Kübelwagen

[spionts]

mõtlen esimest teine NSU Kettenkrad
http://www.oto6.free.fr/6roues/exarmee/sw02.jpg

[onu juulius]

Kübelwageni (militaar-Põrnika) poolroomikutega katsetus (Type 155) aastast 1939. Tootmisse ei läinud.
Siin ka ühe samasuguse aparaadi pilt:
http://www.dastank.com/VW-Volkswagen-1932-1960

[Peeter144]

Veel üks pilt
http://vincesgallery.smugmug.com/galler ... 7403_ykJfi

[xawa]

Hoolimata Kübelwageni üldisest edust osutus Aafrika pehme kõrbeliiv talle siiski katsumuseks. Samuti osutus Venemaa & Ukraina mudane ning lumine talv tõsiseks takistuseks edasi liikumisel. Isegi neliveolised Schwimmwagenid jäid kohapeale pidama. Sellistes tingimustes maastiku paremaks läbimisieks tuli midagi ette võtta.
1942 a alustati tööd poolroomikute kallal. Arendustööd tuli ette mitmeid uusi aspekte millega tuli arvestada: roomikutega masin vajas võimsamat mootorit, juhtimine tuli viia samuti roomikutele üle kuna pehmes mudas polnud esiratastest selleks abi.
Kübelwageni-poolroomikutest valmis küll väga erinevaid versioone, kuid siiski lõpetati see projekt, kuna sõiduki kiirus muutus liiga aeglaseks, kütusekulu meeletult suureks (151 liitrit / 100 km) ning masinate endi konversioon liialt kalliks.

[von manstein]

Kübelwageni poolroomiku küttekulus julgen küll kahelda.
See 1,1 liitrine boksermootor ei jõua mingi valemiga nii palju kütet tarvitada. Tolleaegsete bensiinimootorite kütuse erikuluks oli maksimaalselt nii 300gr. HJ. tunni kohta, mis siis annaks laias laastus maksimumvõimsuse juures tunnikuluks 9-12 liitrit. Selle riistapuu maksimaalkiirust ei tea, kuid oletatavasti nii 60-70 km. tunnis.
Ehk siis nii 13-20 l sajale.
151 L sajale on juba miski 15 tonnise kergetanki norm, nagu näiteks Stuart.

[kangelaspioneer]

Hägglund Banvagen oma 3 liitrise fordi V6 mootoriga võtab maastikul 200l/100km.
Kes ütles, et roomikutega variant jätkuvalt 1,1l mootoriga oli? Juba transmissiooni ja veermikutakistuse ületamiseks oleks ma sinna vähemalt 2l mootori vahele susanud, arvestusega et tollased mootorid olid selle mahu juures võimelised arendama ca 50-65 hj.

[vanahalb]

Venelaste Buran (lumesaan, mitte kosmosesüstik) pidavat ka 40 liitrit sajale imema. Mootori töömahtu ei mäleta, aga minumeelest on sel imeriistal mingi paarisajakuubikuline võrrimootor. Ja see on kaasaegne tehnika, mitte sõjaagoonias loodud hädalahendus

[metsaline]

Surnult sündinud projekt. Kui on rattad, siis on rattad. Kui roomikud, siis roomikud. See aga oli kui sea ja käo ristsugutis...

[polzunov]

Kindlasti lisati sinna külgreduktorid,mis kasvatasid momenti ja kahandasid söidukiirust .Lisame veel pinnasetakistuse-vöiski nii olla,et mootor röökis kogu aeg täiskoormusel,aga kiirus jäi 20-30 kanti.Ega nii paagitäiega kaugele jöua.

[onu juulius]

Külgreduktorid olid Kübelwagenil algusest peale olemas.

[pahkel73]

metsalisele selle surnud projektipeale nii palju et see on läbi mõeldud asi ja päris hea.ma soovitaks netis tuhnida ja saad siit kindlasti õige vastuse.
kuna ees ratastega masin manööverdab sõidul paremini ja sujuvamalt kui oleksid ainult roomikud all.mäletan ühte saadet discaveril vist oli kus tutvustatakse uuemaid ja vanemaid sõjatehnikat.seal oli just sellistest hübriid masinatest jutt ning tehti ka katseid.ja eest ratastega masinad õigustasid end rohkem selle maastiku peal kus katseid läbi viidi.soovitan uurida kes teab mõnda linki võib ka teistele siia üles panna kui viitsib vaeva näha.

[von manstein]

Kübeli mootori võimsus oli 25HJ ja masina tühimass oli 710 kg.
Täiesti arvestatav võimsusvaru, arvestades masina massi.
Ei leidnud kusagilt maks. kiirust, kuid oletan et kusagil 80-90km. tunnis.
See lühike roomikutelik koos kitsa lindijupiga suurendas küll veeretakistust, kuid arvatavasti mitte kardinaalselt.
Hilisem praktika ameerika poolroomikutega, näitas kuidas veoautole külgepoogitud samasugune lahendus kahandas maks. kiirust nii 25%.
Usun, et selline lintidega kübel võis kõval pinnasel küll liikuda nii 60km. tunnis.
Juhiti teda aga ikka esirataste abil, milleks talle külgreduktorid.
Kui kübeli mootor lahja tundub, siis võiks arvesse võtta võimsuse ja massi suhet. Nimelt, tolleaegne levinuim saksa tank PanzerI a kaalus 5tonni, liikus täispikkadel, mitte poolroomikutel ja saavutas oma 57HJ mootori abil kuni 40 km. tunnis.

Mis aga nõukogude mootorsaani puudutab, siis Buraanil oli 0.6l kahepotane kahetaktiline mootor, mis täisvõimsust arendades oli ikka tohutult ebaökonoomne. Rasketes oludes, kohevas lumes arendas ta mitte üle 20-25 km tunnis. Variaatorülekanne, lai kummilint neelasid üksjagu lubatud 30 HJ võimsusest.
Võttes bensu erikuluks optimistlikult 350 gr ´HJ tunni kohta, neelas ta tunnis kuni 12 liitrit bensiini. Ehk siis 100-le nii 40-50liitrit.
Tänapäevane 40tonnine rekka võtab kindlasti pea poole vähem.

[vanahalb]

Külgreduktori asemel on mõeldakse võib-olla külgpidurit, mida juhtimisel kasutatakse.
Külgreduktorid võivad igasugustel masinatel olla, need on nii linttraktoril kui MAZ-il ja juhtimisse nad ei puutu. Külgpidurid on sellised asjad millega saab rattaid eraldi pidurdada. Lihtsatel traktoritel on näit need tagaratastel ja ees pole üldse pidureid. Tavaliselt on mõlema ratta pedaalid omavahel ühendatud. Aga kui on huvi põlluserval kannakaid teha või muidu kitsas , ühendatakse pedaalid lahti ja pidurdatakse ainult kurvi sissepoole jäävat ratast.

Poolroomiku sai lisavarustusega teha näiteks vene viljakombainist. Kombainil on ees suured veorattad ja taga väiksed juhtrattad. Ette pandi kummagi ratta asemele lintidega telikud ja sellist asja ei saanudki ilma külgpiduriteta korralikult juhtida. Juhtratastest oli mingit kasu ainult pehmel põllul ja siis pidid ka kitsad kummid olema,et nad nagu laevakiil mudasse lõikuksid. Kõval maal või tee peal võis rattad risti pöörata, aga masin läks ikka otse. Pööramiseks tuli külgpiduriga ühte linti pidurdada, rooli võis muidugi ja samal ajal kruttida. Võib-olla andis midagi juurde.

Algselt lintmasinateks ehitatud asjadel olid lisaks eraldi piduritele külgsidurid, millega kurvist väljaspoole jääv lint ajutiselt jõuülekandest lahti ühendati. Siis läks keeramine juba päris heaks ja sujuvates kurvides piisas juba vaid ühe külgsiduri kasutamisest