McDermott, Roger N. “Russia’s Conventional Armed Forces and the Georgian War.” Spring 2009
http://www.carlisle.army.mil/USAWC/Para ... ermott.pdf
Sõda Gruusias (08.08.08)
Городок беженцев
http://www.novayagazeta.ru/data/2009/136/22.htmlЕсть два способа обращения с беженцами: еврейский и палестинский. Еврейский заключается в том, что беженцы как можно быстрее интегрируются в общество. Палестинский заключается в том, что беженцев селят в хлеву, создавая из них армию боевиков и инструмент для вымогательства денег у ООН.
Грузия расселила все 30 тыс. беженцев этой войны. Самое крупное поселение — в 10 минутах езды от Тбилиси, 1200 одноэтажных трехкомнатных домиков. Стоимость домиков — 25 тыс. долл. за штуку, включая коммуникации и дорогу. Кстати, под Гори есть городок, который строил Евросоюз. Там такие же дома стоят 33 тыс. евро без учета коммуникаций, а постройка их заняла вчетверо больше времени.
О Цхинвали я просто не говорю. Там деньги, которые мы добровольно перечисляли жертвам войны, сначала пропали. А потом нашлись на счетах в банке. «Ах, извините, — сказали осетинские власти, — мы решили эти деньги положить в фонд будущих поколений».
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Seda lugedes tuleb kahetsusega tõdeda, et ilmselt tuleb meil (kui järg meieni jõuab) rinda pista juba palju paremini organiseeunud vene sõjajõududega. Ohtlik moment saabub ilmselt siis kui sõjaväe reform kuulutatakse lõppenuks - siis tahetakse ilmselt ka kontrollida reformi tulemuste vastamist ootustele.kaur3 kirjutas:McDermott, Roger N. “Russia’s Conventional Armed Forces and the Georgian War.” Spring 2009
http://www.carlisle.army.mil/USAWC/Para ... ermott.pdf
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Lugesin läbi selle paar posti ülevalpool lingitud augustitankide jutu ja see vaid kinnitas minu arvamust õhuväe tähtsast rollist
Mõningad nopped, mis mulle silma jäid
1. vene lennuvägi tegi rünnakuid 2-4 lennukiliste gruppidega ja ilma hävitajate katteta, nendegi väheste lendude jaoks nappis kvalifitseeritud piloote - roolis polkovnikud.
2. vene meredessant saabus Abhaasia rannikule ilma tõsiseltvõetava õhutõrjeta (no korveti, traalerite ja dessantlaevade õhutõrje pole küll eriline teema).
3. nagu vene hävitajad välja ilmusid, olid Gruusia Su-25'd kadunud, kuna neist pole A2A vastast - nt vene laevadeni poleks nad välja võidelnud.
4. venelased ei suutnud maapeal hävitada ühtegi lahingulennukit, isegi kui lennukid hajutati lennuväljadel (mingit maantee-teemat polnud). Ka julgen kahelda, et nad suutsid nimetamisväärselt stardiradu rikkuda.
5. Su-25'd ei suutnud purustada vähemasti ühte strateegilist silda. F-16 laserjuhitavate 900 kg pommidega - nupuvajutuse vaev.
6. Hirmul on suured silmad ja tubli osa Gruusia ÕT võitudest läks venelaste endi arvele - kes lasid kõike, mis lendas.
7. Gruusia maapealne õhutõrje paralüseeriti niipea, kui venelased asja kätte võtsid ja ühe päevaga kaks olulist radarit ära kustutasid. ÕT kompleksid olid sunnitud olema passiivses reziimis (kuna venelased lendasid radaritõrjeraketid pardal karistamatult ringi) ja kaotasid sellega oma vähese efektiivsuse.
Su-25 teema juurde tuleb vist tõdeda, et seksikad LCD displeid ja GPS on vajalikud asjad, kuid Su-25 on Gruusias ÜLIolulise silla-tunnelipurustamise rolli täitmiseks liiga lahja aparaat. Ta ei suuda võidelda ennast sihtmärgini (ei oma mingit A2A võimekust) ega suuda seda ka korralikult ja piisavalt raskete pommidega tabada. Sellise masina olemasolu on sealses tunnelite-mägiteede-sildade riigis lausa strateegilise tähtsusega (nagu ka muud, ebaõnnestunud choke-pointide saboteerimise katsed). Kui ikka 100 meetrise kuristiku sild on täielikult purustatud, siis seisab tankikolonn selle taga vist sõja lõpuni. Edasi kolonni taga järgmine takistus mõningate põlevate tankide näol ja edasi viib suurtükivägi asja lõpuni.
Kui venelane läheks samamoodi, nagu ta läks Gruusiasse, kasutades regioonis olemasolevaid, kergelt täiendatud õhujõude, kallale nt Soomele, siis saaks ta õhus tappa. Sellised lennud kustutavad soomlased kohe ära ja igasugu ringijõlkuvad Su-24 paarid on Hornetitele ikka mõnus sihtmärk.
Mõningad nopped, mis mulle silma jäid
1. vene lennuvägi tegi rünnakuid 2-4 lennukiliste gruppidega ja ilma hävitajate katteta, nendegi väheste lendude jaoks nappis kvalifitseeritud piloote - roolis polkovnikud.
2. vene meredessant saabus Abhaasia rannikule ilma tõsiseltvõetava õhutõrjeta (no korveti, traalerite ja dessantlaevade õhutõrje pole küll eriline teema).
3. nagu vene hävitajad välja ilmusid, olid Gruusia Su-25'd kadunud, kuna neist pole A2A vastast - nt vene laevadeni poleks nad välja võidelnud.
4. venelased ei suutnud maapeal hävitada ühtegi lahingulennukit, isegi kui lennukid hajutati lennuväljadel (mingit maantee-teemat polnud). Ka julgen kahelda, et nad suutsid nimetamisväärselt stardiradu rikkuda.
5. Su-25'd ei suutnud purustada vähemasti ühte strateegilist silda. F-16 laserjuhitavate 900 kg pommidega - nupuvajutuse vaev.
6. Hirmul on suured silmad ja tubli osa Gruusia ÕT võitudest läks venelaste endi arvele - kes lasid kõike, mis lendas.
7. Gruusia maapealne õhutõrje paralüseeriti niipea, kui venelased asja kätte võtsid ja ühe päevaga kaks olulist radarit ära kustutasid. ÕT kompleksid olid sunnitud olema passiivses reziimis (kuna venelased lendasid radaritõrjeraketid pardal karistamatult ringi) ja kaotasid sellega oma vähese efektiivsuse.
Su-25 teema juurde tuleb vist tõdeda, et seksikad LCD displeid ja GPS on vajalikud asjad, kuid Su-25 on Gruusias ÜLIolulise silla-tunnelipurustamise rolli täitmiseks liiga lahja aparaat. Ta ei suuda võidelda ennast sihtmärgini (ei oma mingit A2A võimekust) ega suuda seda ka korralikult ja piisavalt raskete pommidega tabada. Sellise masina olemasolu on sealses tunnelite-mägiteede-sildade riigis lausa strateegilise tähtsusega (nagu ka muud, ebaõnnestunud choke-pointide saboteerimise katsed). Kui ikka 100 meetrise kuristiku sild on täielikult purustatud, siis seisab tankikolonn selle taga vist sõja lõpuni. Edasi kolonni taga järgmine takistus mõningate põlevate tankide näol ja edasi viib suurtükivägi asja lõpuni.
Kui venelane läheks samamoodi, nagu ta läks Gruusiasse, kasutades regioonis olemasolevaid, kergelt täiendatud õhujõude, kallale nt Soomele, siis saaks ta õhus tappa. Sellised lennud kustutavad soomlased kohe ära ja igasugu ringijõlkuvad Su-24 paarid on Hornetitele ikka mõnus sihtmärk.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lugedes augustitankide lugu, siis mõtlesin ma pidevalt, et kui grusiinidel oleks varustuses olnud "Spike'de" taolised (erineva laskeulatusega) raketisüsteemid, siis oleks sõja pilt olnud hoopis teine. Suurtükiväed pidasid duelle mitu päeva. Lollmoona kulus ikka tonnide viisi. VF lennuvägi ja maavägi ei suutnud Gruusia suurtükke hävitada vaatamata ilmselgele üleolekule õhus. M
Vt minu raketijoru VG teema alt ja proovi ette kujutada nende relvade mõju VF üksustele Osseetia kontekstis.
Vt minu raketijoru VG teema alt ja proovi ette kujutada nende relvade mõju VF üksustele Osseetia kontekstis.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Suurtükivägi koos inimesest tulejuhiga on jällegi suht lollikindel lahendus. Nende hüper-super standoff raketisüsteemide nõrk koht oli ja on jätkuvalt decoy'de kasutamine (mille laiemat kasutamist VF ka planeerib) ja iseäranis efektiivsed on decoy'd igasuguste väljaspool nägemisulatust lastavate rakettide puhul. Jugoslaavias oli lausa naljanumber, kuidas miljon per tükk maksvaid täppisrelvi raisati serblastest puuseppade tehtud makettide pihta. Võsast binokliga vahtiv tulejuht näeb küll selle läbi, kas maskeerimisvõrgu all on lennuk või butafooria.
Kui sul on ikka tanki kujuga metalliseeritud kattega täispuhutav tank, millele on sisse pandud soojapuhur, siis paistab ta ükskõik kui vägevast luure tehnilisest sensorsüsteemist nagu tank. Aga 800 m eemal olevale vaatlejale paistab ta nagu tuules kõikuv butafooria.
Seepärast võib arvata, et binokliga vaatleja ja lollmoona laskvate suurtükkide ajastu veel niipea ei lõpe. Et standoff relvi kasutada, peab olema kõigepealt mingi sensorsüsteem, mis vastase asukoha tuvastab. Ja see ongi tihti süsteemi nõrk koht.
Neid igasugu ajastute enneaegseid lõpetajaid on teada kui palju - Vietnami sõjani arvati, et manööverdamine, vaateväli ja kahur on lennukile eilse päeva relikt, Nikita Sergejevits arvas, et raketid asendavad lennuväge ning 50ndatel arvati, et tuumarelv tähendab kõigi sõdade lõppu. 80ndate lõpus arvati, et A-10 kaob ajaloo prügikasti ja selle töö teevad ära täppisrakettidega hävituslennukid. Jne jne jne.
Huvitav on seejuures, et samadesse ämbritesse on ka rohkem kui kord astutud - piloodi vaateväli eemaldati prioriteetide hulgast nii 30ndate lõpus kui ka 60ndate alguses. Ja peagi taibati, et tarvis on tehtut ümber tegema hakata. WWII ajal arvati, et lahingulaevadega on lõplikult finito, kuid Lahesõjas avastati, et selliselt tiibrakettidele immuunselt soomuskolossilt on kalda ligidalt hea iraaklaste positsioone 406 mm mürskudega künda.
Kokkuvõtvalt: kui Eesti asendab suurtükiväe Spike'dega, siis sõja korral kasutab idanaaber palju "tanke", koormates sensorsüsteemid spämmiga üle ning sundides meid oma nappi moonavaru kulutama decoy'de pihta (sest kalleid relvi suudame me näputäie osta).
Kui sul on ikka tanki kujuga metalliseeritud kattega täispuhutav tank, millele on sisse pandud soojapuhur, siis paistab ta ükskõik kui vägevast luure tehnilisest sensorsüsteemist nagu tank. Aga 800 m eemal olevale vaatlejale paistab ta nagu tuules kõikuv butafooria.
Seepärast võib arvata, et binokliga vaatleja ja lollmoona laskvate suurtükkide ajastu veel niipea ei lõpe. Et standoff relvi kasutada, peab olema kõigepealt mingi sensorsüsteem, mis vastase asukoha tuvastab. Ja see ongi tihti süsteemi nõrk koht.
Neid igasugu ajastute enneaegseid lõpetajaid on teada kui palju - Vietnami sõjani arvati, et manööverdamine, vaateväli ja kahur on lennukile eilse päeva relikt, Nikita Sergejevits arvas, et raketid asendavad lennuväge ning 50ndatel arvati, et tuumarelv tähendab kõigi sõdade lõppu. 80ndate lõpus arvati, et A-10 kaob ajaloo prügikasti ja selle töö teevad ära täppisrakettidega hävituslennukid. Jne jne jne.
Huvitav on seejuures, et samadesse ämbritesse on ka rohkem kui kord astutud - piloodi vaateväli eemaldati prioriteetide hulgast nii 30ndate lõpus kui ka 60ndate alguses. Ja peagi taibati, et tarvis on tehtut ümber tegema hakata. WWII ajal arvati, et lahingulaevadega on lõplikult finito, kuid Lahesõjas avastati, et selliselt tiibrakettidele immuunselt soomuskolossilt on kalda ligidalt hea iraaklaste positsioone 406 mm mürskudega künda.
Kokkuvõtvalt: kui Eesti asendab suurtükiväe Spike'dega, siis sõja korral kasutab idanaaber palju "tanke", koormates sensorsüsteemid spämmiga üle ning sundides meid oma nappi moonavaru kulutama decoy'de pihta (sest kalleid relvi suudame me näputäie osta).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trumm, võta vaevaks ja tee endale selgeks kuidas saab TT rakette sihitada ka vaatlejate abil.
Kosovost. Sa tead ise väga hästi miks NATO'l ei olnud maa peal tulejuhte. See oligi hind, mida pidi maksma taolise otsuse eest. Eesti puhul see paralleel ei päde, sest rakette saaks juhtida maapealsed tulejuhid.
Kuna sa paistad üsna hästi teadvat kui kaugele õhulaeva akendest näeb, siis oskad sa ka kindlasti võrrelda kumba süsteemi on kergem avastada - kas kolme suurtükki lagendikul (millele saab hiljem lisajõud peale saata), või üksikut raketiheitjat.
Hind on tõsine argument. Veel tõsisem argument on oma taktika ülesehitamine vastavalt oludele. Eesti ei ole 450 000 ruutkilomeetrit suur ja tegemist ei ole keskaegse lahinguga, kus üks üks feodaalide salk ajab teist salka mööda tühjust taga.
Viitan jälle Aeg Luubis saatelõigule, kus on kirjas järgmised read. 4-miljardilisest kaitse-eelarvest kulub:
- 36 protsenti majandamiskuludeks
- 34 protsenti personalikuludeks
- 14 protsenti investeeringuteks
- 9 protsenti hangeteks
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100295
4 miljadit on väga suur raha. Selle eest saaks nii hävitajaid air policingu jaoks, kui ka rakette efektiivsema sõja pidamiseks. Personal ja majandamine võtab jõhkra tüki. Kunnas pooldab Soome teed ja max arv mehi relvade alla. Ma saan aru, et siin listis on Gruusia enne 2008. aasta sõja mahu ihaldajaid. Eestil oleks sinna veel üsna pikalt minna. Kuidas Gruusial läks? Kas on midagi õppida?
Kosovost. Sa tead ise väga hästi miks NATO'l ei olnud maa peal tulejuhte. See oligi hind, mida pidi maksma taolise otsuse eest. Eesti puhul see paralleel ei päde, sest rakette saaks juhtida maapealsed tulejuhid.
Kuna sa paistad üsna hästi teadvat kui kaugele õhulaeva akendest näeb, siis oskad sa ka kindlasti võrrelda kumba süsteemi on kergem avastada - kas kolme suurtükki lagendikul (millele saab hiljem lisajõud peale saata), või üksikut raketiheitjat.
Hind on tõsine argument. Veel tõsisem argument on oma taktika ülesehitamine vastavalt oludele. Eesti ei ole 450 000 ruutkilomeetrit suur ja tegemist ei ole keskaegse lahinguga, kus üks üks feodaalide salk ajab teist salka mööda tühjust taga.
Viitan jälle Aeg Luubis saatelõigule, kus on kirjas järgmised read. 4-miljardilisest kaitse-eelarvest kulub:
- 36 protsenti majandamiskuludeks
- 34 protsenti personalikuludeks
- 14 protsenti investeeringuteks
- 9 protsenti hangeteks
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100295
4 miljadit on väga suur raha. Selle eest saaks nii hävitajaid air policingu jaoks, kui ka rakette efektiivsema sõja pidamiseks. Personal ja majandamine võtab jõhkra tüki. Kunnas pooldab Soome teed ja max arv mehi relvade alla. Ma saan aru, et siin listis on Gruusia enne 2008. aasta sõja mahu ihaldajaid. Eestil oleks sinna veel üsna pikalt minna. Kuidas Gruusial läks? Kas on midagi õppida?
Viimati muutis kaur3, 13 Dets, 2009 9:22, muudetud 1 kord kokku.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
http://www.epl.ee/artikkel/484806
Laupäeval teatas Lõuna-Osseetia pealinnas Tshinvalis visiidil viibinud Nauru välis-, rahandus- ja kaubandusminister Kieren Keke, et saareriik on valmis tunnustama Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena. Sellele aga eelnesid läbirääkimised Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Kõneluste üks teema oli Venemaa rahaline abi Naurule, mis võib ulatuda 50 miljoni dollarini (535 miljoni kroonini), kirjutas Vene ärileht Kommersant, viidates allikale Venemaa välisministeeriumis.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Murphy seadus ütleb, et kui sa ei oska midagi teha, vaata, kuidas teised (targemad) teevad.
Üheski arenenud riigis pole raketisüsteemid saanud suurtükiväe asendajaks.
Ja pole ühtki põhjust arvata, et meie targemad oleme.
Kui vaadata hindasid, siis see on oma teema. Näiteks ülitore kantav TT raketisüsteem Javelin maksab ligi 2 miljonit tükk ja üks pauk temast maksab poolteist miljonit - siia sisse kuuluvad ainult laskeseadme ja raketi hind, ei mingid adminni ega väljaõpet.
Selleks, et kustutada ära üks reaalse 50 tuhande dollarise turuhinnaga loguks sõidetud T-72, on vaja kulutada esimese tanki hävitamiseks 200 tuhat ja iga järgneva hävitamiseks 80-100 tuhat dollarit. Mis sa arvad, kumb enne sõjas pankrotistub, kas EV või VF? Pakun, et EV.
Javelini esimese paugu maksumuse eest saab vanema põlve "lolle" Kustisid vist terve vagunitäie (Eesti sai neid Rootsist lausa niisama).
Ja kuskilt maalt hakkab peale mõiste "sõjaliselt relevantse suurusega armee". Kui kogu papp panna küdema high-tech relvasüsteemidele, tuleb teistpidi pankrot.
Miks Soome kasutab siiani neid vene relvasüsteeme? Vastus: soomlased on aru saanud, et piisava suurusega armee relvastamine moodsate relvadega pole neile jõukohane. Seepärast kasutavadki. Ja nende kogemus näitab, et ka põlvkond vanemate relvadega saab venelast edukalt peksta.
Meie personalikulud on praegu meie kaitselahenduse traagika. Väljaõppega tegelejaid on isegi praegu vähe. Aga see-eest on igasugu NATO-võimekaid staape nagu seeni, igasühes sada S-si, staabiülem ja veel musttuhat pagunikandjat - kõik tahavad saada KV palka ja sotsiaaltagatisi. Ja kokkuvõttes tulistab suurtükivägi ikka oma Bundeswehri manuaalide järgi, sest pole inimesi, kes teeks Eesti enda omad!
Üheski arenenud riigis pole raketisüsteemid saanud suurtükiväe asendajaks.
Ja pole ühtki põhjust arvata, et meie targemad oleme.
Kui vaadata hindasid, siis see on oma teema. Näiteks ülitore kantav TT raketisüsteem Javelin maksab ligi 2 miljonit tükk ja üks pauk temast maksab poolteist miljonit - siia sisse kuuluvad ainult laskeseadme ja raketi hind, ei mingid adminni ega väljaõpet.
Selleks, et kustutada ära üks reaalse 50 tuhande dollarise turuhinnaga loguks sõidetud T-72, on vaja kulutada esimese tanki hävitamiseks 200 tuhat ja iga järgneva hävitamiseks 80-100 tuhat dollarit. Mis sa arvad, kumb enne sõjas pankrotistub, kas EV või VF? Pakun, et EV.
Javelini esimese paugu maksumuse eest saab vanema põlve "lolle" Kustisid vist terve vagunitäie (Eesti sai neid Rootsist lausa niisama).
Ja kuskilt maalt hakkab peale mõiste "sõjaliselt relevantse suurusega armee". Kui kogu papp panna küdema high-tech relvasüsteemidele, tuleb teistpidi pankrot.
Miks Soome kasutab siiani neid vene relvasüsteeme? Vastus: soomlased on aru saanud, et piisava suurusega armee relvastamine moodsate relvadega pole neile jõukohane. Seepärast kasutavadki. Ja nende kogemus näitab, et ka põlvkond vanemate relvadega saab venelast edukalt peksta.
Meie personalikulud on praegu meie kaitselahenduse traagika. Väljaõppega tegelejaid on isegi praegu vähe. Aga see-eest on igasugu NATO-võimekaid staape nagu seeni, igasühes sada S-si, staabiülem ja veel musttuhat pagunikandjat - kõik tahavad saada KV palka ja sotsiaaltagatisi. Ja kokkuvõttes tulistab suurtükivägi ikka oma Bundeswehri manuaalide järgi, sest pole inimesi, kes teeks Eesti enda omad!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Keegi pole öelnud, et raketivägi hakkaks suurtükiväe asendajaks. Ometi pead sinagi nõustuma, et raketiväel on üsna tugev roll. Minule tundub, et kaudtule TT läheb justnimelt selliste tulejuhi poolt juhitavate TT rakettidega kiirete löökide andmise peale. Nende suur pluss on see, et logistiline koormus on oluliselt väiksem kui suurtükiväel ning tankikolonni hävitamine suurtükiväega ei ole intensiivses konfliktis mõeldav - suurtükivägi peab kolonni tulistama lihtsalt piisavalt pikalt, et see tulistav grupp vastutulega hävitataks.Kapten Trumm kirjutas:Murphy seadus ütleb, et kui sa ei oska midagi teha, vaata, kuidas teised (targemad) teevad.
Üheski arenenud riigis pole raketisüsteemid saanud suurtükiväe asendajaks.
Ja pole ühtki põhjust arvata, et meie targemad oleme.
Kui vaadata hindasid, siis see on oma teema. Näiteks ülitore kantav TT raketisüsteem Javelin maksab ligi 2 miljonit tükk ja üks pauk temast maksab poolteist miljonit - siia sisse kuuluvad ainult laskeseadme ja raketi hind, ei mingid adminni ega väljaõpet.
Selleks, et kustutada ära üks reaalse 50 tuhande dollarise turuhinnaga loguks sõidetud T-72, on vaja kulutada esimese tanki hävitamiseks 200 tuhat ja iga järgneva hävitamiseks 80-100 tuhat dollarit. Mis sa arvad, kumb enne sõjas pankrotistub, kas EV või VF? Pakun, et EV.
Javelini esimese paugu maksumuse eest saab vanema põlve "lolle" Kustisid vist terve vagunitäie (Eesti sai neid Rootsist lausa niisama).
Ja kuskilt maalt hakkab peale mõiste "sõjaliselt relevantse suurusega armee". Kui kogu papp panna küdema high-tech relvasüsteemidele, tuleb teistpidi pankrot.
Miks Soome kasutab siiani neid vene relvasüsteeme? Vastus: soomlased on aru saanud, et piisava suurusega armee relvastamine moodsate relvadega pole neile jõukohane. Seepärast kasutavadki. Ja nende kogemus näitab, et ka põlvkond vanemate relvadega saab venelast edukalt peksta.
Meie personalikulud on praegu meie kaitselahenduse traagika. Väljaõppega tegelejaid on isegi praegu vähe. Aga see-eest on igasugu NATO-võimekaid staape nagu seeni, igasühes sada S-si, staabiülem ja veel musttuhat pagunikandjat - kõik tahavad saada KV palka ja sotsiaaltagatisi. Ja kokkuvõttes tulistab suurtükivägi ikka oma Bundeswehri manuaalide järgi, sest pole inimesi, kes teeks Eesti enda omad!
Spike eristub muide Javelinist üsna tugevalt, sest ei nõua otsenähtavust ning asja kontrollib ikkagi inimene.
Mind natuke häirib see mõtteviis, et "kuna kogu aeg on nii tehtud, siis tuleb edasi kah nii toimetada". See on peamine militaarinnovatsiooni (nagu ka igasuguse muu uuendamise) takistaja. Ja ma ei pea siinkohal simas midde n.ö. "vidinainnovatsiooni" kuivõrd justnimelt taktikalisi muudatusi. Küsimus ei ole ju selles, kas Spike-dega saaks suurtükiväe välja vahetada. Küsimus on selles, kuidas erinevaid vahendeid kõige paremini taktikaliselt kombineerida.
Ja kusti EI OLE TT relv. Soomukite vastu - palun väga, aga tankide tõrjumiseks on vaja midagi enamat. Piirates oma võimalusi vaid otsesihtimisega TT relvadega piiratakse oma taktikalisi valikuid oluliselt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline