Kapten Trumm kirjutas: Need laevade radarid on ju kahedimensioonilised, nad leiavad märkide x-y koordinaate üksnes laevaga samas tasapinnas ehk lennumasinat näevad need siis, kui see veepinna kõrgusele laskub. Õhuvaatluseks, isegi paarisaja m kõrguselt on ikka 3D radarit tarvis.
Ok, ma saan muidugi aru, et kui sellist lahendust keegi ei kasuta siis on selleks hea põhjus (=asi praktikas ei tööta), aga lihtsalt mõttearenduse eesmärgil - Kilo Tango (tänud!) antud radari-link väidab, et: Air-Defense Radars are usually divided into two categories, based on the amount of position information supplied. Radar sets that provide only range and bearing information are referred to as two-dimensional, or 2D, radars. Radar sets that supply range, bearing, and height are called three-dimensional, or 3D, radars.
Niiet midagi ülespoole ta ju ikka näeb? Iseasi muidugi et "kiir" võib küll 30 kraadi üles vaadata, aga kas võimalikud tagasipeegeldused vastu võetaks on iseasi.
Pagana kahju, et ühtegi väga head tuttavat laevniku pole
Üldiselt on ikka asjadega sedaviisi, et raha näitab nende väärtust päris hästi. Sõjanduses mängivad rolli ka igsugused muud asjaolud. Näiteks kui idanaaber teab, et kasutatakse nimetet odavat laiatarberadarit, segatakse need ära ja asi vask. Sõjaväele mõeldud radaritega nii lihtsalt ei saa.
Ma ei tunne seda radarite värki nii palju aga arvan, et nii lihtne see ikka ei ole, et võtame laiatarbeseadme ja ongi probleem lahendatud. Walkie-talkied on kah odavad aga keegi ei tule selle peale, et neid sõjaajal põhilise sidepidamisvahendina kasutada.
samas viimased sõjad on näidanud, et põhitegijateks on seal just mobiiltelefonid, garaažiukse puldid jne., nii et seda odava radari mõtet täiesti maha matta ei maksa.
Vähemalt mõttelõng jookseb küll minu arust õiges suunas. Nagu KiloTango ja Trumm on juba öelnud, ei saa neid kasutada väga laialdaselt, kuid teatud tingimustes , nagu näit. Putkineni-tüüpi õhutõrje seirevõrguna - eriti rannikul, Peipsil - võib-olla mingil ´maskeeritud´ kujul.
Elik 122mm haubitsa transportöör. Upitaja eeskujulik manööverdamisvõime ja väike muie siinkohal haubitsa ja sõidusuuna vahel (vähikäik) oleks Eesti kaitseagenda rakendusliku poole pealt siiski kõnekas lähenemine.
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Setu areta ka üks pilt sellest riistast lahingasendis. Mulle tundub, et lasu ajal rauast väljapaiskuvad gaasid pühiksid juhikabiini minema. Ehk annab seda tugevdada metallist "ribikardinate" ja soomusklaasiga?
Ei usu,et ta laskmisel laiali peaks lagunema kui käpad maas kenasti. Kannatavad need Manitoud füüsilist vägivalda päris edukalt. Meil oli tööjuures 3,5t.-ne millega tassiti koguaeg 5t.+ pakke väga närakal asfaldil ja paari aastajooksul ta küll erilisi lagunemse märke ei ilmutanud.
Minumeelest esimene õnnestunud lahendus Setu poolt.
Kabiinis raal sarnaselt soomlaste 155 K98 vms koos GPSi ja sidega.
Moona kandmine (vt eespool komment) ei sobi antud kontseptsiooniga, ikka meeskonnad tulevad ja lähevad erinevate veokitega vastavalt nende söögiaegade, uue moona, kütuse vms (magamise) eesmärgil. See masin teeks väljal nö 7/11.
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Sellisel asjal annab laskeasendisse seadmist ning kodinate kokku korjamiseks erineval tasemel automatiseerida ning lõppkokkuvõtteks võiks saavutada tulemusi, mida mõõdetakse sekundites, mitte minutites.
Kuid nagu Kilo Tango juba küsis, kuidas suunda muudetakse? Kabiin paistab segavat ning ka toetusjalad ei luba väga palju esialgsest suunast kõrvale keerata (kui toetusjalad panna kõikidesse 4-ja nurka, siis saaks vist selle probleemi lahendatud) Aga muidu päris vaimukas lahendus - pole midagi öelda.
relva toru ei liigu, tagasiliikuv raud ilmselt viimase laenguga peksab kui mitte kabiini sodiks siis arvutid seal sees küll. Samuti nn.lafeti nurk ei anna relvale sellist stabiilsust nagu tal vaja oleks.
laadimine, moona järelvedu,meeskonna transport tuleb ka lahendada, kõige lollikindlam on tavaline traktor kuhu on 120 MP peale timmitud, jaksab kanda, käru taha ja saavad mehed ka sisse, asi jonksus.
Isiklikult mulle on selliste asjade kohalt jäänud mulje, et kui neid oleks lihtne teha siis oleks neid ka tehtud. Ilmas on vaeseid riike peale meie täiesti piisavalt, kuid kõik nad kipuvad ostma valmislahendusi. Ma arvan, et sellise käitumise taga on, vähemalt enamasti, siiski arvestus, mitte onupojapoliitika.
Võimalik, et ma eksin.
