Tops kas keegi teab milleks?
Tops kas keegi teab milleks?
http://live.hot.ee/gallery/show_gallery?id=1614019
Was ist das? Meine Herren.
Pool mõistatust lahendasin ära üks jubin peaks olema Samsungi moobil.
Ma pole üldse kindel kas see militaarse taustaga on, kuid üle 60 aasta st. meie peres, on ta vana vähemalt. Sõduri võitops?
Samas lühendid sarnanevad saksa laskemoona tootjatega.
Materjaliks plasti eellane bakeliit, tundub vähemalt
Was ist das? Meine Herren.
Pool mõistatust lahendasin ära üks jubin peaks olema Samsungi moobil.
Ma pole üldse kindel kas see militaarse taustaga on, kuid üle 60 aasta st. meie peres, on ta vana vähemalt. Sõduri võitops?
Samas lühendid sarnanevad saksa laskemoona tootjatega.
Materjaliks plasti eellane bakeliit, tundub vähemalt
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Miks alla 75 mm? Netis ju selle relva kohta materjali küllaga.Tapper kirjutas:Milline kerge alla 75mm?
http://ww2db.com/weapon.php?q=69
Noh ma ei tea mida nimetatakse kergeks kaliibriks ja mille tops see on 37mm 50mm topsilt seda kaliibri värki välja mina ei lugenud.
Ise olen vana suurtükiväelane. Ainult kaliiber millega lasin oli 23mm.
see ka kerge. Kuigi jah paiskelaengu topse meil tarvis polnud
Sinu antud link igati hea i g tähendab siis jalaväe kahurit aga 18?
Ise olen vana suurtükiväelane. Ainult kaliiber millega lasin oli 23mm.

Sinu antud link igati hea i g tähendab siis jalaväe kahurit aga 18?
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Läheb vägisi muult varustuselt relvastuse peale, kuid olgu. Vast hurjutada ei saa.
"...mida nimetatakse kergeks kaliibriks..."
"Kerget" kaliibrit pole. On väikese, keskmise ja suure kaliibriga suurtükid. Nende relvaklasside piirid on jooksnud eri koolkondades veidi erinevalt. Üldiselt väikesekaliibrilisteks loetakse kuni 75 (või Venemaal alla 76,2 mm - 3 tolli - suurtükke). Keskmiste ja raskete piir on 155 (Venemaal 152 mm ehk 6 tolli). Mereväes ja õhutõrjes on oma klassifikatsioon.
Seega leIG 18 on väikesekaliibriline. Ja tihtipeale näiteks "väikesekaliibrilise" suurtükiga tankid hävitasid "keskmise" kaliibriga suguvendi kaugemalt kui need suutsid "vastu hammustada".
"Kahur" on jah kõnekeeles levinud sõna kõigi raskete tulirelvade kohta. Tegelikult on kahurid suurtükid, mille rauapikkus on üle 40 kaliibri. Kerge jalaväesuurtükk oma 11,8 kaliibrise rauaga kvalifitseerub mortiiriks.
Number lõpus näitab üldiselt aastat, mil relv konstrueeriti. Suurtüki leIG 18 loomise ajana märgitakse küll 1927, kuid ilmselt oli 1918. aastaks põhitöö tehtud ja vaid I MS lõpp segas relva kasutuselevõttu 7.6cm Leichte Minenwerfer´i asemel.
Oli ka raske jalaväesuurtükk Schweres Infanterie-Geschütz 33.

"...mida nimetatakse kergeks kaliibriks..."
"Kerget" kaliibrit pole. On väikese, keskmise ja suure kaliibriga suurtükid. Nende relvaklasside piirid on jooksnud eri koolkondades veidi erinevalt. Üldiselt väikesekaliibrilisteks loetakse kuni 75 (või Venemaal alla 76,2 mm - 3 tolli - suurtükke). Keskmiste ja raskete piir on 155 (Venemaal 152 mm ehk 6 tolli). Mereväes ja õhutõrjes on oma klassifikatsioon.
Seega leIG 18 on väikesekaliibriline. Ja tihtipeale näiteks "väikesekaliibrilise" suurtükiga tankid hävitasid "keskmise" kaliibriga suguvendi kaugemalt kui need suutsid "vastu hammustada".

"Kahur" on jah kõnekeeles levinud sõna kõigi raskete tulirelvade kohta. Tegelikult on kahurid suurtükid, mille rauapikkus on üle 40 kaliibri. Kerge jalaväesuurtükk oma 11,8 kaliibrise rauaga kvalifitseerub mortiiriks.
Number lõpus näitab üldiselt aastat, mil relv konstrueeriti. Suurtüki leIG 18 loomise ajana märgitakse küll 1927, kuid ilmselt oli 1918. aastaks põhitöö tehtud ja vaid I MS lõpp segas relva kasutuselevõttu 7.6cm Leichte Minenwerfer´i asemel.

Oli ka raske jalaväesuurtükk Schweres Infanterie-Geschütz 33.
Sinu peale võib alati loota, EOD.
Kuid küsimus tekkis mul nüüd hoopis selline, läksin tähtsalt seletama naisele mis ja kuidas. No et paiskelaeng jne
Kui naine esitas siira küsimuse: et kas kallati siis torust sisse ja miks raisati topse kui oleks võinud sama suure kulbiga triiki võtta püssirohuämbrist.
Siis tekkis mul
,
krt silme ette kerkisid kahurid ja mürsud ja neil kõigil paiskelaeng mürsukestas. Kõik kahurid mis püssirohtu topsist valamisega pauku tegid on olid minu vaimusilmas aastas 1800. Viisakalt mõttetusi pobisedes taandusin naise seltskonnast ja logisin ennast siia teadmiste allikale.
Kuda see topsimajandus siis käis kuhu see kallati kas topse siis korduvtäideti.
Kuid küsimus tekkis mul nüüd hoopis selline, läksin tähtsalt seletama naisele mis ja kuidas. No et paiskelaeng jne
Kui naine esitas siira küsimuse: et kas kallati siis torust sisse ja miks raisati topse kui oleks võinud sama suure kulbiga triiki võtta püssirohuämbrist.
Siis tekkis mul

krt silme ette kerkisid kahurid ja mürsud ja neil kõigil paiskelaeng mürsukestas. Kõik kahurid mis püssirohtu topsist valamisega pauku tegid on olid minu vaimusilmas aastas 1800. Viisakalt mõttetusi pobisedes taandusin naise seltskonnast ja logisin ennast siia teadmiste allikale.
Kuda see topsimajandus siis käis kuhu see kallati kas topse siis korduvtäideti.
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Ai kurja, esimeses vastuses panin veidi mööda.
Selles topsis oli leegisummuti, mitte püssirohi. Püssirohulaengud (kokku viis) olid hülsis ja vastavalt vajadusele tulistati täiskomplektiga või võeti neid vähemaks. Laengud kujutasid endast riidest kotikestes perforeeritud püssirohurõngaid.
Kartuuslaadimise puhul (semi-fixed ammunition) on mürsk ja püssirohulaengutega hülss eraldi. Laadimine on unitaarlaskudega võrreldes aeglasem, kuid eelisena saab muuta mürsu algkiirust ja seega laskekaugust ja trajektoori.
Nii, et torust sisse ei kallatud, vaid laeti tagant koos hülsiga ja hülss oli põhimõtteliselt kapslipuksi vahetamise järel korduvkasutatav kui just ei taganetud. Sel juhul ilmselt polnud aega hülsse kaasavõtmiseks koguda.

Selles topsis oli leegisummuti, mitte püssirohi. Püssirohulaengud (kokku viis) olid hülsis ja vastavalt vajadusele tulistati täiskomplektiga või võeti neid vähemaks. Laengud kujutasid endast riidest kotikestes perforeeritud püssirohurõngaid.
Kartuuslaadimise puhul (semi-fixed ammunition) on mürsk ja püssirohulaengutega hülss eraldi. Laadimine on unitaarlaskudega võrreldes aeglasem, kuid eelisena saab muuta mürsu algkiirust ja seega laskekaugust ja trajektoori.
Nii, et torust sisse ei kallatud, vaid laeti tagant koos hülsiga ja hülss oli põhimõtteliselt kapslipuksi vahetamise järel korduvkasutatav kui just ei taganetud. Sel juhul ilmselt polnud aega hülsse kaasavõtmiseks koguda.

Üks küsimus vastatud 100 asemel
EOD tõestas, et on inimene.
Leegisummuti oijah kuhu see pandi? Hülsi taha nagu aru sain? Koos topsiga? Lööknõel lõi läbi topsi? Mis asi on leegisummuti: pulber pasta graanul, või valati topsist välja? Kas tops jäi peale lasku terveks? Kas seda korduvtäideti?
Näe hakkas asi huvitama.Harige palun.
Siiani oli lihtsalt pipratoos
PS eile kallasin pipra ka välja põhjas oli siis aastaarv 1943.
Lugesin naisterahvastele sõnad peale, et seda hellalt kohtleks.

EOD tõestas, et on inimene.

Leegisummuti oijah kuhu see pandi? Hülsi taha nagu aru sain? Koos topsiga? Lööknõel lõi läbi topsi? Mis asi on leegisummuti: pulber pasta graanul, või valati topsist välja? Kas tops jäi peale lasku terveks? Kas seda korduvtäideti?
Näe hakkas asi huvitama.Harige palun.
Siiani oli lihtsalt pipratoos
PS eile kallasin pipra ka välja põhjas oli siis aastaarv 1943.
Lugesin naisterahvastele sõnad peale, et seda hellalt kohtleks.
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
Põhimõtteliselt oleks seegi võimalik. Nimelt suudmeleek tekib püssirohu põlemisjääkide lõpunipõlemisel kokkupuutes õhuhapnikuga. Hapnikku vabastava aine olemasolul laengus põlevad need jäägid lõpuni juba rauas. Samas lühendaks see raua eluiga.oliver kirjutas:Berthollet sool öisel laskmisel suudmeleegi varjamiseks?

Enim levinud on vast kaalium- või naatriumkloriid (soolatopsist sai pipratops

Onu kindlasti teadis, kuna oli teatud asjaolude kokkusattumise tõttu suurtükipatarei ülem, kuid kahjuks langes ta 1945. aastal Oppelni all.

Leegisummuti kotike käib püssirohulaengu peale. Mõnede suurtükkide puhul ka püssirohukottide vahele. Loomulikult ilma topsita. Ja vajalik on see tõesti öösel tulistades, kuna suudmeleek paistab ca 15 kilomeetri kaugusele. Mõnede relvade juures on leegisummuti relva osa. Näiteks selline lehter rauasuudmel, mis alandab gaaside temperatuuri allapoole nende süttimistemperatuuri.
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Hugo Mitt'i raamatust "Tormine koolivaheaeg" meenub seik lahingust nõuka tankidega kusagil ... (ei viitsi kontrollima minna, aga vist kusagil Tšehhimaal), kus suurtükid olid metsa all, tankid aga lagedal. Viimaseid võeti seal maha hulgi ja asja õnnestumise võti oligi see, et patarei- või kahuriülem andis käsu laskudel ohtralt soola lisada. Kui ma õieti mäletan, siis oli mingi lisand ka suitsu vältimiseks, äkki tegi selle töö ka sool ära?
Гив Ми Мани
Mul tädimees oli viimase sõja lõpus Infantriegeschützi komandör. Tema käest saaks täpsemalt uurida kui huvi on. Ise muidugi viljandimaale ilmselt enne suve ei satu, aga eks kindlasti on teistelgi sealsete veteranide ühendusega sidet. Ta praeguseni igati kõbus ja kõva napsu ja naljamees. Ühes juubelilauas ma viinapitsi taga teda pinnisin ja seal ta rääkis kuidas nad tsehhi põrgus peale veduki ülesütlemist IG maha jätsid ja ta oma käega kahuri sodiks lasi. Selleks olla saksmannidel lausa eraldi abinõu kahuriga komplektis olnud, mis siis mürsu asemel sisse lükati. Kui kellelgi huvi siis nimi on tal Harry Friedemann. Peale selle oli ta veel leegionis lafetil raske MG esimene sihtur. Samuti sai kaks korda haavata.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline