Star Z 45
Tootja: Hispaania
Padrun: 9x23 Largo
Pikkus: 579/838 mm
Salv: 30 padrunit
Kiirus: 450 l/min
Mass: 4,54 kg
Raud: 198 mm
Laskekaugus: 200 m
Kasutati nii loetletud riikides kui ka Indoneesias. Mis puutub põgenenud Saksa konstruktoritesse, siis tegelikult mõeldi mudel välja juba enne sõja lõppu. Tootmisesse jõudis hiljem.
Martääni kord küsida.
Viktoriin
ma usun et neid oli rohkem (trofeepüstolid jäid tihti sõdureile taskusse ning leidsid hiljem lahinguis kasutust), aga seda püstolit vähemasti toodeti mõlema poole poolt.
FN Browning 1910/22 - belglased tootsid kahes versioonis, 7,62 mm ning 9 mm. Sakslased kasutasid mõlemaid, aga tootsid 7,62 mm versiooni edasi ja suurtes seeriates.
Sama püstol oli vist litsentsi alusel tootmises ka Poolas. Ning poolakate mudelit tootsid sakslased ka edasi. Ilmselt oli ta tootmises ka kusagil USAs ja/või brittidel...
FN Browning 1910/22 - belglased tootsid kahes versioonis, 7,62 mm ning 9 mm. Sakslased kasutasid mõlemaid, aga tootsid 7,62 mm versiooni edasi ja suurtes seeriates.
Sama püstol oli vist litsentsi alusel tootmises ka Poolas. Ning poolakate mudelit tootsid sakslased ka edasi. Ilmselt oli ta tootmises ka kusagil USAs ja/või brittidel...
No sellise vihje peale ei pea googeldama hakkamagi 
No ilmselt siis FN Browning mudel 1935, tuntud ka nimetuse High Power all.
Vaatasin siiski veel seda 1910/22 mudelit. Siiski - ka see sõdis mõlemil poolel. Oli küll rohkem politseirelvaks kahe sõja vahel. Kuid teda toodeti ka Jugoslaavia sõjaväele. Nii et vähemalt seal leidis ta ka liitlaste vägedes kasutamist
Ning nagu eelmises postis maisin - ka sakslased tootsid edasi ning leidis kasutust näiteks Luftwaffe's.
No ilmselt siis FN Browning mudel 1935, tuntud ka nimetuse High Power all.
Vaatasin siiski veel seda 1910/22 mudelit. Siiski - ka see sõdis mõlemil poolel. Oli küll rohkem politseirelvaks kahe sõja vahel. Kuid teda toodeti ka Jugoslaavia sõjaväele. Nii et vähemalt seal leidis ta ka liitlaste vägedes kasutamist
Ning nagu eelmises postis maisin - ka sakslased tootsid edasi ning leidis kasutust näiteks Luftwaffe's.
No teeks seekord hästi lihtsa küsimuse.
Nendel minu kahel eelmises postis mainitud Browning'ul oli veel üks ühine joon. Mõlemad olid kasutusel ka Eesti kaitseväes. Browning mudel 1935 oli viimaseks enne sõda hangitud ohvitseride standard-käsirelvaks. Mudel 1910 osteti aga kaitseministeeriumi poolt väike partii, et seda müüa neile ohvitseridele, kes soovisid endale osta kergemat ja väiksema kaliibriga käsirelva igapäevaseks kandmiseks.
Nimelt oli enne High Power'i hankimist Kaitseväe kasutuses üks teine belgia FN tehase toodang. Kuid paljud ohvitserid nurisesid selle liigse suuruse ning kaalu pärast ning tahtsid mingit väksemat relva. Tulles nende soovidele vastu ostetigi neid mudel 1910 püstoleid ja müüdi siis soovijaile edasi nö isiklikuks kasutamiseks.
Ning küsimuseks oleks - mis oli see FN tehases toodetud püstol, mis oli enne FN Browning High Power'ite hankimist Eesti kaitseväe levinuimaks käsirelvaks ning ohvitseride poolt raskeks ja kobakaks põlati?
Nendel minu kahel eelmises postis mainitud Browning'ul oli veel üks ühine joon. Mõlemad olid kasutusel ka Eesti kaitseväes. Browning mudel 1935 oli viimaseks enne sõda hangitud ohvitseride standard-käsirelvaks. Mudel 1910 osteti aga kaitseministeeriumi poolt väike partii, et seda müüa neile ohvitseridele, kes soovisid endale osta kergemat ja väiksema kaliibriga käsirelva igapäevaseks kandmiseks.
Nimelt oli enne High Power'i hankimist Kaitseväe kasutuses üks teine belgia FN tehase toodang. Kuid paljud ohvitserid nurisesid selle liigse suuruse ning kaalu pärast ning tahtsid mingit väksemat relva. Tulles nende soovidele vastu ostetigi neid mudel 1910 püstoleid ja müüdi siis soovijaile edasi nö isiklikuks kasutamiseks.
Ning küsimuseks oleks - mis oli see FN tehases toodetud püstol, mis oli enne FN Browning High Power'ite hankimist Eesti kaitseväe levinuimaks käsirelvaks ning ohvitseride poolt raskeks ja kobakaks põlati?
Inglise Lee-Enfield vintpüss on tuntud oma erakordselt kiire sihitud tule kiiruse tõttu.
Treenitud sõdur oli võimeline tegema vähemalt 15-30 sihitud lasku minutis, (kaasa arvatud laadimisega).
See väideti olevat kaks korda kiirem Mauserist ning veelgi kiirem Mosin-Nagant'ist.
Missugust võtet kasutati püssiluku liigutamiseks, et saada kõrge sihitud laskude arv minutis?
Treenitud sõdur oli võimeline tegema vähemalt 15-30 sihitud lasku minutis, (kaasa arvatud laadimisega).
See väideti olevat kaks korda kiirem Mauserist ning veelgi kiirem Mosin-Nagant'ist.
Missugust võtet kasutati püssiluku liigutamiseks, et saada kõrge sihitud laskude arv minutis?
Ma ei usu, et keskmisel Inglise sõduril sellised Aerosmithi huuled olid millega lukku liigutada 
Vasaku käega töötamisest niipalju, et tõenäoliselt, isegi kui püss oleks kaevikuservale toetatud, siis lööks tagasilöök püssi ikka paigast.
Tehti seda ikka parema käega. Väga lihtne iseenesest, ma ei saa vist enam rohkem vihjeid ka anda, muidu arvatakse vihjete põhjal ära.
Vasaku käega töötamisest niipalju, et tõenäoliselt, isegi kui püss oleks kaevikuservale toetatud, siis lööks tagasilöök püssi ikka paigast.
Tehti seda ikka parema käega. Väga lihtne iseenesest, ma ei saa vist enam rohkem vihjeid ka anda, muidu arvatakse vihjete põhjal ära.
Lee-Enfieldi vintpüssist lasknud ei ole, ainult Mosinast. Aga piltidelt olen näinud lukke, kus vinnastushoob on päris luku tagumises osas. Sellisel juhul peaks olema võimalik parema käe pöial hoova alla lükata, peale lasku hoob ainult pöidlaga üles ja siis tagasi tõmmata. Kui uus padrun on salvest üles kerkinud, siis pöidlaga lukk ette lükata ning hoob vertikaalasendisse suruda. Mõnedel sportpüssidel tuleb selline ainult pöidlaga laadimine päris hästi välja. Kas ka Lee-Enfieldil?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline