Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

[kangelaspioneer]

Soomukeid on vahepeal vaja parandada ja seda ka välioludes. Mismoodi kujutatakse ette klaasplastist või alumiiniumist soomuki korpuse lappimist kuskil Aegviidu võssa rajatud pataljoni remondipunktis?

Üks minu hobidest tingib ka mõningast mässamist klaasriide jms vahenditega, ning ütleksin, et ületamatu probleem see klaasplastist kere lappimine küll ei ole. Vaja on kolme komponenti: 1. Sobivat temperatuuri (teisaldatav angaar+ puhur, plusskraadide puhul saab väljas teha); 2. Aeg (klaasplast kuivab oma paar-kolm päeva, sinna pole mitte midagi parata); 3. Vajalikke materjale (mida seal siis iganes kasutatakse, aga tänasel päeval on ca süsinikkiud elik carbonfiber inimesele tänavalt täiesti kättesaadav, samamoodi kevlar, armeeringuks kasutatava titaanvõrguga on pisut keerulisem, kuigi põhiküsimus on rahas). Suurim probleem võib hoopis selles olla, et vajaliku sidususe tekkimiseks tuleb masina pool külge laiali lammutada ning siis kihtidena taas üles ehitama hakata. Selle vastu võiks abi olla nt paneelidest kombineeritud soomusest, kui miski on vigastatud, võetakse katkine jupp välja ning asendatakse, katkist juppi on hiljem aega lappida küll.

[Kilo Tango]

Soomukeid on vahepeal vaja parandada ja seda ka välioludes. Mismoodi kujutatakse ette klaasplastist või alumiiniumist soomuki korpuse lappimist kuskil Aegviidu võssa rajatud pataljoni remondipunktis?

30 kW elektrigeneraator ja lihtsam 3f elektroodkeevitus ei maksa muide eriti palju. Niiet jääks ikka traditsioonilise lehtterase juurde. Hinnast ei hakka üldse rääkimagi, vaadake vahelduseks, mis maksavad plastist auto keredetailid plekist tehtutega võrreldes.

Kole riskantne busines on võtta endale kaela "innovatsioon", mille käigushoidmiseks välioludes on vajalik USA- malli logistika. Meil pole erilist kontrolli territooriumi üle, rääkimata õhuruumist või merest. Mismoodi need Volvo elektrimootor-ratastega või klaasplastsoomukeid käigus hoitakse? Soomukite kasutamine nõuab aga olulist logistilist pingutust nende käigushoidmiseks. Või teeme nagu võitmatud grusiinid - laseme moona välja, siis tsiviilriided selja ja jehhat?

Ega muide ka kõrglegeeritud/kõrgkarastusega terasest soomust iga sepp ei keevita (vähemalt mitte nii, et see pärast sarnaneks oma algsetele omadustele). Aga see selleks.

Üldiselt ei poolda ma ka ise seda müstiliste materjalidega mässamist. Palju kavalam on kasutada ruumilist soomust, kus kasutatakse ära tõsiasi, et mistahes läbiv lask muudab esimese soomusekihi läbimisel suunda teatud reeglitest lähtuvalt. Ehk siis masinal on kaks kihti soomust, mis on omavahel paigaldatud kavalate nurkade alla. Samuti kasutatakse servaefekti. Külasepp oskab ka selle perse keerata aga siis peab eriliselt jobu sepp olema.

Mis puudutab seda LK uut masinat (nimi ei tule meelde - Samsa techsystems vist tegeleb), siis ma kahtlustan, et sealgi on sisemine korpus teras ja sellest väljaspool on mitte väga paks klaasplasti kiht, mis tömbistab kuuli ja muudab selle suuna alumise soomuse jaoks sobivamaks. Õhukese (kuni 10mm) klaasplasti remont välitingimustes ei ole teab-mis üle mõistuse. Samas keegi ei keela ka klaasplasti kihtide peale terasest paiku kruvida. Pole isegi keevitust ega genekat vaja. Neli polti ja lapp. Selliseid remondikomplekte saab isegi masina sees tükki paarkümmend kaasas vedada.

[Kapten Trumm]

Seevastu elektroodiga keevitamist saab teha ka miinuskraadidega ja keevitamise ning rellakaga teraslehest lappide välja lõikamisega saab hakkama igaüks, kes koolis poiste tööõpetuse tunnis käinud on. Teras on üsna kergesti ja kvaliteetselt parandatav ka ilma gaasikeskkonnata, lihtsalt elektroodiga.

Alumiiniumi lappimine (eriti kui tegu paksude materjalidega) on probleemne tegevus isegi soojas töökojas. Põlve otsas on seda keeruline teha, sest alu on kahjuks väga hea soojusjuht ja pidava keevituse tegemisel tuleb seda teha nn kuumal alusel. Elektroodiga törtsutades asi pidama ei jää. Minimaalselt on vaja MIG/MAGi (et keevitada soomuki külje paksusi tükke (min 15 mm) on vaja juba 700-800 A aparaati ja mida metsas mingi väligenekaga ei toida. (6 mm alumiiniumi korralikuks keevitamiseks on vaja juba 400A masinat). Terasega sama paksu alumiiniumi keevitamiseks on vaja vähemalt 1/3 suuremat voolu.

Klaasplasti ei kommentaari, sest pole ise teinud. Kuigi sõjaoludes paar päeva kuivamiseks pole ilmselt müüv teema - seal võib aega olla pool tundi.

[Kapten Trumm]

Ega muide ka kõrglegeeritud/kõrgkarastusega terasest soomust iga sepp ei keevita (vähemalt mitte nii, et see pärast sarnaneks oma algsetele omadustele). Aga see selleks.

Soomuki kere ei ole kõrgkarastusega. Lihtsalt legeerivate (kõvadust suurendavate) lisanditega lehtteras.

Legeeritud terase keevitamine ei erine eriti tavalise pehme terase keevitamisest, selleks peavad lihtsalt vastavad elektroodid olema. Olen selliseid tükke ka ise keevitanud, millele tavaline kõrgsulamist treitera peale ei hakka. Käitub nagu tavaline teras. N.armee remondiväeosades tehti seda tavalise 3f elektroodkeevitusega. Küll aga on küsitav, kuidas välioludes nt M113 või BMD alukere parandada. Suuriigis tuuakse muidugi uued masinad, mis meil eriti võimalik pole.

[Kilo Tango]

Näh, vaatasin järgi. Hoopis IFV-st on jutt: http://en.wikipedia.org/wiki/K300_NIFV

[Kapten Trumm]

Last, but not least - lähtuge sellest, milline inimmaterjal nendega sõitma hakkab. Muidu on tulemus nagu Scoutsis, kus soomukijuht peab olema minimaalselt nooremseersant, et kuidagi tagada seda, et soomukijuhtidest ei saaks läbisõiduhoov ning sinna peale pääseks staazikamad ja seeläbi usaldusväärsemad juhid.

Sellise tehnilise kultuurini, et ajateenija saab hakkama ka tankiga, on meil veel pikk maa minna. Esialgu on suuri probleeme isegi tavaliste veoautodega.

Muidu ostame super-hightech Bradley'd, millele on vaja panna kaadrist juhid, mille palgafond on samasuur kui masina jooksvad ülalpidamiskulud. Masinatel ei saa joosta mingi kaadri remondibrigaad järgi, vaid masinal on juht-mehhaanik, kes suudab lihtsamad-hädalisemad tööd ise ära teha ja masina korras hoida.

Mitte ilmaasjata ei olnud omal ajal suur osa kergematest vene sõjamasinaist bensiiniküttel. Kui karburaatormootoriga saab iga natukene tehnikat jagav inimene hakkama, siis diiselmootori kallale enam armee keskmist juht-mehhaanikut lasta ei saa. Ja seda on ka meil teedel hästi näha, kus igal diiselmasinal käib taga kõikvõimalikes vikerkaare värvides tossusaba, mis annab tunnistust halvas korras olevast tehnikast. Ja kui arvestada, et autosid on väga palju, siis ei ole 20 liitrine kütusesääst enam nii määrav, kui pingutus paljude keerukate autode korras hoidmiseks. Seepärast ei maksa irvitada igasuguste BTR-70te ja BTR-152'de üle - kardan, et meie tehniline nullvõimekus ei käi ka sellest vene elementaartehnikast üle, rääkimata siis Bradley'dest või Leopardidest.

[Lemet]

Kui karburaatormootoriga saab iga natukene tehnikat jagav inimene hakkama, siis diiselmootori kallale enam armee keskmist juht-mehhaanikut lasta ei saa.

Tea, kas see nüüd ikka päris nii on? Mõlema mootori tavahooldusega peaks ka algharidusega hakkama saama, samas on nii karburaatori kui ka kõrgsurvepumba remont töökoda ja teadmisi eeldav tegevus. Samuti pole suurt vahet küünla ja pihusti kontrollimisel, mõlemad eeldavad korraliku ja usaldatava tulemuse saamiseks ikkagi stendi. Järelikult ka töökoda. Kui aga lihtsalt pulga vahetamise peale minna, pole see pihusti vahetamine küünla omast kohutavalt keerukam midagi. Tavajuhi jaoks(kes peab enda asjaks vaid roolikeeramist) on isegi tühikäigupöörete reguleerimine karburaatormootoril müstiline tegevus, samas kui vähegi huviline saab ka diisli päris kiirelt omaseks.

[Actual]

Kui tehnika üle jõu käib siis võib hobuste poole vaadata - hobusega saab sõdur ju ikka hakkama. Kuna soomustatud transpordivahendite ost käib üle jõu rääkimata ise disainimisest-ehitamisest või korrashoidmisest, siis hobune lahendaks pea kõik esilekerkinud probleemid.

Plussid:
1. oleks Low-End
2. hobuste tootmine kohapeal on võimalik ja jõukohane
3. hobune on odavam kui soomuk
4. hobuse juhtimise õppimine on oluliselt lihtsam kui mistahes soomustehnikal
5. hobune on intelligentsem kui soomuk, soomukiga võid ajada ka oma mehe alla, hobusega tõenäoliselt mitte.
6. hobune suudab ületada veetõkkeid
7. hobuse käigushoidmiseks vajalik "kütus" oleks kodumaine, kütuse tootmise tehnoloogia on meil käpas. Samuti mõjuks see meie väliskaubandusbilansile kasulikult - raha jääks koju, mitte ei läheks vene naftaeelarvesse.
8. hobune suudab lühiajaliselt end ise parkida ja töökorras hoida
9. hobune suudab väiksematest vigastustest ise paraneda
10. Hobune on sõdades proovitud ja end õigustanud transpordivahend
(nt kavalad terroristid transpordivad eeslitega oma varustust, ja on osutunud vaatmata maailma eliitarmeedele koos high end tehnikaga senini võitmatuks)
11. Hobune lõhub oluliselt vähem metsaalust, kui soomuk
12. Hobune mahub läbi ka kitsamatest radadest kui soomuk
13. Ratsaväe rünnak annab taktikaliselt hoopis uued võimalused ja positsioonivaliku
14. jne enne läheb issanda päike looja

Miinused:
1. Hobune ei ole soomustatud, kuigi kevlariga võib ju mängida
2. Hobuse sõjas kasutamisele võivad vastu olla loomakaitsjad ja teised organistasioonid.
3. Hobusesse võib kiinduda kui lemmiklooma, soomukisse kiindumine vähemtõenäoline

Lisaks evolutsiooniliselt arenedes, võib hobustele disainida soomustatud vankrid.
- vankritel on vähe high end osasid
- vankri mootorid ehk hobused on välioludes kergesti asendatavad - minutitega
- vankrid on odavamad kui soomukid

Hobusel on soomuki ees ilmselged plussid, või suudab keegi ümber lükata

[Kapten Trumm]

Kui kuskil võru metsas poole öö ajal juhtub, et auto käima enam ei lähem, siis karpamootoril suudab vea üles leida iga autosid jagav inimene, kuid diiselautol enam mitte.

Vahe on juba selles, et karpamootoril pole midagi kontrollida, vaatad, kas kiirenduspumbast bensiini tuleb ja tõmbad ühe küünlajuhtme maha, et kas säde on. Kui need 2 asja on olemas, siis üldjuhul läheb ka käima.

Diislil pole seda kontrolli kaugeltki nii lihtne teha. Näiteks kaitsejõududes siiani kasutatud Chevroleti masinatel juhtub näiteks nii, et mingil põhjusel soe mootor lihtsalt ei käivitu. Kuigi kõik on eemalt vaadates korras. Uuematel diiselautodel pole enam seda käsipumpagi peal, mille abil süsteemist õhku välja saada. Sõidad töökotta ja seal eriseadmetega õhutatakse.

[Kapten Trumm]

Kui tehnika üle jõu käib siis võib hobuste poole vaadata - hobusega saab sõdur ju ikka hakkama.

Sissisõjas ei maksa selle hobusevariandi üle naerda. Erinevalt ATV-dest, autodest ja mootorratastest on vastavalt koolitatud hobune liikumisel praktiliselt hääletu, pääseb pea kõikjalt läbi (proovi ATV-ga sõita läbi hobusele rinnuni ulatuvast veest) ja oma söögi otsib ta lume alt ka ise.

Tegelikult oli mu jutu mõte selles, et ei maksa liigselt vaimustuda igasugu paberil vägevatest asjadest, kui nende käigushoidmine võib reaalses elus suuri probleeme tulla. Armeel, kus on suuri probleeme 1985. a Unimogi elementaardiiselmootori tossuvabalt tööle panemisega, tuleb teha suur kvanthüpe, et hakata sõitma Bradley'de-Leopardidega. Ilma selle kvanthüppeta jääbki meie laeks BTR-Pasi tase (kuigi ka viimast hoitakse töös tänini Soome ametivendade abiga).

[setu]

[tommy]

Kaheteljeline pole vast kõige sobivam...
Lased eest või tagant ühe ratta alt ära, vajub nurk(koos sillaga) vastu maad ja enam ei liigu...
Kolme- või neljateljelisega suudab siis veel omal jõul edasi roomata,....vähemalt näiteks tule alt minema....

[setu]

...võibolla keskenduda juba säästu-soomuki kontseptsioonile.

- 4x4; diisel/gaas - Bobcat stiilis juhtimine
- Kaitseb 7.62 mm, ja eest 23mm moona vastu
- torni ei ole, kuid 25mm XM109 vms derivaat (luuk) (eriotstarbeline kevlarvest, mis hakkab meenutama pommirühma tegelinskeid: kõrge krae, etc)
- periskoopi ega eraldi komandöri ei ole
- eelkõige KL, SP, Scouts (mööndustega, kui on NBC)

PS: igasugune ratta ära lendamine või periskoobi kahjutuks tegemine pommidega...jätame sellised jutud, kui ta kaitseb vaid 7.62 moona eest, siis eeltoodud jutt on mõtetu, sest igasugune laengutega tegevus oleks antud masinale hukatuslik, kuna tegemist ei ole tankiga. Ja Hind ikkagi 1-1,5 mln krooni kanti.

PPS: Kuna tegemist on nö suure bobcatiga, siis saab sisse integreerida kuni 120mm miinipilduja vms.

[maanus]

Sellised kilovatid-kiirused , 4¤ hüdromootorid, megatootlik hüdropump? Selle asja hüdropaak ja jahutus saab kah vist megajurakas olema?

[maanus]

Säästusoomuki ülekanne!
http://www.youtube.com/watch?v=BWHAfaC- ... re=related