Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia
Siit ma järeldan, et lendurid on meil juba väljaõppes ja lennumasinad valmis vaadatud. Isiklikult arvan, et on mingi diil ameeriklastega.
See 2011. aasta on ka varem figureerinud, justkui taustaks, praegu enam mitte väga taust ja varsti räägitaksegi ainult sellest aastast ja 2018 unustatakse nagu muuseas.
See 2011. aasta on ka varem figureerinud, justkui taustaks, praegu enam mitte väga taust ja varsti räägitaksegi ainult sellest aastast ja 2018 unustatakse nagu muuseas.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Ülimalt väheusutav, et meil midagi ette võetakse selles suhtes. Ministeerium lennukeid ei taha ja kuna arenguplaanis seda otse sees ei ole, ei ole võimalik ka neid muretseda.
Kui suudetaks/tahetaks osta paar reaktiivtreeninglennukitki ja õhuväes moodustataks omaette lennuüksus, oleks juba suur samm edasi.
L-39 edasine rentimine polnud samuti otstarbekas.
Kui suudetaks/tahetaks osta paar reaktiivtreeninglennukitki ja õhuväes moodustataks omaette lennuüksus, oleks juba suur samm edasi.
L-39 edasine rentimine polnud samuti otstarbekas.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
2000 lennuki soetamine ja käigus hoidmine on isegi naftahindade laes olemise ajal VF kaitsebüdzetile selgelt ülejõu käiv. Keegi võiks lausa välja uurida, palju oli NSVL kaitse-eelarve näiteks 1988. aastal. Ma arvan, et sellest on reaalselt järgi 1/10.
Senikaua, kui vene ei tee ära reaalseid majandusreforme ja peab üleval poolriiklikku ettevõtlust, ei hakkagi sealt mingit majandusimet tulema. Võib-olla imestate, aga venes pole olnud isegi korterireformi ja endiselt eksisteerivad linnale kuuluvad majavalitsused (!).
Armees on väga tugevalt vaja kärpida üksuste ja tehnika arvukust, sest praegust massi ülal pidada ei suudeta. Reaalselt peaks VF armee muutuma selliseks GB armee suuruseks. Millega omakorda nii suurt derzaavat koos ei hoia. Venemaal on ainuüksi õhupiiri vaja valvata üle 20 000 (!) km, mis vajab hõredaks kaitseks ainuüksi üle 1000 lahingulennuki (1 polk 500 km kohta - Eestis oli omal ajal 3 polku 400 km kohta).
See omakorda ei lase relvajõude väga väikeseks muuta. Valdavaks jääb ikkagi ajateenistus (muidu ei jätkuks üldse raha). Arvatavasti jääb see nõiaring sinnamaani, kuni VF saab rikkaks. Mis aga arvestades ülaltoodut, ei saa niipea juhtuma
Senikaua, kuni "oboronka" kuulub reaalselt riigile, pole seal ka keegi huvitatud jätkusuutlikkusest ja normaalsest majandamisest. Ühelt poolt pumbatakse riigi raha sisse, teisalt lastakse riigile välja toodangut alla reaalse omahinna - kui palju sealt "vasakule" kaob, võite arvata (nagu ka seda, kelle Sveitsi pangaarvetele see kadu toimub).
Samasuguse eelarvega riigid suudavad käigus hoida alla 500 lennuki.
Seega võib arvata, et igasugu "autoriteetses ajakirjanduses" ilmuvad jutud 22 000 tankist ja 2000 lennukist on suuresti õhku täis.
Ma vist väga ei eksi kui ütleks, et reaalselt lahinguvõimeliste masinate arvu saamiseks tuleb nendest arvudest üks null maha võtta. Mis omakorda tuleks arvesse võtta meie enda vastupanuvõime arendamisel (vältimaks olukorra lootusetuks tunnistamist "venelased nagunii spämmivad õhuruumi tuhandete lennukitega".
Gruusia sõjast on täiesti avalikku infot, et sõjapidamiseks kraabiti juba üle riigi kokku lennuväe VÕKide instruktoreid (nt allalastud Tu-22 meeskond sealt pärines). Kes aga natukenegi sõjaväega on kokku puutunud, see teab, et lahingus ei loe niipalju individuaalsed oskused (mis instruktoritel on kahtlemata kõrged), vaid keskmine isikkoosseisu tase ning võime teha koostööd. Viimane aga tekib vaid ja ainult koostööd igapäevaselt tehes - st üksuse kokkuharjutamisega, mis omakorda saab toimuda ainult aastatepikkuse praktilise koostööga. Kuna instruktoritest teatavasti eskadrille ei formeerita ja nad koos sõjas ei käi, siis võib arvata, et ohtu kujutavad nad endast rohkem individuaalsetes konfliktides (nt 1 vs 1 lahing).
Ma arvan, et kui Balti riigid panevad igaüks välja ühe eskadrilli (gruppe) (kokku ca 30-40 masinaga Balti squadron), mida saab vajadusel liigutada ühest riigist teise ja mis on reaalselt KOOSTÖÖVÕIMELINE, siis selline jõud on VF praegusele lennuväele kindlalt keerukas probleem, mille kiire lahendamise võimes pole ma eriti kindel. Selle mahasurumine võtab päris mitmeid päevi aega ja aeg on just ressurss, mida mobilisatsioonipõhisele SA armeele hädasti vaja on. Eriti kui baltlased on taktikaliselt targad ja suudavad oma jõudu säästa vaid olulistele sihtmärkidele ja ei lase ennast kergesti lõksu meelitada. Hajutavad oma masinad ära ja nende lennuväljade pihta võib oma Iskandereid laskma jäädagi ilma, et sellest mingit kasu oleks.
Senikaua, kui vene ei tee ära reaalseid majandusreforme ja peab üleval poolriiklikku ettevõtlust, ei hakkagi sealt mingit majandusimet tulema. Võib-olla imestate, aga venes pole olnud isegi korterireformi ja endiselt eksisteerivad linnale kuuluvad majavalitsused (!).
Armees on väga tugevalt vaja kärpida üksuste ja tehnika arvukust, sest praegust massi ülal pidada ei suudeta. Reaalselt peaks VF armee muutuma selliseks GB armee suuruseks. Millega omakorda nii suurt derzaavat koos ei hoia. Venemaal on ainuüksi õhupiiri vaja valvata üle 20 000 (!) km, mis vajab hõredaks kaitseks ainuüksi üle 1000 lahingulennuki (1 polk 500 km kohta - Eestis oli omal ajal 3 polku 400 km kohta).
See omakorda ei lase relvajõude väga väikeseks muuta. Valdavaks jääb ikkagi ajateenistus (muidu ei jätkuks üldse raha). Arvatavasti jääb see nõiaring sinnamaani, kuni VF saab rikkaks. Mis aga arvestades ülaltoodut, ei saa niipea juhtuma

Senikaua, kuni "oboronka" kuulub reaalselt riigile, pole seal ka keegi huvitatud jätkusuutlikkusest ja normaalsest majandamisest. Ühelt poolt pumbatakse riigi raha sisse, teisalt lastakse riigile välja toodangut alla reaalse omahinna - kui palju sealt "vasakule" kaob, võite arvata (nagu ka seda, kelle Sveitsi pangaarvetele see kadu toimub).
Samasuguse eelarvega riigid suudavad käigus hoida alla 500 lennuki.
Seega võib arvata, et igasugu "autoriteetses ajakirjanduses" ilmuvad jutud 22 000 tankist ja 2000 lennukist on suuresti õhku täis.
Ma vist väga ei eksi kui ütleks, et reaalselt lahinguvõimeliste masinate arvu saamiseks tuleb nendest arvudest üks null maha võtta. Mis omakorda tuleks arvesse võtta meie enda vastupanuvõime arendamisel (vältimaks olukorra lootusetuks tunnistamist "venelased nagunii spämmivad õhuruumi tuhandete lennukitega".
Gruusia sõjast on täiesti avalikku infot, et sõjapidamiseks kraabiti juba üle riigi kokku lennuväe VÕKide instruktoreid (nt allalastud Tu-22 meeskond sealt pärines). Kes aga natukenegi sõjaväega on kokku puutunud, see teab, et lahingus ei loe niipalju individuaalsed oskused (mis instruktoritel on kahtlemata kõrged), vaid keskmine isikkoosseisu tase ning võime teha koostööd. Viimane aga tekib vaid ja ainult koostööd igapäevaselt tehes - st üksuse kokkuharjutamisega, mis omakorda saab toimuda ainult aastatepikkuse praktilise koostööga. Kuna instruktoritest teatavasti eskadrille ei formeerita ja nad koos sõjas ei käi, siis võib arvata, et ohtu kujutavad nad endast rohkem individuaalsetes konfliktides (nt 1 vs 1 lahing).
Ma arvan, et kui Balti riigid panevad igaüks välja ühe eskadrilli (gruppe) (kokku ca 30-40 masinaga Balti squadron), mida saab vajadusel liigutada ühest riigist teise ja mis on reaalselt KOOSTÖÖVÕIMELINE, siis selline jõud on VF praegusele lennuväele kindlalt keerukas probleem, mille kiire lahendamise võimes pole ma eriti kindel. Selle mahasurumine võtab päris mitmeid päevi aega ja aeg on just ressurss, mida mobilisatsioonipõhisele SA armeele hädasti vaja on. Eriti kui baltlased on taktikaliselt targad ja suudavad oma jõudu säästa vaid olulistele sihtmärkidele ja ei lase ennast kergesti lõksu meelitada. Hajutavad oma masinad ära ja nende lennuväljade pihta võib oma Iskandereid laskma jäädagi ilma, et sellest mingit kasu oleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soomlased sobitavad ennast teiste riikidega koostööks.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=25315521
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=25315521
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
http://www.globalsecurity.org/military/ ... budget.htmKapten Trumm kirjutas:Keegi võiks lausa välja uurida, palju oli NSVL kaitse-eelarve näiteks 1988. aastal. Ma arvan, et sellest on reaalselt järgi 1/10.
Otsene seos Eestile hävitajate hankimisega sellel uudisel küll puudub, kuid tegemist siiski meie taeva turvamisega: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=25395663 Sedakorda siis taas Luftwaffe, tullakse pisut moekamate pillidega, kui varem, kuigi ka "vanakesed" saavad oma võimaluse
.

http://www.postimees.ee/?id=159152
NATO pikendas Balti riikide õhuruumi turvamise missiooni ametlikult 2014. aasta lõpuni.
NATO senise otsuse järgi oleks Balti õhuturbemissioon kestnud 2011. aasta lõpuni. Balti riigid taotlevad missiooni pikendamist 2018. aastani.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tundub, et Baltikumi peetakse piisavalt turvaliseks paigaks, et siia juba top secret tehnikaga tulla.Larry kirjutas:Otsene seos Eestile hävitajate hankimisega sellel uudisel küll puudub, kuid tegemist siiski meie taeva turvamisega: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=25395663 Sedakorda siis taas Luftwaffe, tullakse pisut moekamate pillidega, kui varem, kuigi ka "vanakesed" saavad oma võimaluse.
EF on liialdamata kõige moodsam pill, mis seni õhuturbes käinud. Seni on siia saadetud ikka teise sordi kaupa. USA puhul oleks analoogne samm siia F-22'd saata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Oma nägemus ka hävitajate kohta.
Milleks meile F-16,
liiga "kange" mark.
Parem oma vana AN,
mil relvaks sitahark.
Sellega siis ringi lendaks,
kaitseks meie huve.
Vastast loobiks hargiga,
kuid seda ainult suvel.
Kuulge kallid riigi isad,
päästke NATO vaevast.
Pangem riigi rahad kokku
ja kaitskem oma taevast.
Milleks meile F-16,
liiga "kange" mark.
Parem oma vana AN,
mil relvaks sitahark.
Sellega siis ringi lendaks,
kaitseks meie huve.
Vastast loobiks hargiga,
kuid seda ainult suvel.
Kuulge kallid riigi isad,
päästke NATO vaevast.
Pangem riigi rahad kokku
ja kaitskem oma taevast.
kogu VF sügisõppuste seeria taustal tundub igasugune lennukiostu mõte perspektiivitu kampaaniana. Kahtlustan, et liitlased ei kasutaks teatud eskaleerumises eales siinseid lennujaamu vaid teeksid taktikalised lennud vaid õhustankimistega. Ja liitlastel on neid metsavahele või karjamaale maanduvaid-tõusvaid lennukeid ikka väga vähe, ning nende kasut. air-superiority'ks kasin.
tervit,
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
-
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
No meil on ju kõvakattega lennuvälju siiski rohkem, kui paar. Lisaks veel siiski omajagu kilomeetreid kasutatavaid asfaltteid. Ma ei pea silmas sellist asfaltteed, kuhu maandub hästiväljaõppinud Gripeni piloot, vaid selliseid, kuhu kannatab ka väiksema transpordilennuki maha tuua. Seega reaalselt on üle Eesti siiski mitmeid kümneid paiku, kus saavad hävitajad maanduda ja õhku tõusta. Tõsi, maanteedel on probleem selles, et juba kahe lennukiga korraga tegelemine võib kitsaks osutuda, kuna pole võimalust maandumis/õhkutõusurajalt lennukeid eemale viia.
Kui palju läheb vaja, et ühte sellist isetehtud lennuvälja rajada?
1ehitusauto (lõikeseadmed valgustuspostide ja üksikute puude mahavõtmiseks). Vahendid lennuraja märkimiseks (valgustussüsteemid öiseks ajaks).
1relvastuse auto
1kütuse auto
1julgestuse auto
Panen midagi väga mööda või?
Ning kui ka liitlased appi ei tule, aga meil on endal 12 lennukit, siis peaks ju ikka olema võimalik kasvõi kõik lennukid paigutada Eesti territooriumile laiali.
Jutu point on selles, et kui Eesti kohale on vaja pidevat õhuruumi kontrolli, siis vähemalt osaliselt suudame me seda enda territooriumilt tagada.
Ega Rootsi kunni alamad küll ainsad pole, kes oskavad hajutatult tegutseda.
Kui palju läheb vaja, et ühte sellist isetehtud lennuvälja rajada?
1ehitusauto (lõikeseadmed valgustuspostide ja üksikute puude mahavõtmiseks). Vahendid lennuraja märkimiseks (valgustussüsteemid öiseks ajaks).
1relvastuse auto
1kütuse auto
1julgestuse auto
Panen midagi väga mööda või?
Ning kui ka liitlased appi ei tule, aga meil on endal 12 lennukit, siis peaks ju ikka olema võimalik kasvõi kõik lennukid paigutada Eesti territooriumile laiali.
Jutu point on selles, et kui Eesti kohale on vaja pidevat õhuruumi kontrolli, siis vähemalt osaliselt suudame me seda enda territooriumilt tagada.
Ega Rootsi kunni alamad küll ainsad pole, kes oskavad hajutatult tegutseda.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Jah, see dokument on ligi aasta tagasi siit läbi käinud. Selle alusel on hea hinnata hävituslennuväe maksumust eeldusel, et see komplekteeritakse F16 baasil.Lemet kirjutas:http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?AD ... tTRDoc.pdf
Kui keegi viitsib end läbi närida...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist