Kas hädakaitse ?

[incognitus]

Kes tunneb huvi hädakaitset puudutavate lahendite kohta, siis saadaval on nad Riigikohtu koduleheküljel, kus on lahendite otsing ja ka nn kohtulahendite registris, mis samuti internetis leitav ja sisaldab jõustunud alamate astmete kohtute lahendeid. Viskasin pilgu nii ühte kui teise justnimelt eesmärgiga, kas on võimalik leida tulirelva kasutamise puhul hädakaitseks lahendit, kus oleks kohtualune õigeks mõistetud. Lahendeid oli muidugi rohkesti ja jõudsin uuringutega 2004 aastast kusagile 2008 lõppu või 2009 algusse. Tuleb tunnistada, et tulirelv ei ole meil sellistel puhkudel eriti populaarne vahend. Enamasti on relvaks nuga, toores jõud või ka selleks tegevuseks pisut harjumatu relvastus nagu luud, labidas või kivi. Lõpuks siiski 4 lahendit seoses tulirelva kasutamisega väidetavalt hädakaitseks sai leitud, kuid kõik eranditult süüdimõistvad ( kusjuures noa ja rusikakangelastele on vahel siiski halastatud ). Samas ei saa välistada, et antud juhtumitel oligi süüdimõistev otsus õige ja hädakaitset püüti kohtualuste poolt vaid nö päästerõngana kasutada.

[incognitus]

Lisan siia paar linki, kus huvilised ise võivad lahenditega tutvuda ja end hädakaitse teemal ka üldisemalt harida

1. http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx

Lahendi sisu otsingusse " hädakaitse " ja menetlus muidugi kriminaal.

2. http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,1,69,602

Kõrvalolevas märksõnastikus tuleb täpsustada, millist konkreetset alateemat hädakaitse kohta näha soovitakse.

[swatest]

kas ma sain õigesti aru,et kui inimene tungib sullle tänaval kallale,tekib kaklus ja sa neutraliseerid olukorra mõne kavalama võttega(inimesed, kes õppinud võitluskunste teavad) võidakse lugeda seda kui hädakaitset?(Tegu enesekaitsega)
see tekst on üpriski keerukas,ühest küljest väidetakse et tegu on hädakaitsega,teisest küljest on see piir hädakaitse ja tahtliku tegevuse vahel õhkõrn,kui tekib taoline olukord mida enne mainisin siis kas politseis tasub raiuda seda et kaitsesid ennast?

[jackpuuk]

Paljakäsi vastu hakates(eriti kui sinu kaal on 60 kilo ja ründaja 120 kvalifitseerub igal juhul hädakaitseks), küll võib tekkida probleeme kui murdsid tal käeluu ja peale seda ta sodiks peksid. Lihtsalt käeluud murdes probleeme ei tohiks tekkida.

[kolekoll]

Te unustate siin ära veel, et on olemas hädakaitse piirid. Võtame selle kehakaalu variandi. Kui sa oled 60 kg ja kaak on 120 kg ja kui ta möödaminnes müksab sind ja sa tal kohe näpud väänad välja, siis on kindlalt hädakaitse piiride ületamine, kui aga kaak tuleb sinu juurde ja lööb rusikaga ja kui oled nii osav, et oskad blokeerida ja kohe miski lööva käe liigese välja väänata , siis ei ole see piiride yletamine, kui põhjendad kohtus ära, et lööja edasine tegevus andis alust, et ta jätkab rünnet.

[swatest]

tänud vastamise eest.Olukord selline,linnas liikudes tuleb sinu juurde 2-3 liikmeline seltskond,üritab tüli norida.vehivad kätega ja provotseerivad ja kui ühele "petekale" vastad füüsilise kontaktiga,kas seda loetakse kallaletungiks või edasiste ebameeldivuste vältimiseks?
ette tänades

[hillart]

Kuna teema oli ikka nagu relvadest ja nendega seotud juhtumistest, siis panen omalt poolt kah veel ühe, missugusel siiski ka oma õpetlik iva sees on. Ja ühtlasi põhjendab väga ilmekalt ära ka konkreetse sõjaaegse NA-s kehtiva käskkirja, missugune keelas igasuguse kiivrite pihta märkilaskmise. Nimelt polnud põrmugi harvad juhud, kui püstolist või püstol-kuukipildujast kiivrii pihta lastes muutis seda tabanud kuul kiivri metalli mitte läbistades kuni 180 kraadi suunda ja tabas laskjaga samas suunas asuvaid isikuid, mõnikord isegi laskjat ennast.
Olles 70-ndate alguses mereväe "utšepkas" Sevastoopoli lähedal, teenisid samas ka paar Krimmist pärit poissi, kes siis mulle seda lugu pajatasidki. Olnud nemad poistega siis sealt sõjaaegsetelt positsioonidelt, mingitest katakombidest aeg-ajalt mingeid relvi leidnud ning neid siis ka samas mere kaldal vastu kaljusid proovinud. (Et see täiesti usutav oli, seda võisin oletada juba selle järele, kui palju igasugu sõjaaegset staffi seal niigi stepis ja mägedes-kaldakaljudel laokil vedeles). eadupärast toimusid Sevastoopoli ümbruses ja linnas endas II MS ajal väga karmid lahingud. Nii sakslaste tulles, kui minnes.
Noh, nii. Said siis poisid järjekordselt mingi riista kätte, millisele nad oma sõnade kohaselt tookord õiget tüübikinnitust anda ei osanud ja läksid aga asja proovima. Kaldakaljude all on seal taoline ettevõtmine suhteliselt ohutu, sest ega sealt suurt midagi üles kaldale kostu. Valisid siis märgiks sellise ilusa umbes mehekasvu kivimüraka välja. Sellel olla nendepoolses küljes veel selline nõgus lohk olnud, mille pihta ollagi väga hea sihtida olnud. Seisid siis poisid reas ja reast paremalt teine lasi. Pani valangu ära ja - üle ühe poisi kukkus. Laskja ise ja ja temast ülejärgmine pihta ei saanud, aga 2 neist seisjast said igatahes kuuli külge. ks neist oli ka selle loo jutustaja. Näitas mullegi seda kuuli sisenemishaava armi kintsus. Lärmi seejärel muidugi kui palju! Sõjaväelased ja miilitsad asjaga tegelemas ja läheduses asuvaid punkreid läbi otsimas. Olla sealt toona siis veel terve hunniku sõjamoona kätte saanud, missugust poisid varem märganud polnud.
is siis selle loo moraal oleks? Ikka see, et ei tohi taoliste suhteliselt nõrga löögiga tulenuiasid kiivrite ja muude taoliste õõnespindade suunas tühjaks lasta. Tulemus võib olla ettearvamatu.

[hillart]

Näe, tuli veel mõni asi meelde.
Nagu laiadele foorumiliikmetele teada on, siis 90-ndate alguses oli meie riigis täheldada sagedast vastasseisu ühelt poolt Politsei-Piirivalve ja teiselt poolt Kaitseväe-Kaitseliidu vahel. Pidev krillimine käis ja lihtsate meeste emotsioonid leidsid poliitikute poolt lahedasti ärakasutamist. Nii ka need juhtumused relvadega, missuguseid toona KL- ja KV-ga just-kui kangesti palju oli. Tegelikult ju polnudki. Lihtsalt asju valgustati pressis pidavalt selliselt. Näiteks autoavarii puhul polnud oluline mitte see, et avariis osalenu oli mingi firma autojuht, vaid see et ta näiteks kaitseliitlane oli jne.
Oli siis kord selline asi, et üks kaitseliitlane tuli hommikul parasjagu valveteenistusest, kui läks mööda ühest koolist ja juhtus seal pealtnägijaks kahe venekeelse päti tegevusele väikeste koolipoiste röövimisel, sest kuidas teisiti saab nimetada lastelt raha äravõtmist. See mees siis muidugi astus vahele, sest õiglustunne ei lubanud rahumeelselt mööda jalutada. Seda enam, et oli vormis ja justkui kah natuke korrakaitse eest vastutav. Edasi arenesid sündmused aga selliselt, et need 2 "kappi" aga jätsid lapsed sinnapaika ja hakkasid hoopis segajat kimbutama. Kuna kallalekippujate meeled paistsid mingitest mõnuainetest küllaltki ähmastunud olevat, siis ei paistnud nendeni jõudvat ka sekkunud kaitseliitlase hoiatused ja isegi relva väljavõtmine. Hoogsate erinevas tasapinnas sooritatavate kara-te jalalöökidega siis need 2 vöörkeelselt röökivat tegelast sekkujat piirasid. Peale seda, kui paar jalalööki juba sisse olid tulnud ja paar hoiatuslasku taevalaotusse kõlanud olid, purustas järgmine kuul kallalekippuja sääreluu.
Mis järgnes? Uurimine, kohtupidamine ja süüdimõistmine. Kui teist keegi arvab, et süüdi mõisteti lapsi röövinud kurikaelad, siis ta igatahes eksib. Uurimise tulemusena selgus, et need olla hoopis süütud kannatajad olnud. Aluseks kooli õpetajate ja lapsevanemate ning süütu kannatanu kaebused järjekordse märatseva ja relvaga vehkiva kaitseliitlase aadressil.
Ja teine lugu oli samast ajast (Tallinnas), kui kaitseliitlane sekkus oma KL-relvaga relvastatud päti röövimiskatsesse. Lasi selle protsessi käigus kurikaelale kuuli külge. Pahalane jättis oma kuritegeliku tegevuse muidugi koheselt pooleli ja ... Kaitseliitlane arreteeriti. Edasi läks muidugi nii nagu minema pidi. Pahalane jalutas politseist juba järgneva poole tunni pärast minema, kuid sekkunud kaitseliitlasel seisis ees kuudepikkune vintsutus uurimisorganeis, Tulemus oli ette teada - süüdimõistmine.
Veel üks lugu tollest ajast, missugune päris hästi peaks ilmestama seda toonast olukorda ja suhtumisi. Selles loos küll ei tehtud paukugi ja ei võetud isegi relva välja aga siiski näitab see nii mõndagi. Näitab seda, kuivõrd lihtsasti võib, apelleerides lihtsalt väitele, et relvaga ähvardatakse, inimese kogu elusaatust muuta.
Oli üks hea kaitseliidu mees. Tõesti hea ja südamega KL asja kallal olev mees oli. Mingi lahkheli kodus naisega, kes siis tahtis mehest lahti saada. Kui mees KL-töölt õhtul koju tuli ja oma relva puhvetikapile pani, kutsus naise "fahmiil" (kes spetsiaalselt selleks külas olid) politsei kohale, väites mehe relvaga ähvardavat. Eriliselt leidis muidugi äramärkimist, et tegu on kaitseliitlasega. Võetigi siis mees, kes polnud veel vormigi seljast jõudnud võtta, kinni ning viidi minema. Hoiti aasta aega eeluurimisel, püüdes igat masti võtetega mingit süüdistust kokku seada. Aga polnud midagi. Võta või jäta. Püüti meest kümmet kanti pehmeks teha pannes teda koos retsidega ühte kambrisse jne. (missugused tookord aga retside ja KL-te vahelised suhted olid, ei tasu vist eriti meelde tuletada). Tehti kodus läbiotsimine. Leiti 4 (neli !!!) erinevat padrunit (vist oli 1 PM, 1 TT, 1 5,45 AK padrun ja mingi veel), millele siis üritati ebaseaduslikku laskemoona hoidmist üles ehitada. Krtlikult koomiline oli see protsess. Nii koomiline, et ei usukski kohe mitte, kui see mitte tõsi olnud ei oleks.
Mis siis tulemuseks oli? Kõikvõimalikud süüdistused langesid kohtuliku arutelu käigus ära, kuna läksid isegi kohtuniku jaoks juba nii absurdseteks, et neid ei paindunud enam keel välja ütlema. Lõpuks, et riik mitte ei peaks aastast kinniistumist kinni maksma, tekitati süüdimõistev aastane karistusaeg, missugune loeti käesolevaga kantuks ja vabastati kohtusaalis.
Mis järgnes? Kui kohtulikult karistatu pidi see mees KL-st lahkuma. Töökohalt vallandamine ja sellele järgnev töötupõli. Terve aasta vangimaja kõige hullemaid tingimusi, missugused jätsid parandamatu jälje mehe psüühikale ja füüsisele. Kogu järgnevaks eluks ajaks elulookirjeldusse fikseeritud kriminaalkaristus.
Seega - relva kandmine, ja seda enam selle väljavõtmine ning, jumal hoidku, sihipärane pruukimine, võivad tuua kaasa ettearvamatuid (või vastupidi - ettearvatavaid) tagajärgi, missugused selle relva omaniku elukäigule põrmugi mitte soodsalt ei mõju. Püüd sündmuste arengut omapoolselt relvaga mõjutada omab suurema tõenäosusega negatiivsemat tulemust, kui sellest hoidumine.

P.S.
Ise aga arvan ma, et pigem oleks soodsam oma füüsist arendada ja kuna südametunnistus nii-kui-nii kõrvalseisjaks jääda ei võimalda, siis ... Vaat, sellisel juhul on tunduvalt suurem tõenäosus oma edumeelseid eesmärke saavutada ja teenimatu puhkus "rootsi kardinate" taga ei tarvitse vältimatu olla (mis relva kasutades pea-aegu 100% tõenäoline on).

[USP]

Hillart on pessimist

[kolekoll]

vastus teemale Postitatud: 09 Jaan, 2010 18:28


minu isiklik arvamus on, et soltub sinu advokaadist, kui hea ta on ja kui hästi ta oskab sind välja rääkida, kuna tegelikult ju sina alustasid füüsilist tegevust vastaspoole vastu. Muidugi, kõik sõltub sellest, millega teine pool vehib, kui kaigastega ja kui sa näed momenti, et saaksid rünnata, et edasist kahjutekitamist vältida ja seejuures sa ei tapa kedagi ära, siis näen ma seda kui õigustatut hädakaitset. Nii et ikkagi rohkem sõltub situatsioonist ja tunnistajatest ja mis kõige tähtsam, sinu advokaadist

[Satakas]

Lihtsalt asju valgustati pressis pidavalt selliselt. Näiteks autoavarii puhul polnud oluline mitte see, et avariis osalenu oli mingi firma autojuht, vaid see et ta näiteks kaitseliitlane oli jne.

ojaa, mul on tänaseni meeles parim tollane ajalehepealkiri: "koer hammustas kaitseliitlast". ei mäletam enam mis lehega tegu oli, aga igatahes oli leht tuntud oma kaitseliiduvaenulikkuse poolest (õhtuleht või sõnumileht) nig kogu artikkel oli kirjutatud selles vaimus, et küll see kaitseliit on ikka õudne, nõme ja mõttetu asi. õnneks on need ajad juba ammu möödas.

Oli siis kord selline asi, et üks kaitseliitlane tuli hommikul parasjagu valveteenistusest...

oli siis ka selline juhtum, kus samasugune kaitseliitlane sammus tartus kodu poole. marsruut kulges mööda anne tänavat ja kunase puiesteed ühendavat jalakäijate teed. selle tee ääres oli aga vana nõukaaegne venitatud kärje kujuline putka, mida üks kohalik kaagikamp parasjagu rüüstas. kodanik kaitseliitlane tegi kurja häält, mispeale osa kaake plehku pani, aga osa kippus talle tutvustama talle üldtunnustatud tsooniviisakuse reegleid, mille kohaselt raske füüsilise töö tegijaid ei segata. kaitseliitlane selle arvamusega ei leppinud ja võttis taskust püstoli. siit edasi ma täpselt ei tea ja pättidepoolsel tunnistajal on kah teatavatel põhjustel mäluauk, aga ta arvas, et vähemalt alul polnud see püstol ilmselt just eriliseks argumendiks. sellega soeses arvas ta, et ilmselt mingi siis kambakesi KL'lasele kallale. kuidas see edasi kujunes, ei tea, aga ühel hetkel jooksid kaagid laiali ja KL'lane hakkas paugutama, tabades üht Feodorovi nime kandvat kaaki otse selga. F jäi ellu. seda tõestas tõsiasi, et mõni aasta hiljem juhtusin temaga üheskoos aega teenima, nagu ka see, et tal oli see samune kuul tolle ajani rangluu all mingi tähtsa veresoone ääres sees ja näpuga kombitav. kahju on muidugi, et Feodorov ei mäletanud enam täpselt, mis toimus. kahju ka sellest, et ma ei mäleta, mis KL'lasest edasi sai. kui kellelgi on rohkem teavet, võib sellest täpsemalt rääkida.

Kui mees KL-töölt õhtul koju tuli ja oma relva puhvetikapile pani, kutsus naise "fahmiil" (kes spetsiaalselt selleks külas olid) politsei kohale, väites mehe relvaga ähvardavat.

umbes analoogse sekeldusega olen ka ise kokku puutunud. aasta oli 1994 ja sebisin ühe kristi pastaku nime kandva preiliga (tänu sellele juhtumile avaldangi ta nime täiel kujul). eks temalegi meeldis veidi paugutamine ja nii oli ta ka mu püstolitega sinasõber. muuhulgas olime teinud mõned fotod, kus ma teda kinni hoidsin ja püstoliga "ähvardasin" (loomulikult laadimata relvaga). kui me siis 1995 laiali läksime (siiniohal on oluline märkida, et see ei toimunud minu algatusel), möödus vaid paar nädalat kui tähtis malevategelane (pole vaja mainida, kes) mind enda juurde kutsus ning murelik-muigava näoga eelmainitud fotod mu ette lauale laotas. selgus, et tibi oli nendega pollarisse jalutanud ja pollar oli nii pildid, tibi kui ka tibi avalduse ilusasti KL'i suunanud (ilmselgelt said nad aru, millega oli tegu sest mingit avaldust polnud seal registreeritud - ilmselt arvasid nad, et kõige mõttekam on lasta intsident lahendada vahetute asjaolsaliste vahel vmt). eks sai ka malevategelane aru, millega tegu on. seega ta vaid muigas ja soovitas edaspidi paremini naisi valida.

[snipershot]

Eks see kaitseliitlaste vastu suunatud pahameel oli kohati ka õigustatud.Tean konkreetselt ühte juhtumist kus noor tegelane(kaitseliitlane) u. 90.paiku peale sõnasõda kohalikus Tartumaa baaris,koju jalutas ja sealt KL poolt väljastatud hiina kalassiga tagasi tuli ja valangu vastu koidest aetud baarilage lajatas.Analoogseid juhtumeid oli veelgi,mida olen kuulnud.Sel ajal pold õigeid seadusigi ja tahes tahtmata imbus Eesti Kaitseliidu malevatesse kõiksugu debiilikuid.Mu oma isa oli kaitseliitlane ja jahimees,ning austus mul kaitseliitlaste vastu alati suur olnud.

[Satakas]

eks siia võiks lisada hulga asjakohaseid vanasõnu, aga kokkuvõttes ja lühidalt võib öelda, et tilk tõrva ei riku meepotti sugtugi mitte (kes ei usu, proovigu ise järele). lihtsalt inimestel on selline kummaline kalduvus langetada üldistavaid hinnanguid üksikute ja isiklike kogemuste ning populaarsete tõekspidamiste alusel.

[ivanorav]

tänud vastamise eest.Olukord selline,linnas liikudes tuleb sinu juurde 2-3 liikmeline seltskond,üritab tüli norida.vehivad kätega ja provotseerivad ja kui ühele "petekale" vastad füüsilise kontaktiga,kas seda loetakse kallaletungiks või edasiste ebameeldivuste vältimiseks?
ette tänades

Öpin Soomes harrastuseks juurat ja sellist tegevust nimetatakse
"luultu pakkotila/hätätila /hyökkäys!" ehk Eesti keeles rünnataval on arvamus vöi "tekitatud arvamus" et tegu on töelise rünnakuga/hädaolukorra/ründega.
Sel juhul on see häda kaitse piire ületades kergendav vöi koguni andeksantav asjaolu!
Nagu ma siit aru saan,on meestel olnud sitad advokaadid !

[swatest]

tänud!
kas hädakaitse kehtib ka samas olukorras kui neutraliseeritavad on joobes?