Kokkuhoiust riigikaitses...

[Qtec]

Artikkel, millele viitad, räägib ju NRFist.

Afganistanis on ette nähtud 1 kompanii koos toetusega ja staabiohvitserid. Seda ei saa nagu eriti loogiliselt vähendada. Saadame pool COYd siis või mida Sa silmas pead? Kulud on täpselt samad, mis igal aastal on olnud. Sel aastal jäi Iraagi katkemise tõttu veidi raha üle ja sellest satuti natuke liiga eufooriasse ning üritati rühma rahadega coy sõtta saata. Tulemusega ei ole eriti keegi rahul vist.

Kosovo kohta ju öeldakse - praegu on rühm, järgmise aasta juulist on 5 staabiohvitseri. Mida seal veel vähendada saab?

Mis tähendab ette nähtud Näeme siis ette, et ei saada tervet kompaniid ja kõik...

Kosovos saab ju maha klattida veel need 5 staabiohvitseri, milles asi??

[B2 Spirit]

Ette nähtud - raha eraldatud, mehed ette valmistatud, varustus tagatud, liitlased ja meie ise sellega arvestanud.

Kuidas Sa seda ette kujutad siis, et ei saada tervet coyd? Mismoodi see üksus siis funktsioneerima peaks? Mille ära jätaks?

Ega jah, üldse ei ole vaja panustada välismissidesse ega NATO ühisopidesse - me oleme väike vaene riik, ei saa ise endagagi hakkama, ronime siin veel teisi abistama ja ennast näitama. Võiks kodus istuda ja vait olla. NATO ju on kohustatud meid kaitsma, isegi, kui meie omaltpoolt midagi vastu ei anna. Selleks, et elukindlustusest mingit kasu oleks, tuleb seda regulaarselt maksta, tead;)

Ma ikka üldse ei kannata labidaga löömist. No ei ole maailm neljanda klassi matemaatika, ei ole...

[Qtec]

Kes siin labidaga vehib??

Kui varem saime osaletud väiksema kontigendiga kui kompanii, siis polnud nagu midagi lahti. Iraagis samuti ning nüüd järsku ei saa Seleta lahti loogika. Sama hästi võiks väita, et vähem kui brigaadiga ei saa hakkama.

Ma ei ole ju rääkinud välismissioonide täielikult ära lõpetamisest...
Loe rahulikult postitused enne ikkagi läbi, kui vastust kirjutad.

[UR]

Oma enda naha pealt tean, mis tähendab kokkuhoid riigiametis.

Lahendus. www.mol.fi.
Tulemus: rygad 5 aastat ja teenid seda pappi, mis annab vöimaluse endale miskit lubada. Ei ole pudrumäed ja piimajöed, aga parem kui muud variandid.

Teed sporti ja ostad ise endale varustuse kokku. Vaja siis lendad tallinkiga riigikaitses osalema ja kogu armastus.

[Qtec]

Selle asemel, et inimesi koondada tulekski kärpida võimalikke kulutusi. Missioonidel peab osalema, selles pole mingit küsimustki, kuid kindlasti peaks neid missioone korralikult koomale tõmbama.
Näiteks, hoides kokku Afganistani kulutustes see õhku visatud 100 miljonit ning investeerides selle kodumaise infra (kasarmute) ehitusse (u. 80 miljonit) on ühelt küljelt riigikaitseline areng ning kasu oluliselt suurem, kui seda saame lisa 60-70 meest hoides Afganistanis ainult selleks, et vaid kokku saada kompanii.
Selle 80 miljoni eest saab üks või kaks ehitusfirmat tööd - jääb võibolla ka seal mõni inimene koondamata. Riigikassasse laekub raha osaliselt tänu maksudele tagasi jne jne jne.
Lisaks 5 ohvitseri Kosovost koju ning 5 selles imelikus konfliktijärses julgeolekutagamismissioonil osalejat ning voila meil on jälle juures oma 10miljonit st saame rääkida kahest uuest kasarmust ning veel millestki, mida kindlasti ka oleks väga vaja teha. 110-80=30 miljoniga saab infra arendamises nii mõndagi ette võtta ning jällegi inimesed saavad tööd ning makstakse makse ning võibolla mõni töötu vähem...

Mis puudutab kokkuleppeid, siis kokkuleppeid saab muuta. Kui on tehtud valed lepped, siis tuleb üritada neid ümber teha. Ma ei vinguks, kui meil kaitsekulutused SKP`st oleks tõesti järgmine aasta tõusnud lõpuks selle kurikuulsa 2% SKP`st ning 2011 isegi kergelt ületaks seda. Selle raha eest oleks saanud hoida vabalt seda kompaniid ka Afganistanis ning arendada ka infrat ning võibolla teha veelgi midagi. Midagi sellist aga pole toimunud. Toimunud on hoopiski kärped ...

[A4]

Soovitan Qtec'il hoolikamalt läbi lugeda missioonimandaatide eelnõud - sealt seab sisulise ülevaate sellest, kui palju me erinevatesse piirkondadesse järgmisel aastal mehi saadame ja kui palju see maksma läheb.

Kosovos lõpetatakse rühmaga osalemine ära juba 2010. aasta veebruaris ning see annab võrreldes selle aastaga üle 20 miljoni krooni puhast säästu. Pärast seda jääb kaitsevägi Kosovosse, aga ka Bosniasse ja Iraaki osalema KUNI 5 kaitseväelasega. Rõhk on sõnal 'kuni', reaalsuses on igas nendest piirkondades korraga kohal u 2 kaitseväelast, mis läheb maksma iga piirkonna peale umbes 1,5 miljonit. Sellise raha eest ei ehita tänapäeval isegi väeosale uut pääslaputkat, kasarmust rääkimatagi. Numbes "5" on teoreetiline maksimum, mis viibib piirkonnas siis, kui toimub ohvitseride rotatsioon, st lahkuv mees annab uuele ametit üle.

NRF-14-s osalemine ei lähe meile ka tegelikult eriti midagi maksma. Kui NRF-14 operatsioonile ei lähe, siis maksab kompanii hoidmine Eestis valmiduses marginaalse summa. Kui üksus peaks ka missionile minema, siis võetakse sellest raha valitsuse reservist, mitte kasarmute ja ajateenijate arvelt. Samas täidame me valmisolekus oleva kompaniiga ausalt oma lubaduse NATO-le, erinevalt näiteks Läti riigist. Ja tuleks aru saada, et see on eelkõige Eesti huvides, et NRF oleks üksus, kuhu riigid ka reaalselt panustavad kunagi välja deklareeritud üksused.

Afganistani missiooniüksuse suurusest. Ega see praegune kontingendi suurus - kõik kokku umbes 150 meest - pole välja kujunenud kellegi suva või soovi pealt "ssada mingi number" täis, vaid pigem vastavalt olukorrale kohapeal ja vajadusele tagada kompaniile võime normaalselt operatsioone läbi viia. Seetõttu lõppeks ka kontingendi kuntstlik vähendamine sellega, et meil oleks lõpuks kohapeal üks impotentne üksus, kes suudaks terve rea võimete ja spetsialistide puudumisel ainult baasis perimeetrit valvata. Kellele see kasulik oleks?

Üldjoontes suudab Lõuna-Afganistanis vajadusel suhteliselt iseseisvalt tegutsed jalaväekompanii-suurune üksus. Jalaväerühm seda ei suudaks, kuna see on liiga väike ja puuduvad orgaanilised toetuselemendid. Aga kompaniile on aja jooksul juurde poogitud miinipildujarühm, lahingpioneerid, lähiajal ka tuletoetusmeeskond jne. Samuti peab sellel kontingendil olema oma logistline toetuselement, sest muidu hakkab lonkama üksuse varustamine, tehnika ja relvastuse kohapealne hooldus jne. Ja nii see Afganistani kontingent vaikselt kasvanud ongi.

Säästu-eemärgil võiksime muidugi piirduda sellega, et panna ainult Põhja-Afganistani rühmasuurune baasikaitseüksus. Aga kas selline panus oleks nähtav, tõsiseltvõetav, kaitseväele kogemuse mõttes kasulik? Minu arvates oleks selline rühm isegi suurem raharaiskamine, kui praegune kallis, kuid nähtav ja meile väga palju poliitilist krediiti toonud lahingkompanii Lõuna-Afganistanis.

Ühesõnaga - küsimus pole mitte selles, kui palju see ettevõtmine maksab, vaid selles, millust otsest ja kaudset kasu me sellest kompaniist saaksime võrreldes mingi kastreeritud, aga puhtrahaliselt väga soodsa nišivõimega.

[Kapten Trumm]

Viimati oli neid lahingukompaniisid seal juba 2 tükki ju. Millega kaasnesid kenad lisakulud (mis osaliselt lasti tuulde, kuna tehnika saabus tükk aega hiljem) ja auk löödi sisse rotatsioonitsüklisse. See poliitiline ja sõjaväelaste heakskiiduta ära tehtud lisaponnistus tuleb nüüd kompenseerida suurema teenistusse võtmise või lühema kodumaal viibimise tsükliga.

[Qtec]

Ma ei saa aru, mis ime asi see kompanii ikkagi on, et kindlasti peab seda taga ajama. Varem ei aetud - saadi väiksema jõuga hakkama. Ilmselgelt poogiti inglaste või kellegi teise mehi juurde ning oligi kompanii valmis. Nüüd aga on meil vaja päris oma kompaniiga olla väljas. Sama hästi, miks me brigaadiga seal väljas pole? Brigaadil on veel igasuguseid võimalikke seksikaid värke juures ning iseseisvust lausa üle pea juba... Igal juhul palju änksam kui kompanii. Sealjuures saaks veel üle maailma pasundada, kuidas meie ikkagi panustame NATO'sse jne.
Kuigi 1,5 miljoniga just uut kasarmut püsti ei aja, saab selle eest kindlasti midagi muud kasulikku teha, milleks muidu raha ei jätkuks...
Lisaks, mis seal salata, mida suuremad väed - seda suuremad inimkaotused. Ja raha kulub ja kulub ja kulub ja kulub ning kodus mida pole?
1. Raha pole
2. Suurtükke juurde ei saa - raha pole
3. Tankide jaoks raha pole
4. Hävitajate jaoks raha pole
5. Kutsealuste arvu kasvatamine - kasarmuid pole
6. Kasarmuid pole sest raha pole
7. ..... raha pole
8. ......raha pole
9. ........
10. ......
jne

[Kapten Trumm]

1,5 miljoniga on võimalik

1. renoveerida 250-400 ruutmeetrit kasarmupinda
2. rajada 250-300 ruutimeetrine tehnika hoiuangaar
3. ehitada tüüpilisi pääslaputkasid vähemalt 4 tükki
4. asfalteerida 6000 m2 platsi

[metsaline]

Siililegi selge - see seis on NATO (loe: USA) isandate käsk... Niipalju mehi, niisugused ostud (miinitõrjujad näit.), siis saate oma Ämari ja veel natuke... See on NATOs olemise hind - laibad ja sandid Afganistanist (varem ka Iraagist)...

[Kapten Trumm]

Afganistani missiooniüksuse suurusest. Ega see praegune kontingendi suurus - kõik kokku umbes 150 meest - pole välja kujunenud kellegi suva või soovi pealt "ssada mingi number" täis, vaid pigem vastavalt olukorrale kohapeal ja vajadusele tagada kompaniile võime normaalselt operatsioone läbi viia. Seetõttu lõppeks ka kontingendi kuntstlik vähendamine sellega, et meil oleks lõpuks kohapeal üks impotentne üksus, kes suudaks terve rea võimete ja spetsialistide puudumisel ainult baasis perimeetrit valvata. Kellele see kasulik oleks?

Afganistani seniste coy'de "potents" on ka nii 2008-2009 vahetuseni olnud kõrgem ainult seepärast, et kompaniis on rohkem inimesi kui rühmas ja neil on Pasid. Muud vahet ju pole. Miinipildujad, tulejuhid jne on üsna hilised arengud. Aga üllatus -üllatus - Kaitseväe struktuuritabelites on need kuskil kenasti sees. Miks aga saadeti kompanii sildi all kolm jalaväerühma pudinatega---arusaamatu

Üldjoontes suudab Lõuna-Afganistanis vajadusel suhteliselt iseseisvalt tegutsed jalaväekompanii-suurune üksus.

Üldjoontes=mitte väga ammusest ajast. Enne ei suutnud midagi ilma inglaste abita.

Jalaväerühm seda ei suudaks, kuna see on liiga väike ja puuduvad orgaanilised toetuselemendid.

Toetuselemente ei keela keegi lisaks anda. Praegu ongi kuum sõna "taktikaline grupp", mille võib kasvõi jalaväejaost moodustada. Pealekauba - nii üle-eelmise coy'ni polnud ka seal ikka kõiki võimekusi kaasas. Niit plätrata, et kompanii sai saadetud seepärast, et tal on teatud orgaanilised võimekused, on....udujutt

Aga kompaniile on aja jooksul juurde poogitud miinipildujarühm

Ei ole midagi poogitud. Need meie kodukootud struktuurid, kus seal need MP-d olema peavad/kogu aeg olnud on...?

lahingpioneerid

see on tõesti juurde antud, kompaniis pioneere pole.

, lähiajal ka tuletoetusmeeskond jne.

Eesti "stagneerunud" struktuuris on tulejuhtimismeeskond sees juba mis tasemel?

Samuti peab sellel kontingendil olema oma logistline toetuselement, sest muidu hakkab lonkama üksuse varustamine, tehnika ja relvastuse kohapealne hooldus jne. Ja nii see Afganistani kontingent vaikselt kasvanud ongi.

Kasvanud on see ka selle arvelt, et lõpuks on saadud ühte-teist, mis maarjamaal ammu tabeleis sees on....

Säästu-eemärgil võiksime muidugi piirduda sellega, et panna ainult Põhja-Afganistani rühmasuurune baasikaitseüksus.

Milleks demagoogia appi võtta? Eesti rühm võib vabalt olla ka mõne briti coy koosseisus, moon on unitaarne, inglaste toidupakke tarbitakse nagunii ja inglise keele õpe on ka olemas. Mis segab tegelikult seda tegemast? Mitte miski - muud elemendid on siis inglise coy poolt.

Ühesõnaga - küsimus pole mitte selles, kui palju see ettevõtmine maksab, vaid selles, millust otsest ja kaudset kasu me sellest kompaniist saaksime võrreldes mingi kastreeritud, aga puhtrahaliselt väga soodsa nišivõimega.

Mina alustaks raamatutest "Jalaväerühma lahingutegevus" ja "Kompaniiõpik" - seal on paljud need "lisamised" ja ka lihtsamad tarkused hulk aastaid kirjas....

[kangelaspioneer]

"Veteranidega" rääkides on mulle selgeks saanud, et ilma inglasteta oleks lahinguvõime vaat'et suuremgi. Ei oleks debiilseid op-e, ei vehitaks arulageda ROE-ga ning miinipildujarühm toetaks omasid, mitte ei passiks niisama (loe: kompaniil oleks olemas mingisugunegi kaudtuli). Saarlased kohtlevad meie omasid nagu miskeid mosambiigi pärismaalasi, kellel pole vaja kaudtuld ega õhutoetust ning kelle arvelt võib igas mõttes kokku hoida.

[Kapten Trumm]

Sellist poliitiliselt ebakorrektset väljaütlemist lugev kamina/vämina ametnik katkuks vist ahastusest oma väheseid juukseid - tegemist ju meie kallite liitlastega, kes vähimagi krabina korral Pihkva oblasti võsades sööstavad meid siia ennastsalgavalt kaitsma. Kõige totram on seejuures meie lipsumeeste lapsejutud õilsatest ja abivalmis inglastest, kellega koos me kui võrdne võrdsega sõdime.

Et eestlasi ei usaldata ja seal peetakse meid teise järgu tegijateks, on võimalik kuulda vaat et igalt teiselt seal käinud eestlaselt - kasvõi sellest samast nn luureskandaalist, mille point EI OLE eestlaste vähesed oskused, pigem on eestlaste oskused paremad kui inglastel, eriti mittestandardsetesse olukordadesse sattudes.