aga võitlusgrupp ei tohiks olla siss, sissiväljaõpe on ju hoopis midagi muud kui see, mida VG-d saavad.
VG on praeguse väljaõppe ja arusaamise järgi tavaline jalaväeüksus, kes on pisut ägedamad nime poolest, ja on enda tegemisi törts paremini lihvinud kui maakaitsekomp. võitlejad+on kiirema reageerimisajaga ja kergemini juhitavad.
sissid seevastu on väga sitked ja võimekad võitlejad, kes tegutsevad väiksemate gruppidena vastase seljataga ja müravad miinide jms.
kui sõna "siss" on keelatud, siis võib kasutada sõna "jäägrid", nime üle arutamine on ajaraiskamine ja kõige ebaolulisem kogu asja juures.
funktsioonikirjeldus peaks minema ikka järjekorras-eesmärgid,vahendid,alluvus/struktuur,suurus ja alles siis mingi nimi, kasvõi "mürakarud".
tegemist on sügavalt ainult minu isikliku arvamusega, aga leian et siss on ikka midagi muud, ja juba nähes VG-de kasutuses olevat varustust ja relvastust, ei ole VG siss.
Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Igatahes VGd on mõeldud võitlema vaenlase tagalas. Minu seisukoht on, et seal vaenlase tagalas on vaja võidelda sissisõja meetoditega ja selleks on vaja olla vastav väljaõpe ning varustus.
Mul on kartus, et kui USAl pole sisse, nii seega kamina ei taha ka Eestile sisse - aga Eesti pole USA.
USAl on eriüksused, olgu need Eesti VGd ka eriüksused. Eriüksusel peab olema ka erivahendid ja eriväljaõpe. Eestis see tähendab miinisõda.
Mul on kartus, et kui USAl pole sisse, nii seega kamina ei taha ka Eestile sisse - aga Eesti pole USA.
USAl on eriüksused, olgu need Eesti VGd ka eriüksused. Eriüksusel peab olema ka erivahendid ja eriväljaõpe. Eestis see tähendab miinisõda.
Olen selles osas Juhaniga alati nõus olnud, et sisse on vaja, Eestile on sisse vaja ja väga palju.
Siss võitleb miinidega, suurte isamaalike laengutega, snaipritega.
Sisse on juba suurel hulgal toodetud ja ka enamus kaitseliidust võiks tegeleda sissimisega. Siin teemas on aga küsimus, et mis asi on see VG?
Kui VG saab nüüd sissimise monopoli endale, siis lülitab see sissiteemast välja teised allikad ja see on juba riigile kahjulik kuna VG-d ei kata sissimise mastaape, teised allikad on aga juba tehtud jalaväelasteks põhjendusega, et VG-d on meil juba olemas.
Kui ühes asjas ollakse juba siin peaaegu üksmeelel, et VG võitleb vastase tagalas, siis on küsimus selles, et kellega, mis puhul, kuidas. Et mida see grupp oma ettevalmistustusi tehes silmas peaks oidama?
Siss võitleb miinidega, suurte isamaalike laengutega, snaipritega.
Sisse on juba suurel hulgal toodetud ja ka enamus kaitseliidust võiks tegeleda sissimisega. Siin teemas on aga küsimus, et mis asi on see VG?
Kui VG saab nüüd sissimise monopoli endale, siis lülitab see sissiteemast välja teised allikad ja see on juba riigile kahjulik kuna VG-d ei kata sissimise mastaape, teised allikad on aga juba tehtud jalaväelasteks põhjendusega, et VG-d on meil juba olemas.
Kui ühes asjas ollakse juba siin peaaegu üksmeelel, et VG võitleb vastase tagalas, siis on küsimus selles, et kellega, mis puhul, kuidas. Et mida see grupp oma ettevalmistustusi tehes silmas peaks oidama?
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Miinidega saa võidelda väga väikeste gruppidena kas või lahingpaaridena.
Kui pidada konventsionaalsed sõda, nii üldiselt pataljon on kõige väiksem üksus millele antakse tähtis iseseisev ülesanne.
Hea küll eriüksus võib olla ka väike, aga eriüksusele üldiselt antakse mingi eriti tähtis väga lühiajaline ülesanne ja juba algusest peale kalkuleeritakse, et sellel eriüksusel saab olema väga suured kaotused. Või tema päästmiseks pärast ülesande täitmist korraldatakse väga suur operatsioon koos helikopterite, ründelennukite, pommituslennukite, hävituslennukite, elektroonilise sõjapidamise lennukite, jne.
Kus on aga Eestil aga need päästmiseks vajalikud ressursid? Õige - need puuduvad. Kas need VGd on siis mõeldud ühekordseks kasutamiseks suitsiidiüksustena?
Kui pidada konventsionaalsed sõda, nii üldiselt pataljon on kõige väiksem üksus millele antakse tähtis iseseisev ülesanne.
Hea küll eriüksus võib olla ka väike, aga eriüksusele üldiselt antakse mingi eriti tähtis väga lühiajaline ülesanne ja juba algusest peale kalkuleeritakse, et sellel eriüksusel saab olema väga suured kaotused. Või tema päästmiseks pärast ülesande täitmist korraldatakse väga suur operatsioon koos helikopterite, ründelennukite, pommituslennukite, hävituslennukite, elektroonilise sõjapidamise lennukite, jne.
Kus on aga Eestil aga need päästmiseks vajalikud ressursid? Õige - need puuduvad. Kas need VGd on siis mõeldud ühekordseks kasutamiseks suitsiidiüksustena?
vastustan!!!
eesti riik ei ole nii rikas, eestile peab olema iga võitleja ülikallis kaotus, meil pole rongidega kuskilt midagi juurde tuua.
palju sõltub ohvitseridest, kes üksusi juhivad, aga see on juba eraldi teema.
VG-dele ei ole teada antud et nad sissid on, või on? Ja kui isegi VG-lt oodatakse sissimist, siis miks väljaõpe vastav ei võiks olla, igatahes praeguse väljaõppe juures, mina ei teeks erilist numbrit võiltusgrupist, tavaline jalaväeüksus, törts kiirema reageerimisvalmidusega, kergelt juhitav ja sellega asi piirub, vähemalt hetkel.
eesti riik ei ole nii rikas, eestile peab olema iga võitleja ülikallis kaotus, meil pole rongidega kuskilt midagi juurde tuua.
palju sõltub ohvitseridest, kes üksusi juhivad, aga see on juba eraldi teema.
VG-dele ei ole teada antud et nad sissid on, või on? Ja kui isegi VG-lt oodatakse sissimist, siis miks väljaõpe vastav ei võiks olla, igatahes praeguse väljaõppe juures, mina ei teeks erilist numbrit võiltusgrupist, tavaline jalaväeüksus, törts kiirema reageerimisvalmidusega, kergelt juhitav ja sellega asi piirub, vähemalt hetkel.
paraadil näeme, raisk
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
VG JA KA MUU KAITSE
Kevadel oli palju arutteluid teemast VG ja viivitusülesanne tee nr 2 suunal,
kus VG julgestis pataljoni kaitsepositsioonile minemise ettevalmistuseid, ning taktikast.
Tuli tõdetuks et see ülesanne oli raske sellest hoolimata, et VG oli tugev.
Tähtiseid taktikaliseid elementeid ülesande läbiviimises oli:
a) kohalik sissitegevus algates piirilt vaenlase tagala- ja staabiüksuseid vastu
b) mitud tee katkestused palju lõhkeainega koos varitsusega
c) VG varitsused, koos kaudtule kasutusega
d) pidev vaenlase häirimine, nõrkendamine ja väsitamine (näiteks snaiprid) ning
e) pidev vaenlase luuramine luuerpatrulli- ja vaatluse kaudu.
Selline tegevus on võimalik ja toob head tulemused ainult kui juba rahuajal on tehtud
vajalikud ettevalmistused ja tegevust erinevaideis olukorradeis on harjutatud.
Taktika on väga tähtis asja allajõulisele.
Hea taktika tasandab jõuvahekorda materjaliselt ülekaalukast vaenlast vastu.
Stalin (Isa Päikeseline )oli Talvesõja järgi õelnud kommunistise juhatajaklikki koosolekus, et
”Soome armee tekis koerustükkeid punaarmeele”.
Need oliki head koerustükkeid, kuna punaarmeele tuli peaaegu miljooni mehe kaotused (see on üks arvestus).
Stalini konstateering siis ütleb, et soomlaseil oli tema arvates hea taktika.
Koerustükkeid on vaja ka tänasel päeval ja tulevikus, kui sõda süttib.
ETTEVALMISTUSED
(näiteks Eesti piir --> magistraaltee E77 --> tee nr 2 --> Vasetsliina)
Maastikuluure tegevuse suunal, millal selgitakse välja:
- head teede katksestuskohad ning nende kõrval raidtõkede ja miiniväljade kohad
- vaenlasele sobivad ruutid (ka teede väljaspoolel)
- võimalikud vaenlase dessantalad
- head varitsuskohad ja tulepositsioonid
- head vaatluspunktid
- head snaipride tulepositsioonid
- varjatud liiklusruutid teede väljaspoolel
- varjatud toetusalad kaugemal teist
- kohad materjalipeidikuile
- head kaudtule (raske miinipilduja) tulepositsioonid
Maastikuluure tulemused märkidakse üles kaardile.
Territoriaalse kaitseplaani koostamine kohaliku kaitseala jaoks 2-3 ohuskenaariole.
Koostatakse plaanid, kus on materjalid, tulepositsioonid, ruutid, tugipunktid, sidevõrk, varitsused, vaatluspunktid, teide katkestused, vaba jahi alad kohalikuile sissijaoile.
Lisaks veel esimene käsk paberile tegevuse algatuseks.
Ehitised maastikul on hea teha juba rahuajal. Mets, bunkrid ja maskeerimine on allajõulise soomus. Kui oleks piisavalt MBT’d, neid ei oleks vaja.
1. Vaatluspunktide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Nende asukohad võiks olla laiade lakendikuide äärealal metsa varjus. Neid on hea valmistada palju, üle vajaduse, nii et sõjaolukorras oleks valikuvõimalust.
2. Snaipride tulepositsioonide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Nende asukohad võiks olla laiade lakendikuide äärealal metsa varjus. Neid on hea valmistada palju, üle vajaduse, nii et sõjaolukorras oleks valikuvõimalust. Need võivad kunagi olla samad kui vaatluspunktid sellpärast, et snaiprid ka vaatlevad vaenlast. Iga tulepositsiooni jaoks joonistatakse tulepositsioonikaart, mis kattab terve laskesektori. Kaartil on maastiku referentspunktid, nende nimed ja kaugused.
3. Kaudtule tulejuhtimispunktide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Need võivad kunagi olla samad kui vaatluspunktid. Punktide koordinaadid määratakse, ka vaatlussektori märgipunktid, nende nimed, kaugused, suunad ja koordinaadid. Tulejuhtimise kaartid valmistatakse ligidal samuti kui snaipride tulepositsioonikaardid.
4. Teide katkestuskohtide ettevalmistused sisaldab vähemalt laengutorud tee alt läbi. Ilma neid ei teet ole lihtne katkestada. Laengutoru on plastist ja läbimõõt on 10-15 cm. Nende asukohad peab varjata rahuajaks ja üles märgida täpselt salajase kaardi peale. Lõhkeaine pannakse sisse alles kui sõda süttüb või natukene enne seda. Laengutoruid on hea olla liiga palju kui liiga vähe. Need ei maksa midagi, ainult töö. Teine tee katkestusviis on sillade ja troopide õhkimine. Laenguide asukohad valmistatakse need märgidakse kaardi peale.
Ilma teide katkestust on raske viivitada vaenlase tankikolonneid.
See on õnn, et lõhkeaine on odav.
5. Raske miinipilduja tulepositsioonid valmistatakse: aukut alusele, referentspunkti täpned koordinaadid ning täpne referentssuund. Ettevalmistatuid tulepositsiooneid peaks olema palju.
6. Varitsuse tulepositsiooneid vähemalt vaadatakse maastikul, kuigi ei kaivikuid tehakse.
7. Toetusalad metsaalal kaugel suurist teist ettevalmistatakse. Vähemalt kommandbunker, materjalipeidikud ja medipunkti bunkrid ehitatakse. Kui on resurseid nii valmistatakse ka varutoetusala. Bunkrid on varjupaikad helikopteride õhuvaatlust, tuld, soojuskaamera ja halba ilma vastu. Bunkrid ovad kasulikud VG’le, pataljoni luuregruppile ja ka sisseile sõltuvalt lahinguolukorrast.
Lisaks proovitakse läbi varjatud ruutid toetusala ja tegevusala vahel.
Teed on vaenlase jaoks ja metsad on allakaalukase jaoks!!
Eestis on palju metsa. Vaenlane tahab minna edasi ruttu sügavale näiteks Tallinna suunas.
See ei kindlasti sõida tankikolonnis metsa kaudu, aga suurte teede mööta. Siis metsad on kaitsevaide truppide valduses. Tänase päeva sõjas ei ole selge rindejooni, aga truppid on üksteise vahel, vaenlane teel ja kergelt relvastatud kaitsad metsas. Niimoodi peamiselt kaitsjad tegutsevad vaenlase külgpoolel. Kaitsjal on vabad hooldusruutid kuni Tallinn metsa kaudu teede väljaspoolel. Ainult helikoptrid on raske oht metsa-alal.
Teine võimalus kaitsjale on linnad, aga see on teine tähtis jutt.
Kui eelmised ettevalmistused on tehtud, need pakkuvad võimaluse sõjaajal teha: vaenlase luure, vaatlus, häirimine, varitsuseid, LÜ-rünnakuid ning sissitegevust. Ettevalmistused peaks tekema salajaselt ja kindlade inimestega, et teadmised ei voola millegi vastupoolele. Kaartid eettevalmisteluist peab säilitada kindlas hoiukohas.
Materjali hankimine rahuajal. Tähtsemad hankidavad materjalid on näiteks: snaipri vintpüssid, padrunid ja varustus, lõhkeaine, külgmiinid, põhjamiinid, claymore-miinid, kaugeõhkimise vahendid, ÖT-rakettid, sidevahendid ja ka palju muud sõjaväe tänase varustuse lisaks. Kust raha? Eesti kaitse eelarve, kingitused (firmad ja isiklikud inimesed) ja kaubandus (näiteks Malevad ja Malevkonnad).
Mili harjutused kaitsealal ovad vältimatud. Eriti kohalikuile Malevile need sobivad hästi ja ovad tähtsad. Koostööt territoriaalkaitse ja tõrjepataljonide vahel peaks ka harjutada. Eriti luureteadmiste mõlemapoolne edasi andmine on tähtis.
Sõja algatuses transporditakse materjalid peidikuide sisse ja monteeritakse miineid, näiteks külgmiineid. Tulepositsiooneid ehitatakse ja maskeeritakse jne. Kuna kõik eelmised asjad on tehtud ja juba rahuajal on harjutatud erinevaid situatsiooneid ja ohuskenaarioid, siis VG viivituslahing (sissid kaasa) toob paremaid tulemuseid.
Lisaks. Eestis peaks minu arvates olla tugev territoriaalkaitse ja lisaks tõrjepataljooneid.
Kui veel NATO.st tuleks õhutoetust, nii see oleks hea. Ehk 4-6 nädalad oleks vaja Eestis ise enda viivitada vaenlast, et NATO jõudud tuleks abbi. Minu arvates ainult 1/4 osa Eesti maa-alast saaks olla vaenlase kasutusel, et kaitse ja riigi toetusala veel oleks efektiivne.
Territoriaalkaitse võiks olla, ei ainult kohalike jõudude, aga osalt ka normaalse jalaväe ülesanne ja seal näiteks VG’d üks lahingupidamise viis. Territoriaalkaitsel võiks pidada vaenlast pidevalt luure ja tule all, ja see ei mitte kusagil võiks tegutseda vabalt ja turvalisest. Kuna vaenlast on piisavalt nõrkendadud ja väsitatud, tõrjepataljonid tegevad otsustavad löökid.
Kevadel oli palju arutteluid teemast VG ja viivitusülesanne tee nr 2 suunal,
kus VG julgestis pataljoni kaitsepositsioonile minemise ettevalmistuseid, ning taktikast.
Tuli tõdetuks et see ülesanne oli raske sellest hoolimata, et VG oli tugev.
Tähtiseid taktikaliseid elementeid ülesande läbiviimises oli:
a) kohalik sissitegevus algates piirilt vaenlase tagala- ja staabiüksuseid vastu
b) mitud tee katkestused palju lõhkeainega koos varitsusega
c) VG varitsused, koos kaudtule kasutusega
d) pidev vaenlase häirimine, nõrkendamine ja väsitamine (näiteks snaiprid) ning
e) pidev vaenlase luuramine luuerpatrulli- ja vaatluse kaudu.
Selline tegevus on võimalik ja toob head tulemused ainult kui juba rahuajal on tehtud
vajalikud ettevalmistused ja tegevust erinevaideis olukorradeis on harjutatud.
Taktika on väga tähtis asja allajõulisele.
Hea taktika tasandab jõuvahekorda materjaliselt ülekaalukast vaenlast vastu.
Stalin (Isa Päikeseline )oli Talvesõja järgi õelnud kommunistise juhatajaklikki koosolekus, et
”Soome armee tekis koerustükkeid punaarmeele”.
Need oliki head koerustükkeid, kuna punaarmeele tuli peaaegu miljooni mehe kaotused (see on üks arvestus).
Stalini konstateering siis ütleb, et soomlaseil oli tema arvates hea taktika.
Koerustükkeid on vaja ka tänasel päeval ja tulevikus, kui sõda süttib.
ETTEVALMISTUSED
(näiteks Eesti piir --> magistraaltee E77 --> tee nr 2 --> Vasetsliina)
Maastikuluure tegevuse suunal, millal selgitakse välja:
- head teede katksestuskohad ning nende kõrval raidtõkede ja miiniväljade kohad
- vaenlasele sobivad ruutid (ka teede väljaspoolel)
- võimalikud vaenlase dessantalad
- head varitsuskohad ja tulepositsioonid
- head vaatluspunktid
- head snaipride tulepositsioonid
- varjatud liiklusruutid teede väljaspoolel
- varjatud toetusalad kaugemal teist
- kohad materjalipeidikuile
- head kaudtule (raske miinipilduja) tulepositsioonid
Maastikuluure tulemused märkidakse üles kaardile.
Territoriaalse kaitseplaani koostamine kohaliku kaitseala jaoks 2-3 ohuskenaariole.
Koostatakse plaanid, kus on materjalid, tulepositsioonid, ruutid, tugipunktid, sidevõrk, varitsused, vaatluspunktid, teide katkestused, vaba jahi alad kohalikuile sissijaoile.
Lisaks veel esimene käsk paberile tegevuse algatuseks.
Ehitised maastikul on hea teha juba rahuajal. Mets, bunkrid ja maskeerimine on allajõulise soomus. Kui oleks piisavalt MBT’d, neid ei oleks vaja.
1. Vaatluspunktide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Nende asukohad võiks olla laiade lakendikuide äärealal metsa varjus. Neid on hea valmistada palju, üle vajaduse, nii et sõjaolukorras oleks valikuvõimalust.
2. Snaipride tulepositsioonide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Nende asukohad võiks olla laiade lakendikuide äärealal metsa varjus. Neid on hea valmistada palju, üle vajaduse, nii et sõjaolukorras oleks valikuvõimalust. Need võivad kunagi olla samad kui vaatluspunktid sellpärast, et snaiprid ka vaatlevad vaenlast. Iga tulepositsiooni jaoks joonistatakse tulepositsioonikaart, mis kattab terve laskesektori. Kaartil on maastiku referentspunktid, nende nimed ja kaugused.
3. Kaudtule tulejuhtimispunktide valmistamine maskeerituiks bunkreiks. Need võivad kunagi olla samad kui vaatluspunktid. Punktide koordinaadid määratakse, ka vaatlussektori märgipunktid, nende nimed, kaugused, suunad ja koordinaadid. Tulejuhtimise kaartid valmistatakse ligidal samuti kui snaipride tulepositsioonikaardid.
4. Teide katkestuskohtide ettevalmistused sisaldab vähemalt laengutorud tee alt läbi. Ilma neid ei teet ole lihtne katkestada. Laengutoru on plastist ja läbimõõt on 10-15 cm. Nende asukohad peab varjata rahuajaks ja üles märgida täpselt salajase kaardi peale. Lõhkeaine pannakse sisse alles kui sõda süttüb või natukene enne seda. Laengutoruid on hea olla liiga palju kui liiga vähe. Need ei maksa midagi, ainult töö. Teine tee katkestusviis on sillade ja troopide õhkimine. Laenguide asukohad valmistatakse need märgidakse kaardi peale.
Ilma teide katkestust on raske viivitada vaenlase tankikolonneid.
See on õnn, et lõhkeaine on odav.
5. Raske miinipilduja tulepositsioonid valmistatakse: aukut alusele, referentspunkti täpned koordinaadid ning täpne referentssuund. Ettevalmistatuid tulepositsiooneid peaks olema palju.
6. Varitsuse tulepositsiooneid vähemalt vaadatakse maastikul, kuigi ei kaivikuid tehakse.
7. Toetusalad metsaalal kaugel suurist teist ettevalmistatakse. Vähemalt kommandbunker, materjalipeidikud ja medipunkti bunkrid ehitatakse. Kui on resurseid nii valmistatakse ka varutoetusala. Bunkrid on varjupaikad helikopteride õhuvaatlust, tuld, soojuskaamera ja halba ilma vastu. Bunkrid ovad kasulikud VG’le, pataljoni luuregruppile ja ka sisseile sõltuvalt lahinguolukorrast.
Lisaks proovitakse läbi varjatud ruutid toetusala ja tegevusala vahel.
Teed on vaenlase jaoks ja metsad on allakaalukase jaoks!!
Eestis on palju metsa. Vaenlane tahab minna edasi ruttu sügavale näiteks Tallinna suunas.
See ei kindlasti sõida tankikolonnis metsa kaudu, aga suurte teede mööta. Siis metsad on kaitsevaide truppide valduses. Tänase päeva sõjas ei ole selge rindejooni, aga truppid on üksteise vahel, vaenlane teel ja kergelt relvastatud kaitsad metsas. Niimoodi peamiselt kaitsjad tegutsevad vaenlase külgpoolel. Kaitsjal on vabad hooldusruutid kuni Tallinn metsa kaudu teede väljaspoolel. Ainult helikoptrid on raske oht metsa-alal.
Teine võimalus kaitsjale on linnad, aga see on teine tähtis jutt.
Kui eelmised ettevalmistused on tehtud, need pakkuvad võimaluse sõjaajal teha: vaenlase luure, vaatlus, häirimine, varitsuseid, LÜ-rünnakuid ning sissitegevust. Ettevalmistused peaks tekema salajaselt ja kindlade inimestega, et teadmised ei voola millegi vastupoolele. Kaartid eettevalmisteluist peab säilitada kindlas hoiukohas.
Materjali hankimine rahuajal. Tähtsemad hankidavad materjalid on näiteks: snaipri vintpüssid, padrunid ja varustus, lõhkeaine, külgmiinid, põhjamiinid, claymore-miinid, kaugeõhkimise vahendid, ÖT-rakettid, sidevahendid ja ka palju muud sõjaväe tänase varustuse lisaks. Kust raha? Eesti kaitse eelarve, kingitused (firmad ja isiklikud inimesed) ja kaubandus (näiteks Malevad ja Malevkonnad).
Mili harjutused kaitsealal ovad vältimatud. Eriti kohalikuile Malevile need sobivad hästi ja ovad tähtsad. Koostööt territoriaalkaitse ja tõrjepataljonide vahel peaks ka harjutada. Eriti luureteadmiste mõlemapoolne edasi andmine on tähtis.
Sõja algatuses transporditakse materjalid peidikuide sisse ja monteeritakse miineid, näiteks külgmiineid. Tulepositsiooneid ehitatakse ja maskeeritakse jne. Kuna kõik eelmised asjad on tehtud ja juba rahuajal on harjutatud erinevaid situatsiooneid ja ohuskenaarioid, siis VG viivituslahing (sissid kaasa) toob paremaid tulemuseid.
Lisaks. Eestis peaks minu arvates olla tugev territoriaalkaitse ja lisaks tõrjepataljooneid.
Kui veel NATO.st tuleks õhutoetust, nii see oleks hea. Ehk 4-6 nädalad oleks vaja Eestis ise enda viivitada vaenlast, et NATO jõudud tuleks abbi. Minu arvates ainult 1/4 osa Eesti maa-alast saaks olla vaenlase kasutusel, et kaitse ja riigi toetusala veel oleks efektiivne.
Territoriaalkaitse võiks olla, ei ainult kohalike jõudude, aga osalt ka normaalse jalaväe ülesanne ja seal näiteks VG’d üks lahingupidamise viis. Territoriaalkaitsel võiks pidada vaenlast pidevalt luure ja tule all, ja see ei mitte kusagil võiks tegutseda vabalt ja turvalisest. Kuna vaenlast on piisavalt nõrkendadud ja väsitatud, tõrjepataljonid tegevad otsustavad löökid.
Si vis pacem, para bellum
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Neid torusid oleks vaja automaatselt paigaldada tee-ehituse ajal - ka kapitaalremondi ajal. Need torud ei maksa praktiliselt mitte midagi, aga nendest oleks suur kasu riigikaitsele.Unto Pulkkinen kirjutas:Teide katkestuskohtide ettevalmistused sisaldab vähemalt laengutorud tee alt läbi. Ilma neid ei teet ole lihtne katkestada. Laengutoru on plastist ja läbimõõt on 10-15 cm.
Eestlased olid vene okupatsiooni ajal üle terve liidu tuntud selle poolest, et "täitsid vene lollusi saksa täpsusega". Nüüd hüpatakse juba eurolollusi täites kasvõi pükstest välja, käsule hüpata reageeritakse küsimusega "kui kõrgele?" või karatakse igaks juhuks nii kõrgele kui võimalik ja siis kirjutatakse veel natuke juurde. Kui meil tee-ehituse või -remondi ajal keegi laengutorud muldkehasse paika paneb, siis päris raudselt jookseb see sajal erineval moel igasugusest aruandlusest läbi, on ju vaja maksuametile ja kõigile teistele rottidele hierarhias tõestada, et rahad on sihipäraselt kulutatud, kogu palga eest tööd tehtud, mitte ühtegi toru pole vasakule läinud jne jne. Lisaks teadmata arv jooniseid mitmes-setmes ametis arhiveerimiseks ja nende koopiaid igale kopamehele ehituse ajaks. Selles ei kahtle ka vast keegi, et Simm ei olnud meil ei esimene ega viimane, simme jagub kohe päris kindlasti ja sama kindlasti saavad vandid oma kaartidele kanda kõigi nende torude asukohad poole meetri täpsusega, tuginedes ainult asutustevahelisele aruandlusele.
Muide, sama mure vaevab mind mõeldes neile peidikutele, mida rahu ajal rajada tuleks. Kas jätkuks vastavatel asjapulkadel ikka piisavalt tervet talupojamõistust, et MITTE ülearu paljudes dokumentides ja aruannetes neid koos asukohtadega mainida?
Muide, sama mure vaevab mind mõeldes neile peidikutele, mida rahu ajal rajada tuleks. Kas jätkuks vastavatel asjapulkadel ikka piisavalt tervet talupojamõistust, et MITTE ülearu paljudes dokumentides ja aruannetes neid koos asukohtadega mainida?
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Torusid Peab olema nii palju, et vaenlane ei jõua kuidagi kontrollida milledes on isamaaline laeng sees.
Kui Soomes konstrueeritakse sild, nii automaatselt konstrueeritakse ka kuidas selle silla saa koos vene kolonniga vastu taevast lasta. Kui sild ehitatakse nii sellesse tuleb automaatselt kas kambrid laengude jaoks või konksud kuhu need laengud on väga lihtne riputada. Kõik sillad on valmistatud ette õhkimiseks.
Täpselt sama moodi võiks Eestis kehtida käsk nende torude automaatseks paigaldamiseks teeehituse käigus.
Kui Soomes konstrueeritakse sild, nii automaatselt konstrueeritakse ka kuidas selle silla saa koos vene kolonniga vastu taevast lasta. Kui sild ehitatakse nii sellesse tuleb automaatselt kas kambrid laengude jaoks või konksud kuhu need laengud on väga lihtne riputada. Kõik sillad on valmistatud ette õhkimiseks.
Täpselt sama moodi võiks Eestis kehtida käsk nende torude automaatseks paigaldamiseks teeehituse käigus.
Paistab, et üks sakslane on seda teemat külastanud 
The concept of a PGM Company
2009/11/27
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... mpany.html
The concept of a PGM Company
2009/11/27
http://defense-and-freedom.blogspot.com ... mpany.html
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
VG on vaenlase tagalas mõeldud võitlema peamiselt paberil. Kellel võimalik, mõtisklege relvastuse-varustuse teemadel ja arvake, kui efektiivne see võitlus olema hakkab? Räägime kolonnide varitsusest - vaadake TT relvade arvu ja miinide hulka, mida kaasa tassida suudetakse ja tehke omad järeldused. Vägisi jääb mulje, et selle asja tegelik autor on mõni KL peastaabi planeerimishiiglane -tundub sama käekiri (kuigi idee on parem) kui nendel maakaitsepataljonidel - tore välismaalt kopitud mõte, mis ei arvesta praktilise eluga.Juhani Putkinen kirjutas:Igatahes VGd on mõeldud võitlema vaenlase tagalas. Minu seisukoht on, et seal vaenlase tagalas on vaja võidelda sissisõja meetoditega ja selleks on vaja olla vastav väljaõpe ning varustus.
Teiseks vaadake nende VG-de arvu. Et rääkida mingist "behind enemy lines" teemast, tuleks nende arvule null otsa panna.
Peale 24h tegutsemist pisikeste tukkumispausidega on jalaväerühm väsimusest peaaegu ja 48h järel täiesti rihmaks tõmmatud, kas keegi ootab tõsimeeli, et üks tugevdatud rühm müdistab kuskil kommunikatsioonil mitu päeva järjest (sest vahetust pole ju võtta, KL keskmise füüsilise vormi juures)? Ja kuskohast selleks TT laske, miine jne juurde tuuakse? NATO toob kopteritega? Metsas kasvavad? Käivad vahepeal omade juures Iltisega toomas? Unimog sõidab grupil sabas? Mis saab, kui vastase kopteriga kokku satutakse? Mis saab haavatutest? Äkki neid ei teki?
Ma olen nõus, et idee on igati hea, ainult
1. neid gruppe peab olema mingi efekti saamiseks kaugelt rohkem
2. lahendada tuleb nende resupply/rotatsiooni probleem - see on sissisõja võtmeküsimus lausa. Ja kui see on lahendatud (saab lahendada), tasub mõelda, kuidas see NATO-maniakkide ja assümmeetriliste sõdade asutusest juriidilis-rahalise heakskiidu saab (viimane saab olema küll keerukam kui tegelik lahendamine). Sest seal asutuses peetakse KL seni meelelahutuslikuks organisatsiooniks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist