Metsaleiud 27.September-2009a.

Kõiksugu militaarsuunitlusega väljakaevamised ja nendega seonduv.
Vasta
sannaman
Liige
Postitusi: 524
Liitunud: 17 Juun, 2008 7:50
Asukoht: EU
Kontakt:

Metsaleiud 27.September-2009a.

Postitus Postitas sannaman »

Paluks abi tuvastamisel.


1.Kaaned:

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt

2.Hülss:

Pilt Pilt Pilt


Ja muu pudipadi:

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt
Kasutaja avatar
gnadenlose
Liige
Postitusi: 2160
Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
Kontakt:

Postitus Postitas gnadenlose »

Kaaned võivad olla nii venkud kui sakslased. Vaata, äkki in sellel rauast rihma-aasal markeeringuid. Kui on, siis on saksa kateloki omad, vene omadel markeeringuid sellel detailil minu teada polnud. Number kaks on vene lennukilt pudenenud pardapritsi hülss.
Гив Ми Мани
Kasutaja avatar
ludvig
Liige
Postitusi: 790
Liitunud: 10 Jaan, 2005 16:35
Asukoht: EW
Kontakt:

Postitus Postitas ludvig »

.....ja siis on seal veel saksa vindi ja pps hülsse ,mingi relva päästikukaitse vist. kahest veits suuremast hülsist ei saa hästi aru,pildid on jube suured ja kvaliteet kehv.
Kasutaja avatar
lant
Liige
Postitusi: 362
Liitunud: 05 Apr, 2005 22:28
Asukoht: Järvamaa
Kontakt:

Postitus Postitas lant »

Muu pudi padi 2 ja 3 pilt on 1940-1945
7,92x57 Mauser kestad.
Valmistatud 1940 a. Metallwarenfabrik Scharfenberg & Teubert GmbH., Breitungen, Thüringen
Valmistatud 1938 a. Dynamit A.G., vorm. Alfred Nobel, Werk Empelde, Hannover
See S* vist tähistas kesta materjali (72% Cu, 28% Zn)

http://home.scarlet.be/p.colmant/german-codes.htm
http://www.municion.org/
sannaman
Liige
Postitusi: 524
Liitunud: 17 Juun, 2008 7:50
Asukoht: EU
Kontakt:

Postitus Postitas sannaman »

Sai siis täna sidrunhappega puhastamist katsetatud. Tunnike ligunes ja tulemus selline. Ülemine ots sai meelega jäetud sidruniga kokku puutumata, et oleks hea võrrelda pärast (kolmas pilt).
Samas paluks tuvastamisel abi. Kellega-millega tegu. Kest ise poolik, näha on, et keegi poole maha kaksanud.

Pilt Pilt Pilt Pilt


Ja samast leiukohast veel selline rauast konstrui. Ehk oskate kosta millega tegu?

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt



Ettetänades, A
MG72
Liige
Postitusi: 1107
Liitunud: 30 Jaan, 2007 18:11
Kontakt:

Postitus Postitas MG72 »

Metallist jublakas käib Jaapani lukukoja külge ja sellega kinnitub omakorda kaba külge.
sannaman
Liige
Postitusi: 524
Liitunud: 17 Juun, 2008 7:50
Asukoht: EU
Kontakt:

Postitus Postitas sannaman »

MG72 kirjutas:Metallist jublakas käib Jaapani lukukoja külge ja sellega kinnitub omakorda kaba külge.
Tänan vastamast. Sai pisut netiavarustes tuhnatud ja selline joonis leitud. Detail nr. 30 peaks see olema.

Pilt

Tuleb nüüd ülejäänud pudinad ülesse otsida!!!
:D
sannaman
Liige
Postitusi: 524
Liitunud: 17 Juun, 2008 7:50
Asukoht: EU
Kontakt:

Postitus Postitas sannaman »

Samast piirkonnast tulid päevavalgele veel sellised rauatükid. Paluks abi tuvastamisel. Ette tänades A.

Roomikulülid:

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt

Bursuika uks või õigemini selle raam. Ahi ise oli plekist ja täiesti ära roostetanud ja pudenes laiali.
Huvitab see kiri seal peal, mis ja kes?: Kiri peal JOH. HEZINGER ja teises reas kas: CRIMMITSCHAU või ORIMMITSCHAU

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt

Ka veel selline triikraud/pressraud:

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt
nemps
Liige
Postitusi: 540
Liitunud: 04 Juun, 2008 10:04
Kontakt:

Postitus Postitas nemps »

Lülid võiks nagu RSO olla, kuigi nukid jube lühikesed, kulunud?

Pilt

pildil siis paremal all kaks lüli vene metsaveotraktori omad, ülejäänud võiks olla RSO.
sannaman
Liige
Postitusi: 524
Liitunud: 17 Juun, 2008 7:50
Asukoht: EU
Kontakt:

Postitus Postitas sannaman »

:arrow:

Tahaks ikka abi asja tuvastamisel. Googeldades leidsin ainult saksakeelset infot. Aga saksa keelega on nagu on. Ehk oskab keegi pakkuda mis asjaoludel selline ahjuuks siiamaile sattuda võis.

Uksejäänus ise:

Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt Pilt

Ettetänades, A.
Kasutaja avatar
rains
Liige
Postitusi: 305
Liitunud: 20 Apr, 2007 20:22
Asukoht: Jõgevamaa
Kontakt:

Postitus Postitas rains »

Ukse kohta leidsin niipalju,et meistrimees oli Johannes Hezinger,CRIMMITSCHAU Leipzig.
selline tehase demonteerimise akt:Demontagen in der Sowjetischen Besatzungszone und Berlin 1945 bis 1948
Sachthematisches Inventar
...
Johannes Hezinger
-Demontage sämtlicher Maschinen und Appell an die Belegschaft 8. Juli 1946
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline