Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Vasta
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Siin ongi nüüd juhtunud nii, et võitlusgruppe võrdsustatakse sissidega. Need peaks olema kaks erinevat asja. Et siis kuhu kadusid sissid ja milleks loodi juurde VG-d? Või on asi nii nagu Pipi Pikksukk tegi, et kõigepealt mõtles välja nime SPUNK ja siis alles hakkas seda spunki otsime, et milline ta olla võiks.:wall:

Siss on siss. Siss ründab vastase tagalas suht pehmeid sihtmärke, kasutades selleks minimaalseid vahendeid, kandes minimaalseid kaotusi.
Siss hoolitseb, et ründavatele üksustele ei jõuaks kütust, laskemoona, toitu, varuosi, värsket elavjõudu jne. Neid sihtmärke on lihtsam rünnata kui soomuskolonnidega lahingut pidada. Rünnakud peaks organiseeritult toimuma üle eesti igal pool ja igal ajal.

VG-d peaks olema midagi muud. Nime poolest oleks justkui tegemist "grupiga mis võitleb". Kus ta võitleb ja kellega?
Minu arust peaks VG-d mitte sissima vaid lahingut pidama vastase lahingüksustega, täiendades pataljoni eesjulgestust, kaitset, vasturünnakut ja rünnakut.

Sissid on meil juba olemas ja neid on väga vaja. VG-d luuakse ja ka neile tuleks kohane rakendus leida aga VG ei ole siss!

Vaja on sissi, vaja on VG-d ja lisaks võiks juurde mõelda sellise asja nagu VABAKÜTID. Need oleks grupid mis ei allu mitte kellelegi, küll on aga varustatud riigi poolt ja on valmis tulistama ja õhkima üle Eest igal pool ja igal ajal, et vastane ei julgeks ilma rühma toetuseta isegi põõsasse pissile minna.

Kui maailma väikseim riik kavatseb oma teritooriumil tappa anda maailma suurimale ja jõhkramaile, siis tule mõelda kuidas see võimalikuks teha. Traditsioonilised võtted siin ei töötaks.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

sven kirjutas:et vastane ei julgeks ilma rühma toetuseta isegi põõsasse pissile minna.
Seda on vaja jah.

Aga iga eri organisatsioon sööb oma osa kaitseeelarvest. Seega minu arvates mingeid uusi organisatsioone, staape ja juhte pole vaja. Vaid endisi on vaja kasutada otstarbekamalt.

Kui ilma riigi rahadeta patriootlikud eestlased teevad midagi "vabakütte" lööma vaenlasi mättasse nii see on igati positiivne asi. Aga kaitseeelarve on niigi ülearu väike.
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Kulutused kaitsele on väiksed. Ja see väike kaitse-eelarve peab veel lisaks riigikaitse ülesehitamisele välja kannatama enneolematud laristamised, nii, et see kahjustab tugevalt põhifunktsiooni - kaitse loomist ja väljaõpet. Kui laristamine lõpetada, siis oleks vahendeid oluliselt juures.

Need Juhani miinid, mida ka põlve otsas saab valmistada, oleksidki üheks vabaküttide võitlusvahendiks. Lisaks juba olemasolevad kallid jahirelvad. Riigi poolt suuri isamaalikke laenguid, toitu, ideoloogiat ja olekski üks paras kontrollimatu loodusõnnetus valmis. Ei mingeid staape ega uusi juhte-ameteid.

Trummile:VG paneks ka vastase pataljoni seisma. Oleneb milline energia kogus nende käsutusse anda. Kustid oleksid vaid julgestuseks, kui lahing peaks liikuvaks minema, mitte põhirelvaks. Põhirelvaks oleks ebatavalised võitlusvõtted.

Külgmiinide täpsest arvust, kui seda ka teaks, ei oleks siin sobiv rääkida. Aga ma olen enam kui kindel, et neid ei ole piisavalt. Piisav oleks siis kui arvutada absoluutselt vajalik kogus välja kogu sõja võitmiseks ja siis see saadud arv korrutada neljaga. Asi saab olema nii, et veerand miinidest ei ole õigel ajal õiges kohas, veerand langeb kindlasti vastase kätte, veerand võivad mingil põhjusel ebaõnnestuda. Vot siis saaksime öelda, et miine on piisavalt.
Miinid oleksidki üheks ebatavaliseks võitlusvõtteks. MIINISÕDA! See eeldab varustust, väljaõpt ja kultuuri. Nii nagu mongol oskab juba kahe aastaselt ratsutada, nii peaks Eesti poiss juba kaela kandes miinivõitlust valdama. Me ju tahame siia ikka vabana püsima jääda? Samuti peaks olema kultuuri osa, et iga põnn oskab juba täpselt püssi lasta.
Miinisõda oleks alles esimeseks sammuks, vähim mida me teha saame antud võimaluste juures. Seepärast pooldangi Juhani juttu miinidest. Ka Juhani ettepanek, et odavalt miine toota, on õige. Tegelikult ei tule selle miini hind viitsada kroonigi. Asi peaks saama massiliseks.

Hetkel on küll nii, et ma tunnen väga väheseid kaadriohvitsere kes oskavad neid rootsi miine käsitseda. Enamus ei tea mida nendega peale hakata. On võetud teadmiseks, et näe, ka selline asi on olemas. Väike lisavõimalus. Üldine arusaam on, et vaja: lõigatud otstega kindaid, panama mütsi ja automaati nelja kuni kuue salvega(aga relv alati õlas hoida, kuni väsimiseni), vot siis on lahingvõimekus. Hea oleks kui liikumiseks ka Mersu jeep.

Tuleb välja arendada totaalne miinisõja taktika. Kõikehõlmav. Massiliselt ja odavalt miine ning väljaõpet - kultuur. Siis võibolla meie pataljonideni lahingud ei jõuagi.
Kasutaja avatar
Gfreak
Liige
Postitusi: 562
Liitunud: 11 Jaan, 2007 18:05
Kontakt:

Postitus Postitas Gfreak »

Selle sinu pakutud Vabaküttide organisatsiooni saaks ju Kaitseliidu ja muidu vabatahtlike alusel valmis teha. Näiteks teha Kaitseliidu kooli selline eriala (ehk siis nagu kodukaitse või midagi), ja õpetada tahtjatest nö. kütirühmad.

Muide, mis on KL allorganisatsioonide kohustused kriisi ajal? Mõtlen siis Kotkaid ja Kodutütreid.
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Kaitseliit mängib sõda, Kaitsevägi - mängib sõjaväge(vt. näiteks Kevadtorm) KL kool juhindub kaitseväest. Sealt koolist ei oleks vabaküttide teemal küll suurt oodata.

Vabakütte saaks, jah, kaitseliidust aga ka jahimeeste hulgast. Lisaks on üle Eesti hulgaliselt isamaalikke vendi kes rusikas taskus ringi kõnnivad ja on vihahoos küllaltki pohhuiistid. Nende toimimiseks oleks vaja ideoloogiat, kultuuri ja sellest võiks rääkida kasvõi president oma kõnes.

Kaitseliit ei ole ainus isamaalikkuse kants ja allikas. See organisatsioon on muutunud: vt http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3104&lang=est
Palju vaba reservi võib leida üle Eesti igalt poolt, isegi poetagustest.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Gfreak kirjutas:Muide, mis on KL allorganisatsioonide kohustused kriisi ajal? Mõtlen siis Kotkaid ja Kodutütreid.
Ma olen rakendanud noorkotkaid oma õppustel käskjalgadena.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

sven kirjutas:Lisaks on üle Eesti hulgaliselt isamaalikke vendi
Mõni isamaalik vend võiks osda oma rahaga 1m x 2m plaadi 5mm paksu puhast vaske (99,6% Cu). Mitte mingeid segusid. Sellest plaadist mõni teine isamaalik vend pressiks hydraulise pressiga ilusaid tükke. Neid tükke treiks kolmas isamaalik vend oma treipingiga veel ilusamaks. Need vasetükid oleksid väga ilusad laualambi jalad iga isamaalise eestlase lauale.

Minu silmale väga meeldib 128 mm diameetriga vasetükk, mis on painutatud 22 mm. Selline vasetükk on piisavalt raske, et laualamp ei lähe kergesti kummuli.
Kasutaja avatar
Gfreak
Liige
Postitusi: 562
Liitunud: 11 Jaan, 2007 18:05
Kontakt:

Postitus Postitas Gfreak »

Juhani Putkinen kirjutas:
Gfreak kirjutas:Muide, mis on KL allorganisatsioonide kohustused kriisi ajal? Mõtlen siis Kotkaid ja Kodutütreid.
Ma olen rakendanud noorkotkaid oma õppustel käskjalgadena.
Tahan ka!!!

Aga päriselt. Mis on noorteorganisatsioonide kohustused kriisi ajal? Täidavad linte? Koovad sõduritele sokke? Ootavad valget laeva?
Mõni isamaalik vend võiks osda oma rahaga 1m x 2m plaadi 5mm paksu puhast vaske (99,6% Cu). Mitte mingeid segusid. Sellest plaadist mõni teine isamaalik vend pressiks hydraulise pressiga ilusaid tükke. Neid tükke treiks kolmas isamaalik vend oma treipingiga veel ilusamaks. Need vasetükid oleksid väga ilusad laualambi jalad iga isamaalise eestlase lauale.

Minu silmale väga meeldib 128 mm diameetriga vasetükk, mis on painutatud 22 mm. Selline vasetükk on piisavalt raske, et laualamp ei lähe kergesti kummuli.
Jah, mulle ka. Aga selliseid pole kuskilt võtta. Kogemused on näidanud, et kõige raskem osa ongi alustamine ja mõtlemine, kust otsast pihta hakata.
Eestis neid metallimehi jätkub, ja mõni neist ikka on isamaaline. Juhani võiks ju nendega rääkida.
Siis tekib teine probleem. Jälle keskladu.
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Räägin vähe külgmiinidest:
Hiljuti toimus üks patrullvõistlus, mille korraldamisele ka ise kaasa aitasin, ja seal oli võistlejate peaülesandeks panna üles, sihtida välja, ja "õhkida" külgmiin M14. Point oli selles, et miin tuli üles panna täieliku vaatluse tingimustes. See tähendab, et paari kilomeetrisel teelõigul, kuhu võistkonnad oma miinid pidid märkamatult üles panema, oli kogu aeg vastutegevus peal. nii jalgsi kui ka autodega, tsiklitega, HTV-ga. Võistlejaid ei jälgitud mitte ainult tee pealt vaid otsiti ka metsast. Kusjuures Max kaugus teest oli miinile 30meetrit. Neljateistkümnest miinist, mis üles pandi, ei avastatud mitte ühtegi! Hiljem, kui kontrollisime miinide sihtimispunkte, nägin miine kohas kust ise olin varem mitu korda üle kõndinud. Jutu mõte on selles, et neid on tõesti väga raske avastada, pea võimatu. Tõsine peavalu vastasele, väga tõsine.

Antud võistlusel oli igale paarile vaid üks miin. Aga saaks ka nii kasutada, et grupp paneb üles mitmeidkümneid miine ja kasutab võitluseks võrklõhkamist läbi väikese puldi, või ka raadiojaama. Miine saab sihtida dubleeritult ühe sihtmärgi pihta, et asi ikka kindlam oleks. Hävitustööd saab täiendada suurte suundkildmiinidega ja neid oleks samuti kümneid. Miinioperaatorite kaitseks saab kasutada passiivseid ja ka aktiivseid betoonkildmiine. Miinioperaatorid jäävad ise anonüümseks - kaugel eemal.
Miinisoolod algaksid siis kui vastane on juba lootusetult sellesse energiakotti sisse sõitnud. Pääsu enam poleks. Kuskil eespool algaks samal ajal juba uus miinilahing.

Üks selline miinilahing, kui miinid oleks toodetud Eestis, läheks maksma mõne Rootsis toodetud tankirusika hinna.

Põlve otsas tehtult oleks teoreetiliselt selline miinilahing juba praegu võimalik läbi viia aga sellel ühekordsel üritusel ei oleks suurt sõjalist tähendust. See varustus, taktika ja väljaõpe peaks olema ametlikult juurutatud. Nii saaks asi mastaabid ja kaalu.

Sellise odava relvastusega saaksid ka VG-d edukalt soomusvägedega lahinguid pidada. Kuna ei võidelda hammas hamba vastu, siis oleks ka võimalikud kaotused minimaalsed.

Üldlevinult peetakse võimatuks tanki või soomukeid millegagi rünnata (need on ju nii koledad ja hirmsad asjad) aga Eesti mehe saatuseks on juba kord see, et ta peab seda lihtsalt tegema.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

sven kirjutas:Põlve otsas tehtult oleks teoreetiliselt selline miinilahing juba praegu võimalik läbi viia aga sellel ühekordsel üritusel ei oleks suurt sõjalist tähendust. See varustus, taktika ja väljaõpe peaks olema ametlikult juurutatud. Nii saaks asi mastaabid ja kaalu.

Sellise odava relvastusega saaksid ka VG-d edukalt soomusvägedega lahinguid pidada. Kuna ei võidelda hammas hamba vastu, siis oleks ka võimalikud kaotused minimaalsed.
Täpselt nii.

Venelased sõidavad esiteks oma lahingkolonnis (tankid, jalaväe lahingumasinad), neid on võimalik põhjalikult kurnata külgmiinide ja suundkildmiinidega.

Natukese aja pärast nendel lahinguüksustel on hädasti vaja juurde laskemoona, kütust ja isegi süia. Kui havitame need tagalakolonnid täielikult ära, nii vaenlasel polegi enam muu võimalust kui surra või alla anda.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

sven kirjutas:Aga saaks ka nii kasutada, et grupp paneb üles mitmeidkümneid miine ja kasutab võitluseks võrklõhkamist läbi väikese puldi, või ka raadiojaama. Miine saab sihtida dubleeritult ühe sihtmärgi pihta, et asi ikka kindlam oleks. Hävitustööd saab täiendada suurte suundkildmiinidega ja neid oleks samuti kümneid. Miinioperaatorite kaitseks saab kasutada passiivseid ja ka aktiivseid betoonkildmiine. Miinioperaatorid jäävad ise anonüümseks - kaugel eemal.
Miinisoolod algaksid siis kui vastane on juba lootusetult sellesse energiakotti sisse sõitnud. Pääsu enam poleks. Kuskil eespool algaks samal ajal juba uus miinilahing.
Kõik on täpselt nii nagu Sa kirjeldasid, aga palun mõtle selle peale, kellele on kasulik et see avalikult kirjeldatakse.
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Kirjeldasin kõige tavalisemat miinilahingu taktikat, et, foorumis kui ühisajus, sellele ikka mõeldaks. Mingit saladust siin ei ole avalikustatud. Pealegi, Eesti tingimustes, on kogu see jutt oleks ja võiks stiilis. Tõelisuseks ei saa kirjeldatu siin vist iialgi. Valdav taktika on ikka rinnaga peale minek.

Ohtlik on see kui peaks rääkima aiast aga räägitakse aiaaugust. Kellele see kasulik on ?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Sven, kas teil olid koerad ka otsimas?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6602
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Hea, lühike ning hariv tekst rakettide teema jätkuks.
An optimal concept would in my opinion look like this:
* A medium truck-based MRL with a range of munitions of 105, 160 and 227 mm size with emphasis on 160mm (plus ATACMS). This would be part of independent artillery units under corps HQ control.
* A tank-based MRL with the same range of munitions and emphasis on short-range 227 mm thermobaric munitions. This would be part of heavy brigades.
* A simple and extremely inexpensive trailer MRL with the same range of munitions. This would be a rather rare system for expert infantry formations (mountain, airborne...).
Many if not most would disagree with this idea of an optimal MRL system family, but one thing should be obvious by now:

The roles and capabilities of MRLs changed a lot since the 80's and the submunitions ban has a huge effect on MRLs, it turns a huge part of the ammunition inventory obsolescent/illegal.
MLRS is an outdated concept. The environment for MRL use has changed very much and the MRLS concept is nowhere near the optimum.
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... chers.html

Panen siia juutide raketinduse lingi juurde.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... p?t=109837
sven
Liige
Postitusi: 320
Liitunud: 05 Mär, 2008 21:52
Kontakt:

Postitus Postitas sven »

Koerasid sellel patrullvõistlusel kasutada ei olnud, kuigi oleme püüdnud neid sinna saada.
Koer leiaks kergelt üles nii miini kui ka miinioperaatori. Lahingoperatsioonide käigus vaevalt, et vastasel on aega koertega marsruuti üle kontrollida. Kui aga kasutatakse koeri, siis tähendab kolonn seisab seni ja sel ajal on see väga hea sihtmärk VG tulejuhtidele. Kui miinialasse panna koerte ja nende juhtide jaoks väiksemaid torumiine, siis seisab see kolonn veelgi kauem. Nii saavad ka täpsukütid ja snaiprid omale uue prioriteedi - koerad ja koeraajajad - see on palju ohutum neile kui jalaväega võidelda. Kuni kestab snaiprite võitlus koerte vastu, seni kogu muu üritus seisab, olles jällegi hea sihtmärk kaartulele.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline