LÖÖKIÜKSUSRÜNNAK (iskuosastohyökkäys, raid attack)
Pool aastad maal viibimine ja olen jälle tagasi interneti juures.
Teises kohas viiking kirjutas: Parim kaitse on rünnak
Mõnikord voib olla niimoodi.
Üks ülesanne VG’le võiks olla löökiüksusrünnak, kui on vaja selline läbiviia.
Soome sõjis isegi pataljoni rünnak oli kunagi grupp koordineerituid löökiüksusrünnakuid.
VG võib olla koostatud ajutiselt vastavalt ülesandele või püsivalt koostatud.
Löökiüksus peaks olema alati koostatud vastavalt ülesandele ja vaenlase objektile.
Löökiüksusrünnaku märk on täpselt piiristatud, sageli paigal olev (ei liiku), vaenlase objekt.
Tüüpiliseid vaenlase objekteid ovad näiteks vaenlase hoolduskeskused ja staabid.
Rünnaku eesmärk võib olla: hävitamine, vallutamine, vangi või dokumentide ära näpsamine.
Rünnak toimub normaalselt ilma oma ettevalmistava raskerelvade tuled, ainult oma enda tule toetusel ja pürgides üllatusele.
See oleks tugevdadud rühm, aga päris kergesti relvastatud, vastavalt objektile ja ülesandele.
Vaenlase objekti luuratakse ja vaatletakse põhjalikult ja ümber piiratakse ja nõrkendatakse juba eelnevalt (snaiprid, kaudtuli, miinid, etc..).
Rünnaku plaan koostatakse korralikult.
Rünnaku oleks hea harjutada sarnasel objektil enne seda.
Löökiüksuse koosseis ja relvastus määratakse rätsepatööna vastavalt objektile ja ülesandele.
Üksuses võib olla järgmised osad:
- tuletoetusosa
- varjav (kaitsev) osa
- kallale tungiv osa ja
- petteosa.
Löök läbiviiakse sageli teadlikult öösel ja/või halva ilmaga. Löök on kiire ja äge.
Kallale tungiv osa läheb edasi kuni objektile. Kui löökiüksus on teostanud ülesande läbi, see sageli eraldubja pöördub tagasi lähtepositsioonile.
Võtisõnad on: piiristatud objekt, head ettevalmistused, äge ja kiire löök, öösel ja/või halva ilmaga, vajadusel kiire eraldumine.
Eelduseid löökiüksusrünnaku õnnestumisele ovad:
- Objekti on häiritud ja nõrkendadud eelnevalt
- Objekti on luuratud ja vaatletud korralikult
- Rünnakuplaan on koostatud üksikasjalikult kuni lahingupaari tasemele
- Rünnaku on harjutatud sarnasel objeltil eelnevalt
- Edasimine objekti lähedusele toimub varjatult
- Tuletoetusosa peab jõudma tulepositsioonile varjatult enne kallale tungeva osa rünnaku
- Kallale tungeva osa rünnak ei tule avastatuks liiga vara
- Ööpäeva hetk, vaenlase olukord ja ilm peab olema soodused rünnakule
- Rünnak on vaenlasele üllatus ja läbi viiakse ruttu lähivõitlusena
- Eraldumine peab toimuda ka ruttu enne vaenlase toibumist kaitsele
Rünnaku etappid on järgmised:
1. OBJEKTI LUURE JA VAATLUS
2. RÜNNAKUPLAANI KOOSTAMINE
3. ÜKSUSE KOOSTAMINE, VARUSTAMINE JA KÄSK
4. EDASIMINE LÄHTEPOSITSIOONILE
5. VIIMASE HETKE LUURE
6. DETAILNE KÄSUDE ANDMINE
7. RÜNNAKU LÄBIVIIMINE
8. RÜNNAKU JÄRELTEGEVUS
Eestis 90’del aastadel mitu korda oli sissi või jalaväe lahinguõppuse lõpuks sissi/jalaväeüksuse koondrünnak objektile. Objektil oli vastuüksus kaitses. Mina olin normaalselt objektil vaatamas, kuidas rünnak läheb.
Normaalselt rünnak toimus valgel ööpäeva ajal.
Tulemused olivad head. Objektil ei olnud lihtne tõrjuda rünnaku, sellest hoolimata, et oli teatud, et see läheb varsti. Osalejad olivad väga motiveeridud ja võimekaid. Olen kindel, et see sama oleks täna päeval, kui keegi korraldakse selliseid õppuseid.
Kõike tähtsam, löökiüksusrünnak on efektiivne ja suhe vaenlase kaotused/omad kaotused on hea, kui see on korralikult läbi viitud.