Meie peame arvestama Venemaaga, tema meiega arvestama ei pea...
Kas arvestame ainult nii, et oleme kuss ja väiksed ja loodame, et ei panda tähele? Ja kui ikkagi peale astutakse, siis ikka ise süüdi, et jala alla jäid? Samas - kui meie arvestamine Venemaaga seisneb selles, et seome ikka kaamli ka kinni ja ei palu ainult Allahhi (valmistume ikka ise ka ja ei looda ainult NATO-le), kas siis Venemaa peab äkki meiega ka natuke arvestama enne mõne uitmõtte teoks tegemist?
Lugemist sinisilmadele
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Ma kommenteeriks vene armeereformi, kuigi see on juba ühes teises teemas arutusel olnud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=15
Aastalõpu pressikonverentsidel reklaamiti välja, et reform on sisuliselt lõppenud (sooritatud), mõningatest allikatest tean, et vähemalt osaliselt peab see paika.
Ohvitserkoosseisu vähendamine üle kahe korra- tehtud, sh eriline rappimine on üle käinud mereväest ning kõikide väeliikide vanem- ja kõrgematest ohvitseridest.
Praportšike institutsiooni likvideerimine- sellest on meil siin varem ka juttu olnud. Tehtud ta on, ilmselt suunati osad õppima ja osad seersandipagunite alla, suuremale osale aga anti lihtsalt saabast. Eks aeg näitab, mis tagajärjed on.
Diviisi struktuurist loobumine ning üleminek brigaadidele- lõpetatud! Siinjuurest tasub tähele panna, et ühe diviisi relvastusest ja varustusest saab formeerida vähemalt kaks brigaadi. Reformis saadeti laiali ka senised MSR "õukonnadiviisid", diviisistruktuur on kasutusel ÕDV ja mõnes muus tehnilises väeliigis.
Muu hulgas möönsid kõrged kindralihärrad, et kõik brigaadid ei ole veel lahinguvalmidusele lähedastki seisundit saavutanud, novembris teostatud kontrolli käigus ei hinnatud ühtki maavägede üksust hindega "eeskujulik", 60% brigaade sai hindeks "rahuldav".
Lõppeks- ka rahastamisest. Rahasüstid kõigisse relvaliikidesse on kahel viimasel aastal olnud suurimad pärast NL-i lagunemist. Seda peegeldavad ka paljud viimase kahe aasta jooksul meedias olnud vastavasisulised uudised- strateegiliste pommitajate kaugpatrullid, jätkuv jändamine Bulavaga, satelliitide üles saatmine, Zapad 2009, planeeritav Vostok 2010, relvastuse hankemahud kahel viimasel aastal jne. Seejuures- 2009 oli relvajõudude käsutuses rohkem raha, kui 2008.
Kuna 15 aastat ei tehtud mitte midagi ja nüüd hakati liigutama, siis paistab see silma. Kui meil roogitaks staabid klounidest puhtaks ja tööle hakataks, hangitaks nii soomukeid kui nt reaktiivsuurtükiväe relvi, loobutaks idiootsest eelkutse süsteemist ning kehtestataks kasvõi ühes väeosas korraga lahinguvalmidus, siis see paistaks samuti silma, olgugi et meil pole selle tegemisega seoses mingit plaani ei Moskva ega Riia peale minna.
Lahinguvalmidus on armee elementaarne osa, see käib lihtsalt asja juurde. Ilma selleta muutuvad inimesed laisaks ning välimuselt äravahetamiseni sarnaseks tavalise keedetud pelmeeniga. Venelased saavad selle aru, meie mitte, kogu vahe.
Aastalõpu pressikonverentsidel reklaamiti välja, et reform on sisuliselt lõppenud (sooritatud), mõningatest allikatest tean, et vähemalt osaliselt peab see paika.
Ohvitserkoosseisu vähendamine üle kahe korra- tehtud, sh eriline rappimine on üle käinud mereväest ning kõikide väeliikide vanem- ja kõrgematest ohvitseridest.
Praportšike institutsiooni likvideerimine- sellest on meil siin varem ka juttu olnud. Tehtud ta on, ilmselt suunati osad õppima ja osad seersandipagunite alla, suuremale osale aga anti lihtsalt saabast. Eks aeg näitab, mis tagajärjed on.
Diviisi struktuurist loobumine ning üleminek brigaadidele- lõpetatud! Siinjuurest tasub tähele panna, et ühe diviisi relvastusest ja varustusest saab formeerida vähemalt kaks brigaadi. Reformis saadeti laiali ka senised MSR "õukonnadiviisid", diviisistruktuur on kasutusel ÕDV ja mõnes muus tehnilises väeliigis.
Muu hulgas möönsid kõrged kindralihärrad, et kõik brigaadid ei ole veel lahinguvalmidusele lähedastki seisundit saavutanud, novembris teostatud kontrolli käigus ei hinnatud ühtki maavägede üksust hindega "eeskujulik", 60% brigaade sai hindeks "rahuldav".
Lõppeks- ka rahastamisest. Rahasüstid kõigisse relvaliikidesse on kahel viimasel aastal olnud suurimad pärast NL-i lagunemist. Seda peegeldavad ka paljud viimase kahe aasta jooksul meedias olnud vastavasisulised uudised- strateegiliste pommitajate kaugpatrullid, jätkuv jändamine Bulavaga, satelliitide üles saatmine, Zapad 2009, planeeritav Vostok 2010, relvastuse hankemahud kahel viimasel aastal jne. Seejuures- 2009 oli relvajõudude käsutuses rohkem raha, kui 2008.
Kuna 15 aastat ei tehtud mitte midagi ja nüüd hakati liigutama, siis paistab see silma. Kui meil roogitaks staabid klounidest puhtaks ja tööle hakataks, hangitaks nii soomukeid kui nt reaktiivsuurtükiväe relvi, loobutaks idiootsest eelkutse süsteemist ning kehtestataks kasvõi ühes väeosas korraga lahinguvalmidus, siis see paistaks samuti silma, olgugi et meil pole selle tegemisega seoses mingit plaani ei Moskva ega Riia peale minna.
Lahinguvalmidus on armee elementaarne osa, see käib lihtsalt asja juurde. Ilma selleta muutuvad inimesed laisaks ning välimuselt äravahetamiseni sarnaseks tavalise keedetud pelmeeniga. Venelased saavad selle aru, meie mitte, kogu vahe.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui vaadata kainelt teiste samasuure eelarvega riikide armeede suurust, siis on siililegi selge, et mingi kvalitatiivse hüppe saavutamiseks tuleb venelaste tänaselt armeelt otsast sama hea kui üks null maha võtta.
Seega pole mingit argusmenti selles "madu kasvatab uue naha vana all", sest selleks lihtsalt pole raha. Nii lihtne see ongi. Kui on totaalne rahapuudus, siis ei saa alata "vana ja aegunud" armee reform täiendava arvukuse juurde tekitamisest piirialadel, vaid mõistuslikud käigud oleks nt merejalaväebrigaadi organiseerimine RA merejalaväepataljoniks koos mopi depooga (SA suurendatakse brigaadiks reservistide arvel), samuti Pihkva VDV diviisi reorganiseerimine polguks või brigaadiks koos reservkomponendi ettevalmisustega. Need oleks sammud, mis säästaks raha ka võimaldaks ühe logiseva brigaadi asemel luua nt ühe lahinguvõimelise RA pataljoni koos optsiooniga viia asi SA brigaadini reservistide arvelt.
Ehk see, mis toimub, on sellele risti vastupidine. Isikooseisu puhul tuleb Venemaal rääkida vähemalt viiekordsest vähendamisest ja alles seejärel tekib praeguse eelarve mahu juures reaalne raha, et need väed moodsalt relvastada, välja õpetada ja kokku harjutada.
Näiteks vene õhujõud peaksid vajamineva uuendamise tempo tagamiseks olemasoleva raha juures vähenema mõnesaja masinani. Siis on võimalik reaalse tempoga 20-30 uut masinat aastas need uuendada enne, kuni vanad roosteks pudenevad. Mis näiteks Eesti puhul tähendab, et Gdovi lennuväli lõpetab tegevlennuväljana tegevuse ja muutub eelpaigutuse lennuväljaks, mida hoitakse jooksvalt korras ja valvatakse, kuid kus igapäevaselt ei asu ühtki väeosa.
Seega, kui armeereformi vältimatu nõue on oluline arvukuse kärpimine, siis see ei saa väljenduda vastupidistes protsessides. Praegu aga on nii. Mina seletaks seda kui venelaste eeltööd edasiseks poliitiliseks ofensiiviks-irratsionaalseks armee protsessiks, kui samal ajal on ratsionaalne armeed tugevasti kärpida.
Seega pole mingit argusmenti selles "madu kasvatab uue naha vana all", sest selleks lihtsalt pole raha. Nii lihtne see ongi. Kui on totaalne rahapuudus, siis ei saa alata "vana ja aegunud" armee reform täiendava arvukuse juurde tekitamisest piirialadel, vaid mõistuslikud käigud oleks nt merejalaväebrigaadi organiseerimine RA merejalaväepataljoniks koos mopi depooga (SA suurendatakse brigaadiks reservistide arvel), samuti Pihkva VDV diviisi reorganiseerimine polguks või brigaadiks koos reservkomponendi ettevalmisustega. Need oleks sammud, mis säästaks raha ka võimaldaks ühe logiseva brigaadi asemel luua nt ühe lahinguvõimelise RA pataljoni koos optsiooniga viia asi SA brigaadini reservistide arvelt.
Ehk see, mis toimub, on sellele risti vastupidine. Isikooseisu puhul tuleb Venemaal rääkida vähemalt viiekordsest vähendamisest ja alles seejärel tekib praeguse eelarve mahu juures reaalne raha, et need väed moodsalt relvastada, välja õpetada ja kokku harjutada.
Näiteks vene õhujõud peaksid vajamineva uuendamise tempo tagamiseks olemasoleva raha juures vähenema mõnesaja masinani. Siis on võimalik reaalse tempoga 20-30 uut masinat aastas need uuendada enne, kuni vanad roosteks pudenevad. Mis näiteks Eesti puhul tähendab, et Gdovi lennuväli lõpetab tegevlennuväljana tegevuse ja muutub eelpaigutuse lennuväljaks, mida hoitakse jooksvalt korras ja valvatakse, kuid kus igapäevaselt ei asu ühtki väeosa.
Seega, kui armeereformi vältimatu nõue on oluline arvukuse kärpimine, siis see ei saa väljenduda vastupidistes protsessides. Praegu aga on nii. Mina seletaks seda kui venelaste eeltööd edasiseks poliitiliseks ofensiiviks-irratsionaalseks armee protsessiks, kui samal ajal on ratsionaalne armeed tugevasti kärpida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tänane ETV "Vabariigi kodanikud"- jällegi kohustuslik vaatamine kõigile sinisilmadele. Omaette huvitav oli Mart Helme täheldus saate esimeses pooles 2007 aastal ilmutatud vene prognoosist, kus Gruusia sündmusi prognoositi. Siin eelnevalt imestatud teemal, miks küll ei kasutatud võimalusi ära. Tasub igati vaatamist.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eestpool oli libedikujuttu kaitsetahtest kui vääramatust jõust.
Kaitsetahe ei ole võilill, mis kasvab iseenesest ja ka siis, kui tema kasvu ei soovita.
Edasi tasub küsida, mida on Eestis ette võetud selleks, et see kaitsetahe tekiks. Üht-teist on tehtud, aga see on üsna hambutu olnud.
1. armee ja riigikaitse süstemaatiline propaganda on nullilähedane. Selle asemel keskendutakse peamiselt kaadri värbamiskampaaniatele a'la 30 kilo kätte. Oli kunagi saade "Meie sõdurid" - miks enam pole?
2. 20 a peale iseseisvumist puuduvad armeel prestiizikad relvasüsteemid, iga loll saab aru, et tank on vägevam kui M-69. Enamus igameherelvastusest on ammuilma aegunud vanaraud.
3. teenistusest on kujundatud rohkem lahinguvalmiduseta ja kehva tõsiseltvõetavusega pioneerilaager, kus sõdurid ei pea tegema "päris" asju.
4. poliitikud ajavad kohati demoraliseerivat iba suust välja (eesotsas Ligiga), samas kõikidel ühiskonna tasemetel alates lasteaiast käib jõukuse, individualismi ja hedonismi propaganda. Kõige õigem tegija on see, kes teise osapoole viluks tõmbas ja miljonäriks sai - siis teda eksponeeritakse Kroonikas, teles ja presidendi ballil. Kuskil aga ei näe seda va riigikaitsja esile tõstmist. Ütleme, et alles Ilvesega on asi muutuma hakanud.
5. puudub üldine teenistuskohustus, mis Eestis on vältimatu - ühiskond jagatakse juba 18- aastaselt lollideks (st teenistusse minejateks) ja " kõvadeks tegijateks". Kuna "tegijad" on enamuses, siis nad kujundavad ka arvamuse.
6. tehke selgeks, mis peab riigikaitseõpetus valikaine olema? Miks ei ole kohustuslik?
7. Üldine haridussüsteemi distsipliini langus. Indiviidid harjuvad juba maast madalast enda huve sootsiumi omadele eelistama. Praegu dikteerib elu koolis õpilane - ja kui õpetaja julgebki ennast kehtestada, siis küll vanemad helistavad "kuhu vaja". Sellega tekitatakse juba maast-madalast arvamus, et kui midagi vaja on, tuleb lõugu laiutada, siis sootsium tõmbab tagasi ja indiviid saab oma tahtmise.
Lihtsalt näide praktikast. Mul oli lasteaias lastevanemate koosolek, kus ma ise lapsevanemana osalesid ja mitu vanemat kaebas kasvataja peale, et see karjuvat. Olen mitu korda ise tegelikku olukorda näinud ja tean, et tegu on puuduliku koduse kasvatusega lastega (räuskavad, hakkavad vastu, räägivad inetult), 5-aastast poissi tassib ema süles autost lasteaeda (!!!) ja võtab jonnimise saatel riidest lahti. Ja kui need hüperaktiivid hakkavad pahandusi tegema, siis ei saa kasvataja muud moodi kui tuleb häält tõsta, sest lastel on juba kodust sisse harjunud, et vanema korraldust ei kuulata. Ja reeglina needsamad vanemad on need, kes on kõvad lõugade laiutajad ja kaebuste kirjutajad. Minu 3-aastane tütar saab ennast ise riietatud ja kõnnib iga ilmaga oma jala peal koos vanemaga lasteaeda. Miks? Sest neile on distsipliin sisse õpetatud ja sootsiumis ei teki neil probleeme, kõik kasvatajad kiidavad. Kui ma seal siis lõpuks ütlesin, et kasvatajal on õigus end kehtestada ja lapsed peavad järgima vanema inimese korraldusi, siis puhkes ilusate ja edevate mammade hulgas tõeline pahameeletorm "aga meie laps teeb kodus küll mida tahab". Ja ütlemise peale, et rühmas peabki valitsema kord" puhkes alles kõva lärm. Sest pool seltskonnast olid varastes 20ndates beibekesed, kes on kasvanud suure vabaduste tingimustes ega adugi mis asi on "meie", "riik" ja "ühiskond". Sest neile pole seda keegi õpetanud. Ja tänu minu eestkostele jäi ka kasvataja oma kohale, selline tibikari oleks ta kindlasti lahti kangutanud.
Ehk kui vanasti ilmnesid käitumisprobleemid, siis seda korrigeeriti väga ühemõtteliselt. Tänapäeval nimetatakse pätti hüperaktiivseks ning räägitakse tema mõistmisest.
Siinkohal on ikka väga hale ja küüniline väita, et olukorra põhjuseks on mingi Marsi külaliste sisestatud kaitsetahte puudus. Et seda tahet meil pole, tasub eelkõige riigil peeglisse vaadata, miks ei ole.
On väär väita, et "küll kaitsetahe kujuneb". Ilma juhtimiseta sootsium on lambakari, kus esile tõusevad igaühe enda huvid ja mis on juhitamatu. Kaitsetahet tuleb kujundada ja see on riigi kui sootsiumi kokkuleppe ülesanne. Tegemist ei ole võilillega ja ta ei hakka ise kasvama. Seepärast ei maksa ka mingit maavälist foors mazoori otsida, eelkõige on see riigi tegemata töö.
Kaitsetahe ei ole võilill, mis kasvab iseenesest ja ka siis, kui tema kasvu ei soovita.
Edasi tasub küsida, mida on Eestis ette võetud selleks, et see kaitsetahe tekiks. Üht-teist on tehtud, aga see on üsna hambutu olnud.
1. armee ja riigikaitse süstemaatiline propaganda on nullilähedane. Selle asemel keskendutakse peamiselt kaadri värbamiskampaaniatele a'la 30 kilo kätte. Oli kunagi saade "Meie sõdurid" - miks enam pole?
2. 20 a peale iseseisvumist puuduvad armeel prestiizikad relvasüsteemid, iga loll saab aru, et tank on vägevam kui M-69. Enamus igameherelvastusest on ammuilma aegunud vanaraud.
3. teenistusest on kujundatud rohkem lahinguvalmiduseta ja kehva tõsiseltvõetavusega pioneerilaager, kus sõdurid ei pea tegema "päris" asju.
4. poliitikud ajavad kohati demoraliseerivat iba suust välja (eesotsas Ligiga), samas kõikidel ühiskonna tasemetel alates lasteaiast käib jõukuse, individualismi ja hedonismi propaganda. Kõige õigem tegija on see, kes teise osapoole viluks tõmbas ja miljonäriks sai - siis teda eksponeeritakse Kroonikas, teles ja presidendi ballil. Kuskil aga ei näe seda va riigikaitsja esile tõstmist. Ütleme, et alles Ilvesega on asi muutuma hakanud.
5. puudub üldine teenistuskohustus, mis Eestis on vältimatu - ühiskond jagatakse juba 18- aastaselt lollideks (st teenistusse minejateks) ja " kõvadeks tegijateks". Kuna "tegijad" on enamuses, siis nad kujundavad ka arvamuse.
6. tehke selgeks, mis peab riigikaitseõpetus valikaine olema? Miks ei ole kohustuslik?
7. Üldine haridussüsteemi distsipliini langus. Indiviidid harjuvad juba maast madalast enda huve sootsiumi omadele eelistama. Praegu dikteerib elu koolis õpilane - ja kui õpetaja julgebki ennast kehtestada, siis küll vanemad helistavad "kuhu vaja". Sellega tekitatakse juba maast-madalast arvamus, et kui midagi vaja on, tuleb lõugu laiutada, siis sootsium tõmbab tagasi ja indiviid saab oma tahtmise.
Lihtsalt näide praktikast. Mul oli lasteaias lastevanemate koosolek, kus ma ise lapsevanemana osalesid ja mitu vanemat kaebas kasvataja peale, et see karjuvat. Olen mitu korda ise tegelikku olukorda näinud ja tean, et tegu on puuduliku koduse kasvatusega lastega (räuskavad, hakkavad vastu, räägivad inetult), 5-aastast poissi tassib ema süles autost lasteaeda (!!!) ja võtab jonnimise saatel riidest lahti. Ja kui need hüperaktiivid hakkavad pahandusi tegema, siis ei saa kasvataja muud moodi kui tuleb häält tõsta, sest lastel on juba kodust sisse harjunud, et vanema korraldust ei kuulata. Ja reeglina needsamad vanemad on need, kes on kõvad lõugade laiutajad ja kaebuste kirjutajad. Minu 3-aastane tütar saab ennast ise riietatud ja kõnnib iga ilmaga oma jala peal koos vanemaga lasteaeda. Miks? Sest neile on distsipliin sisse õpetatud ja sootsiumis ei teki neil probleeme, kõik kasvatajad kiidavad. Kui ma seal siis lõpuks ütlesin, et kasvatajal on õigus end kehtestada ja lapsed peavad järgima vanema inimese korraldusi, siis puhkes ilusate ja edevate mammade hulgas tõeline pahameeletorm "aga meie laps teeb kodus küll mida tahab". Ja ütlemise peale, et rühmas peabki valitsema kord" puhkes alles kõva lärm. Sest pool seltskonnast olid varastes 20ndates beibekesed, kes on kasvanud suure vabaduste tingimustes ega adugi mis asi on "meie", "riik" ja "ühiskond". Sest neile pole seda keegi õpetanud. Ja tänu minu eestkostele jäi ka kasvataja oma kohale, selline tibikari oleks ta kindlasti lahti kangutanud.
Ehk kui vanasti ilmnesid käitumisprobleemid, siis seda korrigeeriti väga ühemõtteliselt. Tänapäeval nimetatakse pätti hüperaktiivseks ning räägitakse tema mõistmisest.
Siinkohal on ikka väga hale ja küüniline väita, et olukorra põhjuseks on mingi Marsi külaliste sisestatud kaitsetahte puudus. Et seda tahet meil pole, tasub eelkõige riigil peeglisse vaadata, miks ei ole.
On väär väita, et "küll kaitsetahe kujuneb". Ilma juhtimiseta sootsium on lambakari, kus esile tõusevad igaühe enda huvid ja mis on juhitamatu. Kaitsetahet tuleb kujundada ja see on riigi kui sootsiumi kokkuleppe ülesanne. Tegemist ei ole võilillega ja ta ei hakka ise kasvama. Seepärast ei maksa ka mingit maavälist foors mazoori otsida, eelkõige on see riigi tegemata töö.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Offtopic aga tuues sisse siia seda Venemaa teemat ning "Vabariigi Kodanikud":
Ma arvan, et osa meie riigi hüsteeriast on tingitud otseselt kaitsevõime valdkonnas 20 aasta jooksul mugavalt ära jäetud töödest. St. me tunnetame, et me oleme kaitsetud. Isegi hoolimata NATO'st ning see tunnetus on ka õige. Kui laseme endast 2-e päevaga ära vallutada, siis ei jõua meid kaitsma ei NATO ega keegi teine. Tagasi vallutama aga ei hakka Venemaa suguse riigi käest meid keegi.
Normaalses riigis ehitatakse üldjuhul üles ka usutav kaitsevõime. See on üks riigi alustalasid, millele saavad inimesed, poliitkud ning diplomaadid toetuda. See on üks talasid, mis lubab emotsioonivabamalt, ratsionaalsemalt ning enesekindlamalt mõelda ning vaadata tulevikku. Meil on see kõik jäetud mugavalt tahaplaanile ning tänu sellele ongi meil kohati hüsteeriasse kalduv kära selle Venemaa ümber, mida näiteks ei leia ei Soomes, ei Rootsis ega Norras. Kui Venemaa võtabki midagi ette, siis teevad lihtsalt vastavad asjapulgad mõningad oma plaanid vastavalt muutunud olukorrale ringi ning ongi kõik. Selgelt öeldakse välja mis meeldib ja mis ei meeldi ning nende sõnadel on ka kaalu. Miks meil ei võiks see nii olla? Mitte keegi meil (k.a. oma rahvas) ei võta meil tõsiselt Paet'i sõnavõtte jne. Mitte keegi ei usu, et hoolimata NATO'sse kuulumisest oleks võimalik Eestit kaitsta. Miks see nii on? Sest meil pole loodud iseseisvat usutavat kaitsevõimet, mis suudaks tagada vaenlase rünnakute tagasilöömist näiteks 3-e nädala vältel (selle ajaga peaks ka NATO suutma oma otsused langetada ning väed siia saatma ning kui ei saada, siis ega neid kuskilt ka siis enam tulemas ka pole), mis on arvestades meie geograafilist asupaika ning rahvaarvu täiesti vabalt saavutatav tulemus.
Poliitkud ja diplomaadid võivad kasvatada kasvõi tiritamme, kuid kui neil pole reaalseid kaarte, millega mängida, siis ei ole neist mitte halligi kasu. Meil on läbi ajaloo parimad võimalused käes, kuid me ei kasuta neid (nii äri, poliitka kui ka muudes valdkondades). Rahvas aga tunnetabki seda ning see on ka üks põhjus, miks meil asjad hetkel nii on nagu nad on. Ühed ei taha ning teistel pole motivatsiooni.
Vaata kapteniherra, ma olen seda siin juba erinevates kohtades rõhutanud, Iseseisvuse taastamisest alates pole MITTE ÜKSKI valitsus sellega tegelenud. Kõik tegelesid rahva (kõigepealt iseenda) rikkaks tegemisega ja seoses sellega ongi mentaliteet selline nagu ta on. Selle muutmine nõuaks aastate pikkust ja väga tõsist pingutust.
Aga meil ongi ju ilusate ja rikaste riik, kes nende hulka ei kuulu, see on älaväärtuslik rämps, kes peakski ESIMESE EESTI huve teenima.
Ja nagu sa ütlesid juba, siis kõik algab ikkagi kodust pihta, aga kui kodu on sellise mentaliteediga, siis jääb üle vaid käsi laiutada.
Sellist erakonda meie poliitikamaastikul mina isiklikult ei näe, kes julgeks-tahaks-viitsiks selle kasvatusliku küsimusega tegeleda, seda enam, et see on hetkeseisuga muutunud aastatepikkuseks tõsiseks tööks.
Aga meil ongi ju ilusate ja rikaste riik, kes nende hulka ei kuulu, see on älaväärtuslik rämps, kes peakski ESIMESE EESTI huve teenima.
Ja nagu sa ütlesid juba, siis kõik algab ikkagi kodust pihta, aga kui kodu on sellise mentaliteediga, siis jääb üle vaid käsi laiutada.
Sellist erakonda meie poliitikamaastikul mina isiklikult ei näe, kes julgeks-tahaks-viitsiks selle kasvatusliku küsimusega tegeleda, seda enam, et see on hetkeseisuga muutunud aastatepikkuseks tõsiseks tööks.
sitt päev, kellele kurdad
Sellest "Vabariigi Kodanike" saatest jäi silma ka tsitaat M. Helme poolt, kus ta mainis kunagist vestlust Vladimir Lukiniga, kes olla ülbelt Helmele öelnud, et Eesti iseseisvus oli lihtsalt suurrikide kokkuleppe tulemus, mis võib olla täitsa tõsi ja samas lause teine pool, et suurriikide kokkulepped võivad ka muutuda ... ja kes teab, mida Obama möödunud suvel Moskvas kulisside taga kokku võis leppida 
. Nagu ajalugu on näidanud, on väikeriigid ikka ja jälle peenrahaks olnud suurriikide räpastes tehingutes.
. Nagu ajalugu on näidanud, on väikeriigid ikka ja jälle peenrahaks olnud suurriikide räpastes tehingutes.Kui vaadata seda millega sai hakkama va kapralihärra (siinkohal koht mind natsiks sõimata), siis tema lõi kuue aastaga(või kui suure sõja aastad sisse arvata, siis 12 aastaga) noortekasvatuses sellise baasi, mille vilju Saksamaa suures osas möödunud sajandi lõpuni nautis. Kuniks see põlvkond teguvõimeline oli. Aga millega saavutada selline murrang meie ühiskonnas...Selle muutmine nõuaks aastate pikkust ja väga tõsist pingutust.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet, ajastud siiski erinevad, sakslastel oli see WWI veel kripeldamas ja majanduslik olukord oli kah selline just nagu oli.Lemet kirjutas:Kui vaadata seda millega sai hakkama va kapralihärra (siinkohal koht mind natsiks sõimata), siis tema lõi kuue aastaga(või kui suure sõja aastad sisse arvata, siis 12 aastaga) noortekasvatuses sellise baasi, mille vilju Saksamaa suures osas möödunud sajandi lõpuni nautis. Kuniks see põlvkond teguvõimeline oli. Aga millega saavutada selline murrang meie ühiskonnas...
Eestis oli peale Vabadussõda kah kõik teistmoodi, sellest ka vastavalt Rahvusliku teadlikkuse kiire tõus ja tahtmine Oma Riiki kaitsta (ehkki kõik polnud tegelikkuses nii roosiline nagu 90-tel meile üritati näidata).
Kuid oleks hakatud sellega tegelema kohe peale Iseseisvuse taastamist, siis ei seisaks me praegu sellise lõhkise küna ees.
sitt päev, kellele kurdad
See, et meil peaaegu ühtegi arengut riiklikult ei planeerita-suunata, sai alguse juba Laari esimesest valitsusest. Kõik peab arenema justkui iseenesest. Majandus isegi arenes alguses (Laar ei suunanud lihtsalt sellepärast, et ei osanud ja tegi kogemata õieti). Selle kõrval muude ühiskondlike protsesside (ka kaitsetahte) suunamist-planeerimist (ei ole sama, mis plaanimajandus!) oleks eeldanud isamaalastelt küll, aga ju siis ei sobinud, kui majandusel lasti samal ajal "iseareneda". Nii see tore traditsioon meil jätkunud on. Vabandan teemast kõrvalekaldumise pärast...
Vene ajal oli parteilane rahva seas sõimusõna. Eks ta praegu ole ka, aga enamasti nn teise eesti rahva seas. Kui siis oli 1 partei toita, siis nüüd on neid juba hulgi. Riigikaitse neid ei huvita. See ei täida poliitiku taskut. Vaja on hoopis sõbrad-sugulased sooja tooli pääle ametisse sokutada mittemidagi tegema. Ja muidugi tuleb kogu aeg kõike reformida. Küll meid jumal kaitseb ja NATO avitab...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No eks need minoorsed toonid siin on tingitud sellest, et siin liigub isikuid, kes seda riigikaitse elu nats rohkem tunnetavad kui harjukeskmine inimene.
Ja eespool viidatud jutus oli tõsi, et ennast tuntakse kaitsetult - seepeale on siis peale 888-t läinud lahti lihtsalt hüsteeriline kinnitamine, et NATOl on miski plaan.
Defetsionistid ja muud kasutud rotid kisavad seepeale kooris, et pole vahet, kas me toodame 2 või 12 brigaadi, ikka venelane vallutab meid mängeldes ära, ainuke, mis kaitseb on NATO ja seepärast on vaja teha vägevaid NATO ühisüritusi.
Kui 20 aastat vanas armees käib rahuajal, kuude kaupa ette teada pataljoni kokku panemine olukorras, kus side ja transport toimib ning vastane ei kalla pomme kaela - kujuneb haledaks komejandiks, siis senikaua pole põhjust siin luulutamist lõpetada.
Ja eespool viidatud jutus oli tõsi, et ennast tuntakse kaitsetult - seepeale on siis peale 888-t läinud lahti lihtsalt hüsteeriline kinnitamine, et NATOl on miski plaan.
Defetsionistid ja muud kasutud rotid kisavad seepeale kooris, et pole vahet, kas me toodame 2 või 12 brigaadi, ikka venelane vallutab meid mängeldes ära, ainuke, mis kaitseb on NATO ja seepärast on vaja teha vägevaid NATO ühisüritusi.
Kui 20 aastat vanas armees käib rahuajal, kuude kaupa ette teada pataljoni kokku panemine olukorras, kus side ja transport toimib ning vastane ei kalla pomme kaela - kujuneb haledaks komejandiks, siis senikaua pole põhjust siin luulutamist lõpetada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Teema alguse poole tagasi minnes, mõni mees siin väitis, et vene vägede ümberpaigutamine piiräärsetele aladele ei tähenda midagi.
Ok. üksikult võetuna võibolla ei tähendagi, aga kui arvesse võtta, et Medvedjevile anti vabad käed vene vägede piiri taha viimiseks (selle eesmärk on ju tegelikult mingitele sündmustele kiire reageerimine, olgu need sündmused siis esile kutsutud või stiihilised) ja need 2 omavahel kokku liita, siis on see minu arvates piisavalt suur märk, mida märkamata jätta ei tohiks. Aga võibolla mul mademaadika longab.
Aeg annab arutust, miks ma küll ei imestaks (kui sellist aega ja võimalust antakse üldse), et mingil ajahetkel peame EV Valitsus Eksiilis tarku nõuandeid kuulama.
Ok. üksikult võetuna võibolla ei tähendagi, aga kui arvesse võtta, et Medvedjevile anti vabad käed vene vägede piiri taha viimiseks (selle eesmärk on ju tegelikult mingitele sündmustele kiire reageerimine, olgu need sündmused siis esile kutsutud või stiihilised) ja need 2 omavahel kokku liita, siis on see minu arvates piisavalt suur märk, mida märkamata jätta ei tohiks. Aga võibolla mul mademaadika longab.
Aeg annab arutust, miks ma küll ei imestaks (kui sellist aega ja võimalust antakse üldse), et mingil ajahetkel peame EV Valitsus Eksiilis tarku nõuandeid kuulama.
sitt päev, kellele kurdad
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline