Tervitus,
Siit üks ajaviiteline küsimus, ehk läheb arutluseks.
Nimelt uuriks arvamusi ja kogemusi vaakumvorm ja epo mudelite kohta.
Vaakumi all mõtlen sellised mudeleid:
http://www.airmodel.de/shope/shope.html?P_112.htm
Mul üks sellise tehnoloogiaga mudel on karbis ja kui järg sinnamaani jõuab, siis ole näha, siiani pole selliseid teinud, seepärast küsin ja uurin.
Kas on mingeid olulisi asju võrreldes nö tavaliste restidega?
Esialgu tunduvad sellised mudelid suht kohmakad, vähem detailsed ja veidi keerukamad (alustada?)
Sellel viidatud lehel on mõned päris huvitavad 1/72 lennukid, mõned neist vist tellin ka. Nt Blohm & Voss Bv 142 on peale selle siin võimalik vist saada tootjalt Mach 2, aga selle tootja hinnad liiguvad miskipärast 60-80$ ringis:/
Epovaigust mudelite kohta küsiks ka. Miskipärat kipuvad need ka päris kallid olema. Ja samas tihti suht kaheldava väärtusega. Siit siiski üks pärsis korralik asi ja väga huvitav lennuk, mida vist keegi tene ei tee?
http://www.armorama.com/modules.php?op= ... ent&id=332
Epo kittidega pole mingit kokkupuudet olnud ja ei tea isegi millega neid kokku pannakse. Kogemusi?
tänud ette,
Kk
Epo ja vaakumvorm
-
Parovoz
- Liige
- Postitusi: 985
- Liitunud: 20 Aug, 2005 20:30
- Asukoht: Lasnogorsk, Balti mere ääres
- Kontakt:
Tere-tere!
Hmmm...... Endal oli tegemist vacu mudelitega üsna varajases hobi staadiumis.Nimelt Suure Naabri kuliibinid oskasid tollal selle tehnoloogiaga üsna palju huvitavaid ja haruldasi mudeleid valmis vorpida.Endalgi seisis Me-110 riiulil, mis oli FUJIMI 1/72 originaalilt mahatõmmatud
.....Vacu-mudelid , minu meelest nagu resin-mudelid on vist tänapäeval rohkem haruldaste aparaatide ja elementide koopiate valmistamiseks....ja k..... pikatoimeline protsess nende valmistamisel, sest tegemist on ikkagi keemiaga ja muu selletaolise värgiga, aga Fossiilil vist see käpas nagu 
, oskab nõu anda kuidagi:)
Tööd on ka nende kallal rohkem kui tavaliste mudelitega. Kuid võimaldab täpsemalt (vahest) edasi anda üht või teist kontstruktsiooni elementi. Paraku plastik mudelid on nagu mass produktsioon, resin ja vacu aga rohkem nagu ,jänkid ütlevad, "custom" värk. Ise olen resin värki lennuki kabiinide sisuga kokkupuutes tugevalt. On ikka täpsemad küll, kui tavamudelis.
Eks edu ja jaksu selles; peaks üsna vinge aparaat tulema
Hmmm...... Endal oli tegemist vacu mudelitega üsna varajases hobi staadiumis.Nimelt Suure Naabri kuliibinid oskasid tollal selle tehnoloogiaga üsna palju huvitavaid ja haruldasi mudeleid valmis vorpida.Endalgi seisis Me-110 riiulil, mis oli FUJIMI 1/72 originaalilt mahatõmmatud
.....Vacu-mudelid , minu meelest nagu resin-mudelid on vist tänapäeval rohkem haruldaste aparaatide ja elementide koopiate valmistamiseks....ja k..... pikatoimeline protsess nende valmistamisel, sest tegemist on ikkagi keemiaga ja muu selletaolise värgiga, aga Fossiilil vist see käpas nagu , oskab nõu anda kuidagi:) Tööd on ka nende kallal rohkem kui tavaliste mudelitega. Kuid võimaldab täpsemalt (vahest) edasi anda üht või teist kontstruktsiooni elementi. Paraku plastik mudelid on nagu mass produktsioon, resin ja vacu aga rohkem nagu ,jänkid ütlevad, "custom" värk. Ise olen resin värki lennuki kabiinide sisuga kokkupuutes tugevalt. On ikka täpsemad küll, kui tavamudelis.
Eks edu ja jaksu selles; peaks üsna vinge aparaat tulema
Taara avitab! ...
Tervist!
Veidi jama lugu -vähemasti poolest saadik - EPO- vaigust asjandustega olen üksjagu kokku puutunud ja nendest tuututan ka veidi pikemalt, kuid vaakumtehnoloogiaga valmistatud mudelitega olen ainult mudelialaste ajakirjade kaudu kokku puutunud , põhitõdedega võiksin ju siin ka laiutama hakata, kuid kuna isiklikku kogemust ei ole, siis parem jätan selle vähe teadjamatele. Kuid veidi abi oskan välja pakkuda küll - tahtsin just panna teele paar lehekülge ühest esimesest M-Hobbi -st, kus on selliste mudelitega tegelemiseks vajalikud vahendid ja töövõtted kirjas, nagu ka pildikesed, aga ei leidnud su meiliaadressi... 
Nüüd EPO-vaigust mudelitest: suhteliselt kõrge hinna tingib tehnoloogilistes protsessides kasutatavate materjalide kõrge hind. Kõigepealt tuleb valmistada igast mudeli osast master-mudel (väga keeruline töö, tean lausa omast käest), seejärel valmistatakse igast master-mudelist silikoonvorm, selleks on spetsiaalsed silikoonid, protsess toimub vaakumkambris. Head silikoonid on üsna kallid, on ka veidi odavamaid, kuid nendest valmistatud vormide pinna kvaliteet on märgatavalt halvem, samuti kannatavad nad vähem valutsükleid. Korraliku kvaliteediga silikoonist vormiga saab tavaliselt kuni 25-30 valandit, olenevalt detaili keerukusest, siis on tema elu läbi. Vormi valatav vaik pole samuti odav, ka siin on vahe hinnal ja kvaliteedil - odavamad materjalid täidavad väikeseid õnarusi halvemini, vakumeerimisel ei tule õhumullid hästi välja, samuti on detailid pärast tardumist hapramad. Nii et kui juhtub kätte "resin kit", mille detailide pind on krobeline, osa eenduvast pinnareljeefist puudu ja osaliselt õhumulle täis nagu juust, siis on tegu tootja sooviga minimaalsete kuludega maksimaalset tulemit välja pigistada, mõtlemata et saetakse oksa, millel istutakse.
Hind kujunebki seetõttu kõrgeks, et pidevalt peab tegema kulutusi uute vormide valmistamiseks pluss muidugi EPO-vaigu ja tööjõu maksumus. Vormide juures on veel selline nüanss, et mida suuremad ja õhemad detailid, seda paksem ja jäigem peab olema vorm, muidu tõmbab vaakum (ja töötatakse üsna tugeva vaakumi keskkonnas) vormi liialt kokku, õhumullide eraldumise aeg on suht pikk ning pärast vaakumi väljalülitamist ei suuda vorm enam algkuju võtta, kuna vaik hakkab loetud minutite jooksul tarduma.
Edasi veidi kokkupanekust: liimimiseks kasutatakse tsüakriinliime, (Super Glue, Bison, Tesa, j.m.s.), enne värvimist tuleb sellised mudelid ilmtingimata kruntida mõne nitro baasil krundiga, näiteks autode jaoks mõelduga.
Hetkel muud tarka pähe ei tule, kui miskit unustasin, ehk keegi täiendab.
Veidi jama lugu -vähemasti poolest saadik - EPO- vaigust asjandustega olen üksjagu kokku puutunud ja nendest tuututan ka veidi pikemalt, kuid vaakumtehnoloogiaga valmistatud mudelitega olen ainult mudelialaste ajakirjade kaudu kokku puutunud
, põhitõdedega võiksin ju siin ka laiutama hakata, kuid kuna isiklikku kogemust ei ole, siis parem jätan selle vähe teadjamatele. Kuid veidi abi oskan välja pakkuda küll - tahtsin just panna teele paar lehekülge ühest esimesest M-Hobbi -st, kus on selliste mudelitega tegelemiseks vajalikud vahendid ja töövõtted kirjas, nagu ka pildikesed, aga ei leidnud su meiliaadressi... Nüüd EPO-vaigust mudelitest: suhteliselt kõrge hinna tingib tehnoloogilistes protsessides kasutatavate materjalide kõrge hind. Kõigepealt tuleb valmistada igast mudeli osast master-mudel (väga keeruline töö, tean lausa omast käest), seejärel valmistatakse igast master-mudelist silikoonvorm, selleks on spetsiaalsed silikoonid, protsess toimub vaakumkambris. Head silikoonid on üsna kallid, on ka veidi odavamaid, kuid nendest valmistatud vormide pinna kvaliteet on märgatavalt halvem, samuti kannatavad nad vähem valutsükleid. Korraliku kvaliteediga silikoonist vormiga saab tavaliselt kuni 25-30 valandit, olenevalt detaili keerukusest, siis on tema elu läbi. Vormi valatav vaik pole samuti odav, ka siin on vahe hinnal ja kvaliteedil - odavamad materjalid täidavad väikeseid õnarusi halvemini, vakumeerimisel ei tule õhumullid hästi välja, samuti on detailid pärast tardumist hapramad. Nii et kui juhtub kätte "resin kit", mille detailide pind on krobeline, osa eenduvast pinnareljeefist puudu ja osaliselt õhumulle täis nagu juust, siis on tegu tootja sooviga minimaalsete kuludega maksimaalset tulemit välja pigistada, mõtlemata et saetakse oksa, millel istutakse.
Hind kujunebki seetõttu kõrgeks, et pidevalt peab tegema kulutusi uute vormide valmistamiseks pluss muidugi EPO-vaigu ja tööjõu maksumus. Vormide juures on veel selline nüanss, et mida suuremad ja õhemad detailid, seda paksem ja jäigem peab olema vorm, muidu tõmbab vaakum (ja töötatakse üsna tugeva vaakumi keskkonnas) vormi liialt kokku, õhumullide eraldumise aeg on suht pikk ning pärast vaakumi väljalülitamist ei suuda vorm enam algkuju võtta, kuna vaik hakkab loetud minutite jooksul tarduma.
Edasi veidi kokkupanekust: liimimiseks kasutatakse tsüakriinliime, (Super Glue, Bison, Tesa, j.m.s.), enne värvimist tuleb sellised mudelid ilmtingimata kruntida mõne nitro baasil krundiga, näiteks autode jaoks mõelduga.
Hetkel muud tarka pähe ei tule, kui miskit unustasin, ehk keegi täiendab.
-
Joss Metsast
- Liige
- Postitusi: 2087
- Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
- Kontakt:
Täiendada ei oska, küsida küll. Kas see nitrovärviga kruntimine on ilmvajalik, omal pisike kogemud figuuride näol olemas, kui epovalu kenasti puhtaks pesta, mina kasutasin fairit, siis püsis ka tavamudelivärv (humbrol) kenasti seljas. Testors jah kippus maha kooruma, aga nii ehk naa tuli alumine kiht mustaks lasta ja selleks kasutasin lihtsalt humbroli nr. 33 matt musta. Ja voila
Ahah, no näe - pesu läks jah meelest 
, pinna puhtusega on tõsi taga, kuna selleks et vorm kauem vastu peaks, määritakse teda iga valu eel spets. vahenditega, osa sellest jääb ka valandi pinnale ja tuleb hoolika pesuga emaldada. Kõlbab tavaliselt soe seebivesi ja vana hambahari, aga ka nõudepesuvahendid võtavad rasvase kihi väga hästi maha. Kuid päris ilma krundita on siiski kahtlasevõitu - võimalik et mõne materjali peal püsib mõni värv ka ilma, ent kui juhtub tükati lahti tulema hakkama, on jama - "resin" võib osaliselt peale jäänud värvi lahustitega mahapesemisele reageerida ettearvamatult, leelisesse ligunema pista hoopis ei saa - see rikub valandi täiega.
Aga erinevate variantide katsetajad jõuavad vahel teedrajavate tulemusteni.
, pinna puhtusega on tõsi taga, kuna selleks et vorm kauem vastu peaks, määritakse teda iga valu eel spets. vahenditega, osa sellest jääb ka valandi pinnale ja tuleb hoolika pesuga emaldada. Kõlbab tavaliselt soe seebivesi ja vana hambahari, aga ka nõudepesuvahendid võtavad rasvase kihi väga hästi maha. Kuid päris ilma krundita on siiski kahtlasevõitu - võimalik et mõne materjali peal püsib mõni värv ka ilma, ent kui juhtub tükati lahti tulema hakkama, on jama - "resin" võib osaliselt peale jäänud värvi lahustitega mahapesemisele reageerida ettearvamatult, leelisesse ligunema pista hoopis ei saa - see rikub valandi täiega.Aga erinevate variantide katsetajad jõuavad vahel teedrajavate tulemusteni.
Tänud jällegi 
u sellisena seda tootmisprotsessi ette kujutasin ka, aga silikonvormid tulid üllatusena. Kui kunagi ühe epo mudeli ära proovin, eks siis saan ehk teisiti arvata, siiani pole sellest suunast eriti hoolida osanud. Piltidelt tunduvad need suht... imelikud.
Mul on kaks lennukit ootamas, mis on nö kombineeritud komplektid, kus tavalisele restile lisaks epo detailid, eks seal saa ka veits proovida.
Nii, aga siit kohe uus küsimus:-) Mul on paar ideed ja vajadust teha ka mõned detailid ise. Nt on mul kaks Revelli Blohm Voss 222 komplekti, millest üks on kenasti komplektne, teisest aga puuduvad tiivad ja kõik klaasid. Tuli mõte teha tiivad ise, kasutades teise komplekti tiibu vormi võtmiseks.
Siit küsimus fossiilile.. kas mul oleks targem üritada sama, nagu sa oma kodukal tanki rattaga näitad? (väga hea pildiseeria muide) Või saaksin ka nii, et võtaks mõlemast poolest eraldi jälje ja üritaks sinna sisse valada ja pärast kokku panna? Või ei kipu sedasi ise valgumise teel tulemust saama?
Kk
u sellisena seda tootmisprotsessi ette kujutasin ka, aga silikonvormid tulid üllatusena. Kui kunagi ühe epo mudeli ära proovin, eks siis saan ehk teisiti arvata, siiani pole sellest suunast eriti hoolida osanud. Piltidelt tunduvad need suht... imelikud.Mul on kaks lennukit ootamas, mis on nö kombineeritud komplektid, kus tavalisele restile lisaks epo detailid, eks seal saa ka veits proovida.
Nii, aga siit kohe uus küsimus:-) Mul on paar ideed ja vajadust teha ka mõned detailid ise. Nt on mul kaks Revelli Blohm Voss 222 komplekti, millest üks on kenasti komplektne, teisest aga puuduvad tiivad ja kõik klaasid. Tuli mõte teha tiivad ise, kasutades teise komplekti tiibu vormi võtmiseks.
Siit küsimus fossiilile.. kas mul oleks targem üritada sama, nagu sa oma kodukal tanki rattaga näitad? (väga hea pildiseeria muide) Või saaksin ka nii, et võtaks mõlemast poolest eraldi jälje ja üritaks sinna sisse valada ja pärast kokku panna? Või ei kipu sedasi ise valgumise teel tulemust saama?
Kk
Nonii, nüüd läks meil igatahes minema, teata kas kohale kah tuli.
Üks põhjus, miks epovalust mudelite toorikud veidi imelikud paistavad, on värvus - mida kahvatum jupp, seda magedam ta tundub. Ja kui seda kahvatut juppi pildistada, siis jääb pildile üldse midagi vormitut, seepärast on viimasel ajal paljud tegijad hakanud pigmenti lisama. Aga kui seesama kahvatuke ükskord värvi peale saab, siis tundub juba üsna kobe
Nohoh, vaat see teine küsimus on juba palju keerulisem, nii et enne vastamist tahaks veidi täpsustamist: kui pikk ja kui lai on üks kloonimist vajav tiivapool?
Üks põhjus, miks epovalust mudelite toorikud veidi imelikud paistavad, on värvus - mida kahvatum jupp, seda magedam ta tundub. Ja kui seda kahvatut juppi pildistada, siis jääb pildile üldse midagi vormitut, seepärast on viimasel ajal paljud tegijad hakanud pigmenti lisama. Aga kui seesama kahvatuke ükskord värvi peale saab, siis tundub juba üsna kobe
Nohoh, vaat see teine küsimus on juba palju keerulisem, nii et enne vastamist tahaks veidi täpsustamist: kui pikk ja kui lai on üks kloonimist vajav tiivapool?
Kõige suurem tiib on 300x84 mm (kokku siis 4 poolt)fossiil kirjutas:
kui pikk ja kui lai on üks kloonimist vajav tiivapool?
Ja väiksem on ka, se on 138x 72mm.
Selle väiksemaga on mul idee valmis mudeli kõrvale panna samast lennukist teise riigi värvides ja eraldusmärkidega variant. St ei lähekski lennuki külge(vist:)
Nt. BR20 puhul võiks sellised tiibu 3 erinevat kõrvale panna.
Kk
Seda ma kartsingi - kloonimist vajavad detailid on päris suured, kui nüüd rehkendada kokku vajamineva silikooni maksumus, siis autosilikooni kasutades (kuigi nii suurte vormide tegemine oleks jube töö) läheks juba umbkaudu 600 eeku...., stomatoloogilise silikooniga saaks töö mõttes täiesti lõdvalt hakkama, kuid pakend (1 Kg A + 1 Kg B) maksab kusagil 900 ja ega sealt midagi üle ei jääks - vaja ju mõlemad tiivad teha. Ja kui veel lisada EPO maksumus, kuigi saaks kasutada koorik + kärg moodust, materjali läheks paras hunnik.
Tundub et ei ole mõtet jamada - puht majanduslikel kaalutlustel juba, nii suurte detailide puhul võib asjal mõtet olla ehk siis, kui korra tehtud vormiga tuleb maksimaalne hulk juppe valada, teine asi on väikeste detailidega, seal on mahud tüki maad väiksemad. Antud juhul on see väiksem - 138 x 72 mm - kah juba üsna mõistlikkuse piiril.
Tundub et ei ole mõtet jamada - puht majanduslikel kaalutlustel juba, nii suurte detailide puhul võib asjal mõtet olla ehk siis, kui korra tehtud vormiga tuleb maksimaalne hulk juppe valada, teine asi on väikeste detailidega, seal on mahud tüki maad väiksemad. Antud juhul on see väiksem - 138 x 72 mm - kah juba üsna mõistlikkuse piiril.
Asi klaar, selliste hindade juures pole tõesti mõtet teha, terve uue B&V 222 mudeli saaks 370 kanti:-) Kogemus oleks muidugi huvitav.
Sellest poolikust B&Vst saaks näiteks tehase dioraami teha, kus lennuk veel pooleli ja tiibu polegi vaja:-)
No need väiksemad tiivad vajavad veel mõtlemist, kuigi kahtlen ka selles.
Päris ära seda mõtet ei unusta, proovin nt ühest Ohka inimpommist klooni teha, see on 1/72 päris väike. Kui õnnestub, saaks lisaks lennuki kõhu all olevale kõrvale kärule ka välja panna.
Aga ei jäta kohe jonni ja küsin, et kas ehitsus ja akvaariumi silikoon on auto omast nii palju kehvem, et seda ei saa edukalt kasutada? Selle hind poleks probleem.
Ja tegelikult ise algul mõtlesin, et teen kipsist vormi... kas see on väga rumal mõte? Ilmselt ei tule jälg piisavalt hea?
tänud,
Kk
Sellest poolikust B&Vst saaks näiteks tehase dioraami teha, kus lennuk veel pooleli ja tiibu polegi vaja:-)
No need väiksemad tiivad vajavad veel mõtlemist, kuigi kahtlen ka selles.
Päris ära seda mõtet ei unusta, proovin nt ühest Ohka inimpommist klooni teha, see on 1/72 päris väike. Kui õnnestub, saaks lisaks lennuki kõhu all olevale kõrvale kärule ka välja panna.
Aga ei jäta kohe jonni ja küsin, et kas ehitsus ja akvaariumi silikoon on auto omast nii palju kehvem, et seda ei saa edukalt kasutada? Selle hind poleks probleem.
Ja tegelikult ise algul mõtlesin, et teen kipsist vormi... kas see on väga rumal mõte? Ilmselt ei tule jälg piisavalt hea?
tänud,
Kk
No jonni peab olema, muidu ei jõua me kuhugi
Kõiksugused sanitaartehnilised silikoonid on küll suhteliselt odavamad, kuid nendega on kaks häda - esiteks kahanevad mahus väga palju, teiseks on nende nakkuvus kõiksugu materjalidega nii hea, et isegi korralikule määrimisele vaatamata ei pruugi pärast vormi seest master-mudelit kätte saada. Ja ega eriti paksu "rasvakihti" kah ei või kasutada - detaili reljeef läheb kaduma.
Kipsist vormi tegemine tuleks odavuse tõttu kõne alla küll, kuid probleem võib tekkida valandi väljavõtmise juures - silikoonist vormi saab kergesti detaili ümbert eemale painutada, kuipsvorm on jäik - detail peab tulema välja ühekorraga, plastikust master-mudel annab veidi "mängima", kuid EPO-st valatud detail kipub tavaliselt hapravõitu olema. Lisaks tuleb nii suurte epovalust detailide puhul arvestada ka tüki maad suurema kaaluga, kui seda on plastikust analoogil.
Iseasi oleks muidugi kasutada klaasriide + epovaigu meetodit (näe ei tule kõik kohe pähe), teha vorm kipsist, ülemiste ja alumiste poolte omad eraldi, määrida vormipooltesse vaigu abil paar kihti klaasriiet ja pärast kuivamist saadud pooled kokku liimida. Peaks jääma suht kerge ja tugev, samuti ei tohiks maksumus astronoomiline tulla. Kõige keerulisem saab olema vaigu komponentide segamine ja esimese kihi pealekandmine, et õhumulle võimalikult vähe jääks.
Kõiksugused sanitaartehnilised silikoonid on küll suhteliselt odavamad, kuid nendega on kaks häda - esiteks kahanevad mahus väga palju, teiseks on nende nakkuvus kõiksugu materjalidega nii hea, et isegi korralikule määrimisele vaatamata ei pruugi pärast vormi seest master-mudelit kätte saada. Ja ega eriti paksu "rasvakihti" kah ei või kasutada - detaili reljeef läheb kaduma.
Kipsist vormi tegemine tuleks odavuse tõttu kõne alla küll, kuid probleem võib tekkida valandi väljavõtmise juures - silikoonist vormi saab kergesti detaili ümbert eemale painutada, kuipsvorm on jäik - detail peab tulema välja ühekorraga, plastikust master-mudel annab veidi "mängima", kuid EPO-st valatud detail kipub tavaliselt hapravõitu olema. Lisaks tuleb nii suurte epovalust detailide puhul arvestada ka tüki maad suurema kaaluga, kui seda on plastikust analoogil.
Iseasi oleks muidugi kasutada klaasriide + epovaigu meetodit (näe ei tule kõik kohe pähe), teha vorm kipsist, ülemiste ja alumiste poolte omad eraldi, määrida vormipooltesse vaigu abil paar kihti klaasriiet ja pärast kuivamist saadud pooled kokku liimida. Peaks jääma suht kerge ja tugev, samuti ei tohiks maksumus astronoomiline tulla. Kõige keerulisem saab olema vaigu komponentide segamine ja esimese kihi pealekandmine, et õhumulle võimalikult vähe jääks.
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Tere!
Fossiili jutt kipsivormidest ning epoksüüdlaminaadist väga hea (olen tööl alal kus teeme/arendame seda asja iga päev).
Kui need vormid olemas (ei sugugi nii lihtne asi) siis selle tiiba võiks lamineerida epoksüüdist ning näiteks paberisest ninarätikust. Klaasriide hädaks on see ett muster jääb tihti nähtävale (vajab pahteldamist) ning sellest tuleb edasi töötlemise jaoks äkki liialtgi tugev ning kõva. Ise olen köögipaberit (või oli see vetsupaberid) koos epoga kasutanud paar korda. Mitte küll päris samal otstarbel.
Epoksüüdvaikusse võib ka segada talki või midagi sarnast et saaks paksemat ainet näiteks eleronide jne muudele kohtadele, kuhu paber/klaasriie ei paindu hästi. Hädapärast võib kasutada küpsetuspulbrid. Proovida siiski enne, et see epo kõvastumist ei segaks. Ka võib kasutada selle terve asja otstarbeks nn. gelcoat'id mis on sisuliselt paksedatud vaik, tavaliselt polüester. Paaditarveärides võiks olla seda müügil. Gelcoat jätab hea pinna (neid on leida ka mitmes värvuses) ning on tavaliselt siiski piisavalt vedel et sellese pintsliga toppida näiteks just seda paberid või klaasriided. Osa gelcoatidest kövastub väga kiiresti (mõni minut), sellist kasutades peab olema väga kärmes. Võib ka otsida mõnda aeglasemalt kõvastuvad gelcoatid.
Häid ideesid jätkub teil siin foorumil! Endalgi igasuguseid aga saavad harva teoks.
Jõudu!
Kari
Fossiili jutt kipsivormidest ning epoksüüdlaminaadist väga hea (olen tööl alal kus teeme/arendame seda asja iga päev).
Kui need vormid olemas (ei sugugi nii lihtne asi) siis selle tiiba võiks lamineerida epoksüüdist ning näiteks paberisest ninarätikust. Klaasriide hädaks on see ett muster jääb tihti nähtävale (vajab pahteldamist) ning sellest tuleb edasi töötlemise jaoks äkki liialtgi tugev ning kõva. Ise olen köögipaberit (või oli see vetsupaberid) koos epoga kasutanud paar korda. Mitte küll päris samal otstarbel.
Epoksüüdvaikusse võib ka segada talki või midagi sarnast et saaks paksemat ainet näiteks eleronide jne muudele kohtadele, kuhu paber/klaasriie ei paindu hästi. Hädapärast võib kasutada küpsetuspulbrid. Proovida siiski enne, et see epo kõvastumist ei segaks. Ka võib kasutada selle terve asja otstarbeks nn. gelcoat'id mis on sisuliselt paksedatud vaik, tavaliselt polüester. Paaditarveärides võiks olla seda müügil. Gelcoat jätab hea pinna (neid on leida ka mitmes värvuses) ning on tavaliselt siiski piisavalt vedel et sellese pintsliga toppida näiteks just seda paberid või klaasriided. Osa gelcoatidest kövastub väga kiiresti (mõni minut), sellist kasutades peab olema väga kärmes. Võib ka otsida mõnda aeglasemalt kõvastuvad gelcoatid.
Häid ideesid jätkub teil siin foorumil! Endalgi igasuguseid aga saavad harva teoks.
Jõudu!
Kari
Hmmm.. vot nüüd olen veits segaduses. Nimelt olen tööga seoses päris palju kõrvalt jälginud kuda tehakse käsitööna akvaariume. Igas suuruses (20-4000l) ja kõikvõimaliku eritellimuses kujudega. Ja seal silikooni kulub ikka kastidega.. kusjuures väga palju läheb kaotsi. Aga kui vaadata neid üle jäänud vorste ja valmis vuuke, siis need pole küll kuidagi kahanenud. Või sain vist sellest mahus kahanemisest valesti aru? St tahan öelda, et silikoon kuivab ikka täpselt selliseks nagu ta tuubist välja lasta.fossiil kirjutas:
Kõiksugused sanitaartehnilised silikoonid on küll suhteliselt odavamad, kuid nendega on kaks häda - esiteks kahanevad mahus väga palju, teiseks on nende nakkuvus kõiksugu materjalidega nii hea, et isegi korralikule määrimisele vaatamata ei pruugi pärast vormi seest master-mudelit kätte saada.
Aga nakkumine on küll lausa uskumatult hea, mis võimaldabki nt 4000l anuma ainult silikooni jõul koos hoida
Ok, aga mis siin ikka... täista huvi pärast proovin järgi, võtan ühe madala anuma, lasen sinna plärinal silikooni ja vajutan määritud proovitüki sinna sisse (lootuses see ka kätte saada) ja siis vaatan, mis saab. Kui läheb tuksi, proovin nt kipsiga. Näis mis välja tuleb
Kk
Ahah, no näedsa - eks libisesin sellest akvaariumide silikoonist nii sujuvalt üle, et unustasin vastusesse lisamast oma täieliku võhiklikkuse - lihtsalt ei ole huviorbiiti sattunud - korra küll tuli kolleegidega jutuks, kuid siis oli sõber juba läbi viinud hulga edukaid katseid stomatoloogilisega, nii et lähem tutvus jäi seetõttu ära. Kui sul on seda materjali hulgi käes, siis pole paha katsetada, kuigi proovimiseks ei maksaks võtta väärtuslikku detaili, lihtsalt suvaline mingist komplektist üle jäänud suurem jupp.
Ehk oskad juba praegu öelda, kui kaua kuivab umbes sentimeetri paksune kiht?
Ja isegi kui tulemused on head ja proovivorm tuleb korralik, siis oleks mõttekas teha vormid avatuna ja kasutada koorik e. laminaatmeetodit, nagu Kari Lumppio soovitas - täitematerjaliks nimelt paber, klaasriie on tõepoolest jäigavõitu mistõttu välispinnal võib tekkida probleeme riide tekstuuri esiletulemisega.
Ja veel üks moment - kui siis läheb tegemiseks ja vorm on juba paraja paksusega, siis viimaseks kihiks tuleks kasutada eelnevalt silikooniga kaetud (ja tardunud) sobiva suurusega klaasist plaati. Liimid selle valmiva vormi välimisele küljele tihedate punktide abil külge - õhuvahed peavad jääma, muidu tarduvad nad klaasi tõttu väga aeglaselt. (muidugi kui tegu pole kahekomponendilisega ja "väljakuivamine" pole tähtis) Asja mõte selles, et suur vorm vajab korralikku alust, muidu hakkab ta oma raskuse all kergesti deformeeruma.
- lihtsalt ei ole huviorbiiti sattunud - korra küll tuli kolleegidega jutuks, kuid siis oli sõber juba läbi viinud hulga edukaid katseid stomatoloogilisega, nii et lähem tutvus jäi seetõttu ära. Kui sul on seda materjali hulgi käes, siis pole paha katsetada, kuigi proovimiseks ei maksaks võtta väärtuslikku detaili, lihtsalt suvaline mingist komplektist üle jäänud suurem jupp. Ehk oskad juba praegu öelda, kui kaua kuivab umbes sentimeetri paksune kiht?
Ja isegi kui tulemused on head ja proovivorm tuleb korralik, siis oleks mõttekas teha vormid avatuna ja kasutada koorik e. laminaatmeetodit, nagu Kari Lumppio soovitas - täitematerjaliks nimelt paber, klaasriie on tõepoolest jäigavõitu mistõttu välispinnal võib tekkida probleeme riide tekstuuri esiletulemisega.
Ja veel üks moment - kui siis läheb tegemiseks ja vorm on juba paraja paksusega, siis viimaseks kihiks tuleks kasutada eelnevalt silikooniga kaetud (ja tardunud) sobiva suurusega klaasist plaati. Liimid selle valmiva vormi välimisele küljele tihedate punktide abil külge - õhuvahed peavad jääma, muidu tarduvad nad klaasi tõttu väga aeglaselt. (muidugi kui tegu pole kahekomponendilisega ja "väljakuivamine" pole tähtis) Asja mõte selles, et suur vorm vajab korralikku alust, muidu hakkab ta oma raskuse all kergesti deformeeruma.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist