Raudteepatareide, soomusrongide ja raudtee võimalused Eestis
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Aga kas raudtee operaatoritel on olemas vastavad plaanid, mis teha siis, kui selline tankirong ilmub või ilmevad raudteel massilised kaablite sabotaazid? Raudteel on palju kaadrit muulased, puhtalt kelle meelsuse ja õige tegutsemise peale sellisel puhul loota ei saa? Sellised ei teata mitte kuskile, osa neist läheb kindlasti Georgi lindiga rongi tervitama.
Kui ikka raudtee juhtimispunkti operaatoril tekib olukord, et mingi rong presendiga kaetud tankidega tuleb, mille kohta on eelinfo "põllumajanduslik roomiktehnika", siis kahtlen sügavalt selles, et neid keegi (omal riisikol) ilma vastavate instruktsioonideta naftarongiga kollisioonikursile suunab.
Ehk küsimus on selles, et selliste olukordade puhuks peavad raudteel olema ka kindlad juhised - kuhu helistada, mida teha. Selle peale, et mitte eriti kõrgepalgalised nuppude vajutajad, kellest pool ei pruugi olla sugugi lojaalsed, hakkavad omast taibust ronge kraavi laskma, küll loota ei saa.
Et eri organisatsioonide common sense peale loota ei saa, näitab kasvõi Pärnu üleujutus. Seks puhuks peavad ikka läbi harjutatud plaanid olema.
Et meil võimalused on, on väga hea, ainult võimaluste realiseerimiseks reaalses elus on vaja tööd teha.
Kui ikka raudtee juhtimispunkti operaatoril tekib olukord, et mingi rong presendiga kaetud tankidega tuleb, mille kohta on eelinfo "põllumajanduslik roomiktehnika", siis kahtlen sügavalt selles, et neid keegi (omal riisikol) ilma vastavate instruktsioonideta naftarongiga kollisioonikursile suunab.
Ehk küsimus on selles, et selliste olukordade puhuks peavad raudteel olema ka kindlad juhised - kuhu helistada, mida teha. Selle peale, et mitte eriti kõrgepalgalised nuppude vajutajad, kellest pool ei pruugi olla sugugi lojaalsed, hakkavad omast taibust ronge kraavi laskma, küll loota ei saa.
Et eri organisatsioonide common sense peale loota ei saa, näitab kasvõi Pärnu üleujutus. Seks puhuks peavad ikka läbi harjutatud plaanid olema.
Et meil võimalused on, on väga hea, ainult võimaluste realiseerimiseks reaalses elus on vaja tööd teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Kui ma siin neid Sinu jutte lugesin, siis jäi mulle mulje, et piisab paarist tavotipurgiga kaitseliitlsest, kes Kliima tõusul rööpad libedaks teevad ja ei tule idast siiapoole enam ükski rong. Tavotipurgi kodus hoidmist ei keela keegi ja eksimuse korral pole ka katastroof teab-mis suur.Soobel kirjutas:Püüan isegi siin raudteelasena (ametilt vedurijuhina) kaaskannatajaid maa peale tagasi kutsuda, aga edutult - nagu hüüdja hääl kõrbes.nokkloom kirjutas: Miks nad sõitsid maha 400km, kaotades osa oma tehnilisest koosseisust, kui nad oleks võinud tulla kohale lihtsalt rongis? Äkki ei ole see siiski nii kerge kui hetkel siin kollektiivselt maalite.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Vedur suudab juba viimased pool sajandit enda rataste ette libisemise vältimiseks liiva puistata. Muidu poleks õlis libedatel rööbastel võimalik ju raskekaalulist rongi kohaltki võtta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Väidan ikkagi, et vasta operatsiooni läbiviimiseks on liiga palju muutujaid (ja neist on igaüks kriitiline), ehk riskid sellise operatsiooni läbiviimiseks on liiga suured. Palju mõistlikum on teha kas dessant sadamasse või tulla lennukiga. Rongiga tulemise puhul peab ära ostma/ elimineerima väga palju inimesi, lootes, et keegi ei pane midagi tähele. Tankid isegi presendi all ei meenuta põllumajandus tehnikat.
No kui nad siiski hakkavad rongiga tulema, siis loodetavasti üürgavad nad kõva häälega seda laulu - http://www.youtube.com/watch?v=V-TithD7 ... re=related
Siis jõuab küll midagi korda saata, nende vastu
Siis jõuab küll midagi korda saata, nende vastu

Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Keegi pole nii mõelnudki, et ainult rongid tuiskavad üle piiride ja sellega on invasioon lõpule viidud ja muid meetmeid polegi VF vaja tehamaanus kirjutas:Üks arvab,et tullakse mööda raudteed, teine arvab,et mööda maanteed ja meritsi ja lennukiga. Aga seda,et võidakse tulla mitut erinevat moodi seda ei oskaks nagu keegi arvata.![]()
Pole mõtet neid nii debiilikuteks ka pidada, et tulevad AINULT ühest kohast(näit. rongiga).

Rongide mõte oleks ainult üllatusrünnaku esimeseks faasiks. Eeldades, et me saame jänikde sateliitidelt ka mingit pildiinfot VF piiriääretest, alalistest, sõjaväe lokatsioonikohtadest, siis seal ei pruugigi midagi märkimisväärset toimuda, mis võiks meile sisendada, et midagi ohtlikku on toimumas. Samal ajal toob VF oma ešelonid kaugematest piirkondadest öisel ajal piiri äärde, mida sateliitdipilt ei suuda tuvastada. Rongiplatvormidel on tõenäoliselt võimalik piiri äärde transportida ka näiteks ründekoptereid, mis kraanadega maha tõstetakse treileritele ja sealt transporditakse nad, varem kindlaks määratud kohtadesse, piiri lähedale. See tähendab jälle, et meie kaug- ja võimalikud keskmaa radarid ei näita mingit VF õhuväe aktiivsuse kasvu, ehk jälle arvame, et miskit ohtu pole. Tegelikult ei peagi need rongid tingimata üle piiride tormama, nad võivad oma laadungi maha panna ka vahetult, mõne km. kaugusel piirist ja siis sellelt positsioonilt ka rünnata. See tabaks meid täiesti ootamatult ja alles siis sekkuvad ka VF alalised, piiriäärsed väeosad, mis on salaja ja vargsi lahingvalmiduse seisukorda viidud ...
Rongifoobiad ei taha ikka raugeda. Tule taevas appi!
Rong on ilmselt üks viimaseid võimalusi, millega invasiooni teha - saati veel soomuiktega. See on lihtsalt niivõrd mõttetu kujutelm, et kuulub rohkem huumori valdkonda ja näitab praegu üsna ilmekalt, kes foorumlastest on realist, kes lihtsalt klahviklõbistaja.
Oleksoloogia on selle teema alamfoorum, kui sinna juba on tõstetud tankide teema, mis ei ole nagu oleksoloogia, sest neid on ju kavas muretseda...
Nagu eelmises postis mainisin, on igasuguseid muid palju paremaid võimalusi diverssioonideks ja sööstinvasiooniks, kui rongiga logistada. Ja sellist tüüpi invasiooni puhul nalja ei tehta, vaid keskendutakse maksimaalsele efektiivusele ja kiirusele.
Mida võib täpsustuseks öelda. Rongiga vägede otse piirile toomine pole päevakorras, sest on liiga aeglane ja kohmakas. Näiteks Luugast või Vladimisrkijest brigaadide peale laadimine ja Petseris/Jaanilinnas maha laadimine on sedavõrd kohmakas, suur, aeganõudev ja paljastav operatsioon, et kaob igasugune ootamatus. Raudteed-pidi võib tuua siia lisavägesid väljaspoolt Len SVR või teiseltpoolt Peterburgi, aga selleks ajaks, kui nad ükskord meie piirile välja jõuavad (pakuks kogu ettevõtmiseks mitu päeva aega), on see operatsioon juba paljastunud. Muidu selle ajaga, mis kuluks mingi raudteega rassimiseks, oleks lihtsalt lähematest baasidest (Pihkva, Luuga, Vladimirski) kolonnidega piiri suunas välja sõites, arvestades veel meie tänast üsna hambutut raguaegset lahinguvalmiduse olukorda, pool Eestit juba hõivatud. Raudteetranspordiga võib leiutama hakata alles siis, kui aktisoon juba alanud. Üksused, mis nii kaugemalt kohale toodaks, jääksid küll juba 2. ešeloni.
(Kauba)Laevadelt on natuke realistlikum ootamatult dessante teha ja seda võimalust on suurtes sõdades ka edukalt kasutatud. Näiteks Taanis 1940.
Arctic Sea afäär näitab, et ka keegi krt ei pruugi teada, mida ja kuhu või kelle huvides ühe pealtnäha tavalise tsiviillaevaga tegelikult veetakse.

Rong on ilmselt üks viimaseid võimalusi, millega invasiooni teha - saati veel soomuiktega. See on lihtsalt niivõrd mõttetu kujutelm, et kuulub rohkem huumori valdkonda ja näitab praegu üsna ilmekalt, kes foorumlastest on realist, kes lihtsalt klahviklõbistaja.

Oleksoloogia on selle teema alamfoorum, kui sinna juba on tõstetud tankide teema, mis ei ole nagu oleksoloogia, sest neid on ju kavas muretseda...
Nagu eelmises postis mainisin, on igasuguseid muid palju paremaid võimalusi diverssioonideks ja sööstinvasiooniks, kui rongiga logistada. Ja sellist tüüpi invasiooni puhul nalja ei tehta, vaid keskendutakse maksimaalsele efektiivusele ja kiirusele.
Mida võib täpsustuseks öelda. Rongiga vägede otse piirile toomine pole päevakorras, sest on liiga aeglane ja kohmakas. Näiteks Luugast või Vladimisrkijest brigaadide peale laadimine ja Petseris/Jaanilinnas maha laadimine on sedavõrd kohmakas, suur, aeganõudev ja paljastav operatsioon, et kaob igasugune ootamatus. Raudteed-pidi võib tuua siia lisavägesid väljaspoolt Len SVR või teiseltpoolt Peterburgi, aga selleks ajaks, kui nad ükskord meie piirile välja jõuavad (pakuks kogu ettevõtmiseks mitu päeva aega), on see operatsioon juba paljastunud. Muidu selle ajaga, mis kuluks mingi raudteega rassimiseks, oleks lihtsalt lähematest baasidest (Pihkva, Luuga, Vladimirski) kolonnidega piiri suunas välja sõites, arvestades veel meie tänast üsna hambutut raguaegset lahinguvalmiduse olukorda, pool Eestit juba hõivatud. Raudteetranspordiga võib leiutama hakata alles siis, kui aktisoon juba alanud. Üksused, mis nii kaugemalt kohale toodaks, jääksid küll juba 2. ešeloni.
(Kauba)Laevadelt on natuke realistlikum ootamatult dessante teha ja seda võimalust on suurtes sõdades ka edukalt kasutatud. Näiteks Taanis 1940.
Arctic Sea afäär näitab, et ka keegi krt ei pruugi teada, mida ja kuhu või kelle huvides ühe pealtnäha tavalise tsiviillaevaga tegelikult veetakse.

Foobiad foobiateks, kuid tõenäosus, et kallaletungil kasutab Venemaa raudteetransporti, on vägagi reaalne. Enne Gruusia sõda käisid Vene raudteeväed Abhaasias spetsiaalselt teid parandamas. Väikese paralleelina - enne teatud sündmusi kuulutati Vene poolel, et Narva sild ei kanna rasket transporti ja piirati sillale lubatavate veokite massi. Eks ikka selleks, et Eesti pool kontrolliks silla seisukorda ja esitaks neile dokumendid silla kandevõime kohta. Siis hea arvestada kui suurt pikivahet silda ületavad tankid kolonnis hoidma peavad.hummel kirjutas:Rongifoobiad ei taha ikka raugeda. Tule taevas appi!![]()

Ja raudtee on vene inimesele üldse väga südamelähedane. Nõuka ajal toodeti vähe filme, kus rongi polnud.

Vist küll, aga siiski mitte. See pagana kolonn liikus nii aeglaselt, et tollases haldussuutmatuses jõudis Eesti pool isegi kokku leppida, kas Tartumaal see tupikusse suunata või mida teha ja siis otsus vastu võtta, et ei hakata seda tegema ja see otsus ka täitjateni viia. Kolonn aga samal-ajal muudkui liikus ja liikus. keegi siin ennem kirjutas, et tankid kihutavad 80 km tunnis. No tule jumal appi, kas pataljoni kolonni liikumist on keegi vähemalt näinud??hummel kirjutas:1991 jõuti piirilt Tartuse vist tundidega näiteks.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
...ja eelmainitud 80-ga liiguvad meitel reisirongid. Näiteks Tallinn-Tartu riirrongi 2,5h eeb selle 190km distantsil kokku keskmise 76km/h. Mis siis, et lennatakse suurem osa teest 120-ga. On peatusi, kiirusepiiranguid ja mida kõike. Transiidirongid aga - esiteks vedeleb see koosseis eiteakuikaua piirijaamas, vahetatakse vedureid, edasine sõitmine seisneb sellele 4000-le tonnile hoo sissesaamises, kui järgmises jaamas on 60 sees, on hästi läinud. Muidu koosneb see kaubarongiga kärutamine peamiselt kõrvalteedel vastutulijate passimises, 30km/h üle mägede sikutamises, mitmete minutite pikkuses hiilimises neis jaamades, kus peatuda tuleb, et peale hoo mahavõtnud pidurdust magistraali uuesti laadida, saamaks valgusfoori ees pidama. Päris praktika ajal sai ka kaubarongi sõidetud, Tartu-Tallinna rekordiks tol korral oli vist miski 5 tundi ja sedagi keset ööd, mil polnud reisironge, mida päevastel sõitudel tuli läbi lasta nii eest kui tagant ja kus kõrvalteedel tuli seista teinekord tunde.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Soobel, ära pahanda.
Ette valmistuma peab kõiki variante silmas pidades. Ka tšetšeenide "sisseimbumine" Groznõisse oli omal ajal "derzkaja i neožidennaja operatsija" Vene vägedele.
Mida rohkem võimalikke rünnakuvariante me sin läbi mõtleme, seda parem - ise me ju kedagi rünnata ei kavatse, kuid valmis tuleb alati olla halvimaks.
Ette valmistuma peab kõiki variante silmas pidades. Ka tšetšeenide "sisseimbumine" Groznõisse oli omal ajal "derzkaja i neožidennaja operatsija" Vene vägedele.
Mida rohkem võimalikke rünnakuvariante me sin läbi mõtleme, seda parem - ise me ju kedagi rünnata ei kavatse, kuid valmis tuleb alati olla halvimaks.

Mina kirjutasin, et 80 km/t sõidab tank vabal maastikul. Aga selles kontekstis, et igal juhul jõuab piirilt Tallinnasse maanteed mööda kiiremini kui raudteel logistades. Ei mõelnud sugugi, et Peterburi mnt mööda 80-ga minna antakse. Üldteatult on ju roomikmasinaga mööda asfalti (kiiresti) sama keeruline sõita kui jää peal.
Kui tanke loetud tundidega Tallinnasse on vaja, siis kolonn rekkaid treileritega on kõige edulisem variant. Jooksevad 120 välja kui piirajad maha võtta
Raudtee on ikka sürrealismi valdkonda kuuluv nähtus.
Kui tanke loetud tundidega Tallinnasse on vaja, siis kolonn rekkaid treileritega on kõige edulisem variant. Jooksevad 120 välja kui piirajad maha võtta

Raudtee on ikka sürrealismi valdkonda kuuluv nähtus.
Kirjutasin pika jutu Tallinna, Pihkva, Tartu ja Võru asjadest ja võimalikust tegevusest ja võrdlusest 1991 aastaga, kuid IT asjad hävitasid mu töö. Kui kunagi viitsin, siis kirjutan uuesti. Ehk oligi hea, et ei saanud avaldada.
Kokkuvõtteks oleksid Pihkva külalised Võrus u 3 h peale lahinguhäiret ehk hiljemalt 2 h peale väljasõitu. Tartus vastavalt 5-6 h pärast häiret ehk 4-5 h peale väljasõitu. See väljasõit võiks olla siis u kella 00...02 kanti öösel. Väidan, et see aeg on pagana lühike, arvestades, millistel kanajalgadel on meie rahuaegne lahinguvalmidus. Hommikul tööpäeva alguseks on juba Kagu-Eestiga (sh Lõuna KRK-ga) "tehtud" ja nii, et keegi ei saa õieti arugi, mis toimus.
Vot siis võib jah Peterburi tagant Kamenkast vms paari päeva jooksul miski järgmise brigaadi juba rongidega ühe jutiga vähemalt Võruni välja vedada.
Mitte, et ma riigikaitse patrioodina selle asjaga rahul oleks ja mitte, et kõik hetkel meie kasutada olevad reaalsed ja lihtsad meetmed sellise avantüüri ette nurjamiseks kasutusele oleks viitsitud võtta.
Kokkuvõtteks oleksid Pihkva külalised Võrus u 3 h peale lahinguhäiret ehk hiljemalt 2 h peale väljasõitu. Tartus vastavalt 5-6 h pärast häiret ehk 4-5 h peale väljasõitu. See väljasõit võiks olla siis u kella 00...02 kanti öösel. Väidan, et see aeg on pagana lühike, arvestades, millistel kanajalgadel on meie rahuaegne lahinguvalmidus. Hommikul tööpäeva alguseks on juba Kagu-Eestiga (sh Lõuna KRK-ga) "tehtud" ja nii, et keegi ei saa õieti arugi, mis toimus.
Vot siis võib jah Peterburi tagant Kamenkast vms paari päeva jooksul miski järgmise brigaadi juba rongidega ühe jutiga vähemalt Võruni välja vedada.
Mitte, et ma riigikaitse patrioodina selle asjaga rahul oleks ja mitte, et kõik hetkel meie kasutada olevad reaalsed ja lihtsad meetmed sellise avantüüri ette nurjamiseks kasutusele oleks viitsitud võtta.

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist