kuidas oli EW-l õhutõrjega? Kas olid uuemat sorti ÕT kahurid või vanad välikahurid ÕT alusel? Mis üldse toimus selles valdkonnas?

[Reigo]

Henn pidas ilmselt silmas just meredessantide vastast kaitset.

Selge see, aga kui 40-km patarei ja soomusrongid pommitatakse rivist välja? Sest kui vaenlane kavatsenuks tõesti dessanti, siis keskendunuks ta just meredessandi-vastase kaitse mahasurumisele oma lennuväega.

[TheCorruptedOne]

Tehnikamaailma andmeil olid Eestil järgnevad õhutõrjerelvad:

37 mm Rheinmetalli õhutõrjekahur
40 mm Boforsi õhutõrjekahur L60
75 mm Kruppi õhutõrjekahur
76 mm Vene õhutõrjekahur M1914/15
76 mm NL õhutõrjekahur M1931

Vähemalt Saksamaalt aastatel 1936-1937 tellitud automaatõhutõrjekahurid olid veel arengujärgus, sõja eelõhtul Saksamaalt tellitud partii õhutõrjekahureid olid ka oma aja kohta tipptasemel. Ka Boforsi õhutõrjekahurid olid moodsad, 1939. aastast. Kuid ühikute arv oli siiski võrdlemisi väike, ei oska täpselt öelda. Arsenalis oli veel valmimas 34 automaatõhutõrjesuurtükki, kuid need jäidki valmimata. Huvitavat infot veel Tehnikamaailma 2008. aasta augustinumbrist (http://www.tehnikamaailm.ee/est/tech/20 ... derID=1371)

[andrus]

37 mm Rheinmetalli õhutõrjekahur

9 tükki

40 mm Boforsi õhutõrjekahur L60

2 allveelaevadel (s.t. erilafetil), 12 tükki teadmata konditsioonis Grimardi partiis

75 mm Kruppi õhutõrjekahur
76 mm Vene õhutõrjekahur M1914/15

kruppi omad saadi peale 39.a. sündmusi

76 mm NL õhutõrjekahur M1931

12 tükki, need tulid nsvl-st laenuks, lisaks kaasas 25000 meest teenindavat personali.

Arsenalis oli veel valmimas 34 automaatõhutõrjesuurtükki, kuid need jäidki valmimata.

õpime lugema: "Suurem osa tellitud moodsatest relvadest ei jõudnud enam kohale või ei saanud Arsenalis valmis, sh 34 automaatõhutõrjekahurit, 41 haubitsat, 70 tankitõrjepüssi, 120 miinipildujat, lennukid, raadiojaamad, maastikuautod jmt."

ja mis nende üleslugemise mõte oli, kui tohib küsida?

[Kapten Trumm]

Nii ja naa? Laidoner ja Päts võisid ju nii mõelda, kuid see loogika on vigane. Selle järgi on kõige kindlam mitte midagi teha. See ei olnud varem, siis, ega ole ka täna mingi lahendus. Kindlasti teadsid nii Päts kui Laidoner seda, kas Vabadussõda võideti mitte midagi tehes ja vaenlase ähvardustele alistudes või tehes kõik, mis endast sõltus? Ka nemad olid ekslikud ja nende passiivsus oli tagajärgede poolest kuritegelik isegi ,kui see oli ilma kuritegeliku tahtlikuseta. See oli seda sõltumata nende motiividest. Põrgutee on alati lai ja sillutatud.

Arvatavasti olnud seal mingit kuritegelikku passiivsust. Tegutseti enamvähem ratsionaalselt ja läks nagu läks. Oleks võinud minna paremini, aga oleks võinud minna hullemini - näiteks sedasi nagu käis Poola käsi. Tuleb lähtuda sellest, et Päts Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollidest ei teadnud, ei maksa kanda tänapäeva teadmisi 1939. aastasse. Üritati vingerdada suurtiikide vahel ja loodeti, et baasid on ajutine nähtus, mis kaovad koos oodatava vene-saksa sõjaga. On üsna loll arvata, et soomlased päästis Talvesõda. Soomlased päästis õigel ajal käpad püsti ajamine, sest Talvesõja lõpufaasis oli Soome armee Mannerheimi sõnul kollapsi äärel. Ja ikkagi anti ära need territooriumid, mida alguses taheti. Räägime asjadest õigete nimedega.

Et juhtkond olid vene agendid vms on igasugu tiitmadissonide ja co haiged luulud.

Kui nende käitumist õigeks pidada, tuleks käituda samuti ja astuda näiteks NATOst välja. Poleks vaja karta venelaste kättemaksuaktsioone ega genotsiidi.

Demagoogia.

Aga kättemaks ja genotsiid olid ikka, kuigi vastu ei hakatud ja kaitseliini ei olnud. Ja küllap tuleks see ka hoolimata NATOst väljaastumisele.

Eespool on pikalt juttu, MIKS seda kaitseliini ei olnud. Peamiselt seepärast, et oli nappus kõigest, peamiselt rahast, metallist, relvadest liini relvastamiseks jne. Kindlasti oleks kampaania korras teha saanud, aga nt puidust ja pinnasest kindlustused ei kanna võrdlust välja Mannerheimi liini raudbetoonist püsitulepunktidega, millesse augu tegemiseks polnudki venelastel relvi.

Täna oleme me targemad ja kõik hinnangud antaksegi alati tagantjärgi, sest täna me teame milleni toimunu viis.

Täpselt nii. Kus pidi Päts ja co teadma, et sakslaste ja venelaste salaleppega on Eesti venelastele juba ära lubatud? Millal see info avalikustati? Kas see mitte alles 1990ndate alguses polnud? Kas Soome oli venelastele ära lubatud?

[Lemet]

Kas see salaleppe olemasolu mitte päris kähku peale sõlmimist välja ei tulnud? Mäletamist mööda on sellest kuskil juttu olnud, kas isegi mitte Suvorovil? Ja kui ma ei eksi, kirjutasid sellest isegi sõjaeelse Eesti ajalehed.

[Qtec]

Trumm ning ka teised, kogu lugupidamise juures st. kui (jätame selle NATO hetkeks kõrvale) me peaksime sattuma sarnasesse situatsiooni tänapäeval, siis arvad tõepoolest, et parem on ühegi pauguta alla anda? Mida sa siis pajatad EKV arendamisest jm kaitsevõime arendamisest? Milleks kogu see jutt? Milleks üldse kogu see projekt nimega Eesti Vabariik? Äkki teeks koheselt, veel enam praeguse MASU tingimustes, üldrahvaliku kampaania "Üle mere Rootsi" või kes tahab, ka Austraaliasse, USA'sse jne. Sest kõigele lisaks, paistab, et meie inimestele ei meeldi ei kaasmaalased, ei võõramaalased, ei meie valitsus, riigikogu, kliima on sitt ning maksuamet nöörib, tööd ei ole niikuinii varsti juba 15% tööealistest jne jne jne. MILLEKS SIIS PINGUTADA??? Milleks kaotada elusid võimaliku sõjalise konflikti ajal jne? Ei ole mõtet jah? No aga siis pole ka mingit mõtet kogu militaar.net'il ega ka meie pajatustel siin. Kohtume Stockholmis või Pariisi tänavakohvikus...

[Reigo]

Kuulujutud MRP salaprotokollidest liikusid siiski juba vähemalt septembris 1939. Aga sakslased sositasid samas eestlastele kõrva, et ega nad seda lepingut pikemas perspektiivis kuigi tõsiselt ei võta.

[toomas tyrk]

Aga kuidas oli EW-l õhutõrjega? Kas olid uuemat sorti ÕT kahurid või vanad välikahurid ÕT alusel? Mis üldse toimus selles valdkonnas?

Kõige parem seni ilmunud ülevaade Õhukaitse suurtükiväegrupist on ilmunud KVÜÕA toimetistes nr. 3
Saab vabalt tõmmata ning lugeda siit:
http://www.ksk.edu.ee/est/toimetised/toimetised3

Tegemist ohvitseri (mitte ajaloolase) kirjutatud tööga. Selles on ka oma puudusi ja ma arvan, et paaris kohas koguni mõned apsakad sees. Aga mina vähemasti praeguseks ühtegi paremat artiklit ei ole kohanud...

[Kapten Trumm]

Tsiteerides klassikuid: "There are allways some jackasses talking about war, especially those who have never been in one".

Eks meist igaüks võiks seda lauset korrates endasse vaadata, mina kaasa arvatud. Ei pea silmas kedagi isiklikult, lihtsalt repliigi korras.

[Henn]

Põhimõtteliselt saab ükskõik millist ja ükskõik kelle tehtud otsust ja tegu hinnata skaalal õige-vale. Ka Pätsi-Laidoneri & Co otsuseid ja tegusid. Ei ole nemad selles suhtes mingid erandid. Ajaloos on jalaga segada näiteid, kus kellegi õigeks peetud otsus osutub pikemas perspektiivis valeks.

Ja ega Eesti Soomega võrreldes nii vaene ka polnud, et näiteks kümne aasta jooksul ei oleks suutnud korralikku kaitseliini ehitada. Sellel oleks olnud lisaks riigikaitselisele ka muid positiivseid külgi. See oleks andnud tööd suurele hulgale inimestele, projekteerimisfirmadele, ehitusfirmadele, tsemenditehastele, transpordiettevõtetele, teeehitajatele, maaparandajatele jne. Küsimus oli eelkõige poliitilises otsuses. Ja otsus piirikindlustused tegemata jätta oli vale.

[Qtec]

Olen täiesti nõus tunnistama kollektiivset vastutust 39nda aasta puhul st. otsustajate ring oli laiem, kui seda oli tandem Päts-Laidoner.

[Gfreak]

Tänud vastamise eest! Väga huvitav lugemine.

[Reigo]

Küsimus oli eelkõige poliitilises otsuses.

Küsimus oli siiski eelkõige ressursside otstarbekas (optimaalses) jaotamises. Küllap järgiti ka tollal printsiipi: võimalikult väheste kuludega - võimalikult suur kasutegur. Et leida võimalikke vigu (valesid otsuseid), tuleb riigi ressursside jaotamist 1930. aastate teisel poolel komplekselt analüüsida. Kui selgub, et tõesti olnuks vabalt võimalik "korralik" kaitseliin nendes tingimustes püsti panna ilma teisi valdkondi (riigikaitselisi ja ka muid) oluliselt kahjustamata, siis võtan Hennu ees mütsi maha.