Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Juhani Putkinen]

Või saaks valmistada mingi mobiilse pressi.

Neid väikseid hüdraulisi presse on Eestimaa täis. Ja vajadusel saa juurde ehitada kas või suuremast tunkrauast.

Ise käisin kunagi miiniprojekti alguses Tallinna Autobussikoondise remondikojas pressimas koonuseid.

[kert122]

press pole probleem, minul on kasutuses 450 tonnine näiteks, küsimus on vormis, mis peab olema ülitäpne ja küsimus on vase hinnas, saatsin päringud ära, vaatame mis vastuseks tuleb.

[kert122]

liigub 99,95% ja hind on 115eek/kg

[kaur3]

Üks artikkel Tšetšeenia miinisõja kohta üsna värskest raamatust. Võib-olla aitab taktikamõtteid seada. Artikkel on kahes osas.

http://rapidshare.com/files/304416825/VF_IED2.pdf.html

http://rapidshare.com/files/304417331/VF_IED1.pdf.html

[Juhani Putkinen]

küsimus on vormis, mis peab olema ülitäpne

Pole vaja mingit ülitäpsed. Oleme teinud neid vorme tavalise vana vene treipingiga. Alumine vorm on sisuliselt auk, millelt on terav äär maha voetud. Ülemine on treitud pallikujuliseks alumisest osast. Põhimõtteliselt see ülemine võiks olla ka suur raudkuul, nagu "keilapallo" (aga sellisega pole efektiivne töötada).

[Juhani Putkinen]

liigub 99,95% ja hind on 115eek/kg

See tõesti peab ka tegelikult olema puhas vask, mitte ainult sõnades. Ma olen üks kord petta saanud Eestis. Müüjad väitsid, et on puhas vask, aga tegelikult oli mingi segu, mis ei töötanud (läks tükkideks, mitte moodustanud plasmajuga).

[kert122]

küsisin Ruukkist, nemad tarnivad soome ladudest ja alati koos sertifikaatidega.

[Drax]

Veits illustratiivset materjali lambijalgade optimaalseks kasutamiseks sõjaaja tingimustes:
http://www.youtube.com/watch?v=PqO15oyWueE

[Unto Pulkkinen]

KUI PALJU MAKSAKS ÜKS PÕHJAMIIN (EESTIS TEHTUD)?

See on esimene arvestus (varrukast väljä tõmmatud)
Sisaldab juba ka töön.

Valmistusportsjon......: 10 000 tükki
----------------------------------------------
kest...........................: 5 euri ... 75 kr
vaskikoonus (1,5 kg).: 10 e ... 150 kr
elektroonika...............: 60 e ... 900 kr
lõhkeaine (4 kg hexot): 40 e ... 600 kr
tong (2 tk)..................: 2 e ... 30 kr
muu materjal..............: 8 e ... 120 kr
-----------------------------------------------
Kokku........................: 125 e = 1875 krooni/tükk

PALUN, PARANDAKE SEDA ARVESTUST !

[Juhani Putkinen]

Äkki püüaks vahepeal mõelda milline see VG võiks olla. See ju peaks tegutsema vaenlase tagalas.

Mingit "tagalakompaniit" pole vaja. Nagunii VGl pole võimalust sõja ajal vedada endale varustust kusagilt ladudest autodega. Varustus on vaja olla hajutatult väikestes peidikudes juba enne sõda.

120 mm miinipildujapatareit pole vaja. Neid "torusid" ja moona peaks vedama autodega - sellest ei tule midagi välja vaenlase tagalas.

Taburetiga õhutõrjerakette pole vaja - nende jaoks peaks jälle olema mingi maastikuauto vms. Minuarust ka 12,7 mm kuulipilduja on liiga raske VG jaoks, nii hea asi kui see lahinguväljal ongi. VG vajab õhutõrjeks lihtsalt õlalt lastavaid taburetita õhutõrjerakette. Nende kasutamiseks on vaja saada täielik väljaope näiteks ühele jaole, ja pealiskaudsem väljaõpe kõigile VG liikmetele. Seega ütleme, et VG sees on õhutõrjejagu.

Ũldiselt VG ei peaks võitlema lahingtankide vastu tankitõrjerelvadega - vaid miinidega. Aga kui Eesti riik suudab anda VGle kas või Rootsi lühimaa tankitõrjeraketid (mis on hangitud ka Soome), nii VGs võiks olla tankitõrjejagu. See võiks tegeleda nii roomikumiinide, põhjamiinide, külgmiinide kui ka nende rakettidega. Gustid ma eriti ei armasta.

Side on ülimalt tähtis asi nii VGst ülespoole kui ka VG sees. Sidemehi ma ei tahaks VG jaoks üldse, vaid iga VG mees peab saama selle sidepidamisega hakkama - vahendid peavad olema lihtsad ning kerged.

Kui me peame hakkama saama iseseisvalt vaenlase tagalas, nii mingisugune meditsiinipunkt (punker) oleks suurepärane asi. Kui võimalik ma võtaks hea meelega ka noore arsti sinna medpunkti - võib-olla on vaja kirurgit. Igale VG liikmele on vaja mingisugune meditsiinialane koolitus. Eraldi sanitare ma ei taha.

VG peab ka mingeid objekte, näiteks sildu, õhkima - aga ma mingit spetsialiseerunud pioneerijagu ei taha. Iga VG liige peab baasasjad oskama ja mõni tava liikmetest võib natuke sügavamale pioneeriasjandusse ronida.

Mingit eraldi luurejagu pole vaja, kõik VG sissid on ju luurajad.

Üldiselt üksuste juures on spetsialistid kes parandavad relvi ja muu varustust. Minu seisukoht on, et VGl pole ka selliseid vaja. Mingi reserv peab olema peidikutes, kogu lugu.

Väikseid sissisalgasid aga on hulga vaja. Põhimõtteliselt nad voiksid olla jagusid, aga neid kasutatakse veel väiksemate allüksustena.

Võib-olla oleks eraldi juhtimisjagu mille sees on VG ülem ja VG vanem ning kas või kaks snaiprilahingpaari ja veel mõnda meest.

[kaur3]

Jälle jookseme oma teemaga kinni, sest on kaks erinevat lähenemist. Ühed arvavad, nagu Juhani, et tuleb võidelda tagalas ja teised arvavad, et võiks ka esimesi lahingkolonne nuhelda. Kui rääkida esimeste lahingkolonnide nuhtlemisest, siis ma kahtlustan, et külgmiinidega tegevus jääb suhteliselt sümboolseks ja läheb kategooriasse Jaan Tõnisson ja vähemalt üks pauk tuleb tulistada. Ühest Soome väga heast raamatust rebisin välja sellise pildi. Kui vaja, küll nad kammivad ka 100m sügavuselt. Nagu siin teemas sai varem juba kirjutatud, siis algavad head küljemiini alad alles Narva maanteel ida poolt tulles natuke enne Kõrvemaad. Mujal saavad nad põristada näiteks üle põldude.



Kui rääkida tagalakolonnide kiusamisest ja paar päeva hiljem igasuguste taktikaliste gruppide kottimisest, mis sõidavad mujal maanteedel ja ei suuda enda maršuute hästi turvata, siis võivad miinid täitsa ok olla.

Kui rääkida ikkagi esimeste kolonnidele suuremate purustuste tekitamisest, siis tuleb ikka mõelda rakettide peale, mida saab lasta üle metsatukkade ning veelgi kaugemalt. Juhani, miks Sa soomlaste Spiket ei maininud oma viimases kirjas?

100 MR (PstOhj 2000) launchers plus an option for 70 more, and 18 ER (Rannikko-ohjus 2006) launchers for coastal anti-ship use

.

Ühesõnaga, keegi peab vastama küsimusele, et kas VG peatab esimesi kolonne või kotib varustuskolonne? ... või nopib ainult ÕT komplekse jne. Ise loodan, et targemad inimesed on küsimusele vastanud ja meie siin vaid

[setu]

Kui juba rätsepatööle teema läks...

unto toote kest võiks olla suurem, mittemidagiütlev must plastikust šašlõkikarbi väljanägemisega vms, mida oleks mugavam ladustada ja ka transportida (loe: lihtsam kotis kaubandusliku väljanägemisega toodet muu toidukraamiga piknikule viia).

Isiklikult arvan, et õhusõidukeid tagaajavad sissid ei ole tark otsus, kuid arengutega idas, tuleb tunnistada, et ostetakse ju sinnagi Israeli päritolu UAVsid. Nüüd on küll see mõtlemiskoht. Kallist ÕT raketti kulutada UAV peale oleks suurriigi argipraktika, kuid meil mitte. Arvan, et siinkohal võiksime käituda sarnaselt unto šašlõkikarbi juhtivmõttega. Vaja lahendust, mis säästaks nö musta töö tegemisest ja selle asja võti peitub minu arvates paraku Eesti IT-osapoolte võimekuses. Täpsemalt oleks vaja teha nö "setu šašlõki" karbid, mille aktiveerimisel oleks pikaks ajaks segatud igasuguste raadio, GPS vms side lainete edastamine teatud piirkonnas (näit. 4-5 km raadiuses). Mõte lihtne, kui just UAVd alla see ei kukuta, peaks ta pildiedastuse taskusse pistma teatud ajaks vms vaenlase vastutegevuse puhul oleks näiteks piirkonnas sideühendus segatud etc.

tervit,

[Juhani Putkinen]

Juhani, miks Sa soomlaste Spiket ei maininud oma viimases kirjas?

Spike on hea asi, aga Eesti väga väike eelarve tähendab, et neid pole mõistlik Eestisse suuremat kogust hankida. See Rootsi lühimaa rakett, mis puurib tanki kattusesse augu, oleks aga sisside jaoks hea asi mis veel võimaluste piirides.

Võitlusgrupid PEAVAD voitlema nimelt vaenlase tagalas. On igasuguseid teisi üksusi mis saavad "rindevõitlust" pidada.

VG saa loomulikult kurnata ka lahingüksusi mis püüavad kolonnis sõita Tallinnasse. Aga kõige tähtsam on hävitada tagalakolonnid.

Kui vaenlane hakkab jalgsi kammima teeääri, nii see juba aeglustab vaenlase tegevust. Sellele kammimisele mõjub hästi kui teeb mõne väikse paugu suundkildmiinidega (distantslõhkeseadme abil kaugelt). Võtab kammijatelt motivatsiooni maha. Kammijate jaoks võiks kasutada ka jalaväevastaseid miine - nagu torumiin (komistusmiin). See mõjub ka võitlustahtele hästi.

[Juhani Putkinen]

Isiklikult arvan, et õhusõidukeid tagaajavad sissid ei ole tark otsus

Sissid ei ajagi õhusõidukeid taga - aga kui vaenlase lahingukopterid ja Su-25 käivad sisside kallale, nii õt-rakett on hea asi olemas. Üldiselt sisse on väga vähe koos ühes kohas, aga alati ei saa hajutatult tegutseda, vahepeal võib isegi jagu koos olla.

Põhiliselt sissid peidavad ennast ka öönägemisseadmetelt ja termokaameratelt - aga võib ka juhtuda, et leiavad üles. Kui nad saavad vabalt lennata kopteritega madalal lennukorgusel, nii sissidel on raske elu. Vaenlase tagalas pole ju neid Mistraleid.

[kaur3]

Juhani ütles:

Spike on hea asi, aga Eesti väga väike eelarve tähendab, et neid pole mõistlik Eestisse suuremat kogust hankida.

Miks? Kui relv annab selged taktikalised eelised, siis peaks seda ostu tõsiselt kaaluma.

Võitlusgrupid PEAVAD voitlema nimelt vaenlase tagalas. On igasuguseid teisi üksusi mis saavad "rindevõitlust" pidada.

Missugused need teised üksused on?

Kui vaenlane hakkab jalgsi kammima teeääri, nii see juba aeglustab vaenlase tegevust. Sellele kammimisele mõjub hästi kui teeb mõne väikse paugu suundkildmiinidega (distantslõhkeseadme abil kaugelt). Võtab kammijatelt motivatsiooni maha. Kammijate jaoks võiks kasutada ka jalaväevastaseid miine - nagu torumiin (komistusmiin). See mõjub ka võitlustahtele hästi.

Ma arvan, et kui keegi on midagi nii ulatuslikku ette võtnud, siis see ajaline faktor, mis tuleneb jalgsi metsaaluste kammimisest ei ole väga oluline. Kui miinid hakkavad pakuma, siis ma arvan, et mõtleval vastaspoolel on kaudtule relvad enam-vähem valmis. Eelnev jutt kehtib muidugi esimeste lahingkolonnide ründamise kohta.