Palju maksab sõduri elu?

[Basilio]

Ühes teises teemas http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 910#174910 tekkis väga intrigeeriv küsimus, kui palju maksab sõduri elu? Karmis kapitalistlikus maailmas on teadupärast igal asjal hinnalipik juures ja inimesel südame asemel kassaaparaat.
Kas sellist asja üldse on püütud välja arvutada? Kas sõdur maksab nii palju kui maksis tema väljaõpe? Või nii palju kui ellu jäädes ja tsiviilis tööd rügades riigile makse maksaks? Loodetavasti tuleb elav arutelu.

[Kilo Tango]

Ühes teises teemas http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 910#174910 tekkis väga intrigeeriv küsimus, kui palju maksab sõduri elu? Karmis kapitalistlikus maailmas on teadupärast igal asjal hinnalipik juures ja inimesel südame asemel kassaaparaat.
Kas sellist asja üldse on püütud välja arvutada? Kas sõdur maksab nii palju kui maksis tema väljaõpe? Või nii palju kui ellu jäädes ja tsiviilis tööd rügades riigile makse maksaks? Loodetavasti tuleb elav arutelu.

Natuke absurdne küsimus. Eriti antud kontekstis. Neid valvurroboteid tehakse ikkagi selleks, et ei peaks väljas külmetama ning ühe inimesega saaks ära valvata mitu valveposti. Lisaks saab väljaõpetatud sõdureid kasutada siis mujal kui patrullimisel. Näiteks äkkrünnaku korral oleks hulk piirivalvureid esimeste laskude peale kutud, kuid valvurrobotite kasutamisel saab nad kasarmutest välja tuua ja lahingusse saata. Snaiperrobot? Ma ei kujuta sellist asja eriti praeguse tehnoloogiaga ette. See tähendaks sisuliselt humanoidrobotit koos kõige kaasnevaga.

"Inimelu on hindamatu" ütlevad ühed. Teised lasevad neid valimatult maha. Kapitalismist sõltumatult on inimelu tegelikult ikkagi nõudluse ja pakkumise küsimus. Nagu absoluutselt kõik muu sõltumata majanduskorrast (ka NSVL ajal toimis siinmail majandusteooria ainult, et väärastunud kujul). Meeldib see meile või mitte.
Läänes, kus inimesi on vähe, hinnatakse inimelu rohkem. Idas on vastupidi. Praegu on kõige suurem sündivus Araabiamaades ja Aafrikas. Huvitaval kombel peetakse seal ka kõige rohkem sõdu. Kokkusattumus? Vaevalt küll. Ka Luttwak tõi välja, et laste vähesuse tõttu ei ole lääneriikide vaheline sõda eriti tõenäoline.

Natuke banaalsem vastus antud küsimusele on, et "nii palju kui suure summa peale ta oma elu kindlustanud on".

[USP]

Meenus teooria selle kohta, miks on kaasaegsel lääne ühiskonnal nii raske taluda inimkaotuseid. Põhjusena esitati seisukoht, et hoolimata asjaolust, et Euroopa elanikkond on arvukam, kui näiteks 17 sajandil, on perekonnad väiksemad ning iga järeltulija kaotus on sootsiumile talumatult valus.

Kõlab loogilisena.

On ju vahe sees, kas vanemad kaotavad sõjas oma ainsa poja või jääb neid veel 3 tükki alles.

[Leegion]

kassaaparaadi seisukohast:sõjas maksab inimese elu täpselt nii palju kui maksab see padrun/mürsk/granaat/sisesta meelepärane vahend/, mis selle elu võtmiseks kulus
inimlikust seisukohast: rohkem kui vastane, ükskõik kes ta ka ei ole, maksta jõuab

[müller]

Sõduri elu maksab rahaliselt läänemaailmas riigiti täpselt nii palju kui meie poolt valitud "kõige paremad pojad ja tütred" riigikogus otsustanud on. Seadustes ju kõik kirjas... Ka nüüdsete haavatute käest on küsitud :" Mis te arvate palju te äralastud jalg maksab?" Raha on mõnede jaoks kõigeks mõõdupuu, RAISK!!!! Vabandan sügavalt, kuid asi on väärt nii öelda!

[setu]

kassaaparaadi seisukohast:sõjas maksab inimese elu...

Lisaks:
sõduri hind on ka tema väljaõpe+varustus (kasutatava relvaliigi võimalik eripära)+transportimine+olme+meditsiin (transport ja ravikulud/matmine). Sõduri elu väärtust ei tõsta tema majanduslik kodune seis, küll tema teatav sobivus (kaasvõitlejate silmis võibolla enim). Sellest lähtuvalt tundub sõduri statistiline kasutegur üsna olematu.
Saame väljundiks 3 komponenti. töötaja=sõdur; tööriistad=varustus etc; tööaeg=juhtimine vms operatiivplaneerimine.

See, kuidas tööaeg sisustatud on...see on huvitav teema. Ühelt poolt, tööd tuleb hästi teha, et pärast mingit jama ei tule. Elik tulemust on vaja; viisakat ja korrektset, et kõik osapooled rahul oleksid. Hea lahendus, mis rahuldab ka võimalikku vaenlast (loe: hundid söönud, lambad terved).

[Kilo Tango]

kassaaparaadi seisukohast:sõjas maksab inimese elu...

Lisaks:
sõduri hind on ka tema väljaõpe+varustus (kasutatava relvaliigi võimalik eripära)+transportimine+olme+meditsiin (transport ja ravikulud/matmine). Sõduri elu väärtust ei tõsta tema majanduslik kodune seis, küll tema teatav sobivus (kaasvõitlejate silmis võibolla enim). Sellest lähtuvalt tundub sõduri statistiline kasutegur üsna olematu.
Saame väljundiks 3 komponenti. töötaja=sõdur; tööriistad=varustus etc; tööaeg=juhtimine vms operatiivplaneerimine.

See, kuidas tööaeg sisustatud on...see on huvitav teema. Ühelt poolt, tööd tuleb hästi teha, et pärast mingit jama ei tule. Elik tulemust on vaja; viisakat ja korrektset, et kõik osapooled rahul oleksid. Hea lahendus, mis rahuldab ka võimalikku vaenlast (loe: hundid söönud, lambad terved).

See, mida sa siin kirjeldad on asendusmaksumus. Aga sa kirjeldad seda ebatäielikult.

[ghost]

Sõduri algväärtus on ümmargune null. Tema ja kogu võitluskaaslaste hinda saab väärtustada tulemi järgi. Näiteks kui nende tegevuse tulemusel jääb narkotoodang peaaegu olematuks, siis sellest tõuseb suhteliselt suur kaudne tulu igasuguste narkarite ja muu sellega seonduvate kulutuste kokkuhoiu näol. Nii ka mõne teise näitega – terrorism, parem kohapealne ühiskond milline pidurdab immigrantide voolu jne.
Kui aga tulemit, kui sellist lõppkokkuvõttes ei saavutata, siis kahjuks läheb asi lihtsalt hapuks ja tehtud kulutused ei ole millegagi õigustatud. Ja siis on sõduri väärtuseks ainult tema kogemused, mis siiski on suhteliselt staatiline väärtus. Iseasi kui keegi tema kogemusi hindab ja talle selle eest vastaval ametikohal head palka maksab.
On ka veel kaudne väärtus võimaliku abi näol x või y ühikut, kui meil endal peaks abi vaja minema ja see tõstab toimimise korral sõduri väärtust minu silmis päris korralikult.
Nii ka langenud sõduri elu väärtustavad need kaaslased, kes alles jäävad ja alustatu tulemuslikult lõpule viivad. Siinkohal oleks seda suht kohatu hakata rahasse ümber arvutama, mõeldes palju maksaks kaotatud pereliige, sõber jne.

[hillart]

Eelnevale kommentaariks, võttes näite meditsiinivaldkonnast.
Näiteks vähihaige ravi loetakse täielikult positiivseks, kui õnnestub tema surmatundi 5 ja enam aastat edasi lükata. S.t., et me ei saanud teda teha terveks, kuid pikendasime haige täisväärtuslikku eluperioodi.
Sama sõjategevuses. Sõdur on olnud positiivse efektiga, kui tema olemasolu ja tegevuse tulemusena on lõppresultaat (isegi, kui see on kaotus) ajaliselt edasi lükatud.

Globaalsesse mastaapi minnes võiksime muidu ju järeldada, et ei ükski sõdur, ei ükski inimene üldse ole mingi kasuefektiga, sest - maakera lõpp on kunagi ikka, ja kui see nii on, siis - milleks üldse?

[setu]

muutes teema all kurssi...

Sissejuhatuseks toon sisse alljärgneva:
Üha rohkem jälgides USi vormi erinevates situatsioonides ja seda praeguse aja lahingu-etc sõjapidamisekunsti rambivalguses tundub, et oluline ei olegi niivõrd see, kuidas sa noore kuuse alla maskeeruda oskad vaid see, kuidas sõdur enamuse ajast suudab jääda nähtamatuks tehes tavapäraseid toiminguid. Kahtlustamata võiksin väita, et ainult metsas olles toime ei tule. Kui eesti sõdur satub kunagi konfliktipiirkonda (ei käsitle missioonivõimekust), siis see aeg on üsna lühike ja ka tõenäosus on sisuiselt lotomiljonäriga võrdväärne (st. vastutegevuse võimekus antud ajahetkel).

Lisaks, Soomes on võetud üha enam fookusesse linnalahingute pidamine, kuna selline tõenäosus on lihtsalt suurem. Tuleb ju meil kaitsta inimesi ja elukeskkonda, mitte mustikaid ja pohli.

Kokkuvõtvalt võiks hakata rääkima arengutest selles vallas. St. mida teha edasi? Kas tuleks mõelda sellele, et oleks aeg hakata looma lähteandmeid uue kontseptsiooni "konkursiks" a la enamus asulate tänavavalgustus on oranžikas, mis võiks olla tugev argument digi etc camo loomisel ja arvestamisel. Kas kõrbevorm on lätlaste kombel (kuigi on neil õrnalt hallikam versioon universaalseks kasutuseks) eeskujuks? Hakkame KLis siis välja andma mõlemat vormi?! Kui otstarbekas on talvise pikslivormi väljajagamine võrreldes oma kõrbevormiga? Mida väärtustame väikese riigi tarkade otsustena?

palju maksab sõduri elu, kui me ei suuda mõtestada oma võimalikke kontseptsioone vaenlasega võitlemisel (seda kasvõi paberil).

Antud teema võikski olla avalik mõttekoda

tervit,

[Actual]

... Kas tuleks mõelda sellele, et oleks aeg hakata looma lähteandmeid uue kontseptsiooni "konkursiks" a la enamus asulate tänavavalgustus on oranžikas, mis võiks olla tugev argument digi etc camo loomisel ja arvestamisel. ...

Iseasi kauaks sõjaolukorras seda tänavalgustust jätkub. Idee tasandil tasuks ju mõelda. Kui metsas-maastikul üritatakse sulanduda looduskeskkonda, siis linnas tuleks linnakeskkonda sulanduda ehk sulanduda rahva hulka
Kus on see kogemus mida missioonidel on õpitud, just, talibani vorm on äravahetamiseni sarnane põllumehe või kaupmehe omaga, ja mis põhiline see camo toimib päris hästi
Eesti puhul siis sobiks linnas sulandumine taksojuhtideks, ärimeesteks, müügimeesteks, sekretärideks jne

[setu]

võibolla tuleks hoida antud rubriiki vabas vormis ja lasta igaühel kirjutada siia mälusoppidesse unarusse jäänud mõtet või tähelepanekut, millega tuleks üha enam lähitulevikus arvestada.

[gvardimatros]

sõduri elu hind on täpselt nii suur
kui palju tema surm kodanikele korda läheb

raha pole mõtet lugeda kuna raha ei ole õige mõõdupuu

kelle oma on mesi mis asub mesipuus
kas mesilaste või mesiniku?

kindlasti tuleks asju vaadata objektiivselt
mõned annavad elu kodumaa ja pere eest
teised vahetavad oma elu raha vastu