Jalaväesoomuk Pasi XA-180

[man21]

Natuke uut kraami Paside kohta.

http://www.postimees.ee/?id=221495

[hummel]

Ma teadsin enne, et see Hollandist lisa-paside muretsemine juba praktiliselt lahendatud on, kuid ju siis sain valesti aru.

Muidu peaks XA-188 olema topeltsoomusega (siis raskem...), ikkagi veel ujuma, aga mahutama vähem sõitjaid. Kui veermik sama, mis meie eelkäijal, hakkame neisse matma raha, aega ja vaeva rohkemgi, kui senistesse. Eriti veel, kui neid plaanis saata Araabia rindele

Ratasmasinad on kallis kraam ja kui neid eelmisi osteti, siis oleks võinud back-up varaiandid juba läbi mõelda, mitte, et paar aastat tagasi avastati alles, et kusagilt juurde ei saa. Kuna paari teistsugust asendussoomukit osta pole eriti asjalik, siis ilmselt tuleb tehingu luhtumisel kogu pataljonile uus soomukipark muretseda.

Kui hakkaksime kodumaal näiteks selles Combat Armoringis litsentsiga pasisid kokku panema, tuleb hind ikka 5...10 milj (ei kavatse kasutada lühendit mln) EEK/ tk ja see on meie kõhna rahakotti arvestades liiga ränk. Eriti arvestades asjaolu, et see investeering on suunatud poolenisti Araabia rindele, sest riigikaitseks pole need masinad tänu halvale läbivusele ja kõrgele siluetile just kõige paremad.

Minu nägemusel tuleks ikkagi kogu võitmatu brigaad soomustada, aga 7 milj maksvate eksemplaridega oleks 1 miljard 130 soomuki eest eelarvele liig, mis liig. Järelikult peab üritama hakkama saada vanakraamiturul ja ilmselt roomiktehnikaga.
Ma tean, et roomiktehnika ülalpidamine on 2x kallim, kui ratassoomukite, kuid loetud aastate jooksul sellist hirmsat summat me lihtsalt ostu eest tasuda ei suudaks. Seda osturaha pole ka mõtet vaid hilisemale ökonoomsusele mõeldes kulutada, kui 2/3 soomukitest nagunii pidevalt hoopis mobilisatsioonilaos seisma hakkab ja ekspluatatsiooniraha ei küsi. Samuti on hinnavahe piisavalt suur. 1 litsentsi-uue Sisu XA raha eest saaks vast u 15 kasutatud, kuid heas korras BMP-d või 40 kasutatud, kuid normaalses korras MT-LB-d. Kui võtta aga 1 kasutatud XA hind, siis selle eest saaks samamoodi 4 BMP-d või 12 MT-LB-d. Enne, kui ekspluatatsioonikulu ratasmasinate hinnale järele jõuab, läheb pikki aastaid. Tuleks arvestada, et ka ratasmasinad neelavad omajagu raha.

[kala]

«Samas ei ole Holland veel teinud otsust nendest masinatest loobuda ning kaitseministeerium ei pea hollandlastega veel mingeid läbirääkimisi,»

Minu teada on neil isegi ajakava kui palju masinaid mis aastal teenistusest maha võetakse ja ka otus ära müüa need.

[ribikardin]

Minu arust ei olegi ratassoomukid mõeldud rindel läbi mülgaste ronima vaid hoopis rahvast rinde lähedale toimetama. Sealt edasi siis peavad asja üle võtma madala silueti ning palju parema läbivusega roomikaparaadid, mis vajadusel ronivad ka vaenalsega otsekontakti ning siis "madal" peavad püsima.
Kui üldiselt rääkida ratastel soomustransportööride siluettidest, siis kas nad kõigil ei jää küllaltki kõrgeteks, kuna tegu on ju sisuliselt veoautodega?
Ujuvus - Eesti jõed järved on ju pehme või järsu (jõed) kaldaga, et kui sinna ujuva ratassoomukiga sisse ronida, siis on sealt välja ronimisega ikka tükk tegemist, kui üldse saab. Jõgede ületamiseks peab ikka silla paigaldama. Seega minu arvates peaks ujuvuse arvelt ikka soomus paksem olema.
Parandage kui eksin.

Lisaks veel, et kuna viimased sõidukite hanked on tehtud vist Hollandist, siis ma ei imesta üldse kui sealt veel midagi tuleb. Tankide muretsemist on ka plaanitud ning hollandlased plaanivat oma Leo 2a6-si veidi maha müüa.

[Kaur]

Ei saa aru, miks on vaja sellist rauda osta mis on juba vanaraud ja samasugustel põhjustel hollandlaste poolt ära toodud..mis on kõlbmatud.

Ja üleüldse koguaeg ostetud Pasi soomukeid, mille saab sellisena kätte kus pole suuremat sorti midagi peal, sisustus ja relvad ehita ikka ise peale?

Miks ei või Eesti Kaitseministeerium, osta BTR' sid, eelpool öeldi juba, ple üldse kehv masin. Neid toodab mitmeid riike, ilmselge et Venemaa meile ei müüks, aga Ukraina, kui ta on pakkunud juba tanke et võta ja lase puruks, sama ka Poola. Ukrainas endal olemas sõjatööstus ja miks ei või sellise riigiga kas või käed lüüa, ja osta masin mis on tunduvalt odavam.. ja palju enamat kui soomlased müüvad tühja teras kirstu ja rattad all?

[Tux]

Hollandlastel on pasisid ainult 90 tk ja nende meile ostmine saab olla ikka ainult ajutine lahendus, ükskord tuleb mõnele muule mudelile üle minna mida rohkem saada on.

[Kilo Tango]

Ei saa aru, miks on vaja sellist rauda osta mis on juba vanaraud ja samasugustel põhjustel hollandlaste poolt ära toodud..mis on kõlbmatud.

Ja üleüldse koguaeg ostetud Pasi soomukeid, mille saab sellisena kätte kus pole suuremat sorti midagi peal, sisustus ja relvad ehita ikka ise peale?

Miks ei või Eesti Kaitseministeerium, osta BTR' sid, eelpool öeldi juba, ple üldse kehv masin. Neid toodab mitmeid riike, ilmselge et Venemaa meile ei müüks, aga Ukraina, kui ta on pakkunud juba tanke et võta ja lase puruks, sama ka Poola. Ukrainas endal olemas sõjatööstus ja miks ei või sellise riigiga kas või käed lüüa, ja osta masin mis on tunduvalt odavam.. ja palju enamat kui soomlased müüvad tühja teras kirstu ja rattad all?

Vanemate BTR-idega on sada häda. Üks neist hädadest on see, et mehed pääsevad välja vaid külgedele, mis kõlbab suure rahvaarvuga armeele.

[hummel]

http://www.reporter.ee/2010/02/06/kaits ... soomukeid/

Mina olen muidu kuulnud ja aru saanud, et enne lume sulamist peaksid need juba kohal olema.

BTR-i küljeuksed on mitme otsaga asi. Osad kiidavad neid, osad laidavad. Minul on vähe kogemust, kuid varitsusele sattumisel sai igatahes vastaspoolelt välja ronida küll. BTR on suhteliselt madal ja ka luukidest saab end kohe üsna madalale poetada.
Kasutatud BTR-idest on kasulik riist vaid 80, või siis praktiliselt samale tasemele moditud 70. Modimisel tuleb vahetada mootorid diisli vastu ja suurendada küljeluuke, mis enda kogemusel on ikka pagana väikesed. Vestiga upitab kuidagi välja, aga kuidas sealt rakmetega läbi saaks, on päris hea küsimus.
Kui järele mõelda, siis kasutatud BTR-80-tega on sama probleem, mis pasidegagi - neid ei ole piisvalt saada. Muidugi, kui saaks, näiteks ukrainlastelt, siis kindlasti pole tegemist viletsama riistaga, kui XA. Läbivus on parem ja siluett madalam. Mahutavus küll natuke väiksem.
Isiklikult ma kardan järjest enam, et ratassoomukitega on meie hangetega lähiaegadeks aamen, kui oleks juttu rohkemast, kui ainult scoutsi relvastamisest. Kasutatuid ja vähegi kõbusamaid pole võtta ja uued on lihtsalt üldjuhul väga kallid.
Odavamaid on BTR-4, mis on koos relvastusega ja täismänguga 10 milj EEK, kuigi ilma relvadeta ja erimugavustega sisuta saaks ehk poole odavamalt. Slaavi taustaga Combat Armoring võiks muidugi näiteks hankida nende litsentsi ja üritada toota Eestis, kuid siiski peaks hind soolane tulema. Ehk isegi suurem, kui Ukrainas, sest töö on kallim.

[Kaur]

Loomulikult, igal masinal on oma head ja vead. Kui keegi teab täpset hinnakirja siis selge see, et mõlemad on kallid masinad, aga PASID, mis tulevad nn Soomest, nad tulevad ju suht tühjadena, tornid ehita ikka ise peale ja veel sisustus ka, tühja kere eest maksa juba 10 mln'i EEKU + kõik need uuendused ja tornid, jumal teab kui palju sinna magama veel pannakse.

Ise pooldan tõsiselt seda, Ukrainlaste sõjatööstusega rääkida, sealsest ostust, aga tuleksgi osta uusi? Pikaajalisem investeering? Ja pmst sealt saab selle 10 mln'i eest tunduvalt rohkem kaasa kui Soomest pmst tühipaljas kere?
Keegi ütles et BTR id kas need siis on bensiini mootoriga? No kui ikka tehakse suurem tellimus Ukrainast siis saab ju kõike ümber teha nn diisel mootoriteks? Pole ju tead mis suur investeering?

[Lemet]

Keegi ütles et BTR id kas need siis on bensiini mootoriga?

Noh, viimati olid seda ligi neljakümne aasta tagused BTR-70d, millistel seisid peal kaks bensiinimootorit. Olid vist analoogsed GAZ-53 peal olnuga. Peale seda tulid BTR-80 ja 90, mõlemal juba diislid peal.

[Wots]

http://www.reporter.ee/2010/02/06/kaits ... soomukeid/

Mina olen muidu kuulnud ja aru saanud, et enne lume sulamist peaksid need juba kohal olema.

BTR-i küljeuksed on mitme otsaga asi. Osad kiidavad neid, osad laidavad. Minul on vähe kogemust, kuid varitsusele sattumisel sai igatahes vastaspoolelt välja ronida küll. BTR on suhteliselt madal ja ka luukidest saab end kohe üsna madalale poetada.
Kasutatud BTR-idest on kasulik riist vaid 80, või siis praktiliselt samale tasemele moditud 70. Modimisel tuleb vahetada mootorid diisli vastu ja suurendada küljeluuke, mis enda kogemusel on ikka pagana väikesed. Vestiga upitab kuidagi välja, aga kuidas sealt rakmetega läbi saaks, on päris hea küsimus.
Kui järele mõelda, siis kasutatud BTR-80-tega on sama probleem, mis pasidegagi - neid ei ole piisvalt saada. Muidugi, kui saaks, näiteks ukrainlastelt, siis kindlasti pole tegemist viletsama riistaga, kui XA. Läbivus on parem ja siluett madalam. Mahutavus küll natuke väiksem.
Isiklikult ma kardan järjest enam, et ratassoomukitega on meie hangetega lähiaegadeks aamen, kui oleks juttu rohkemast, kui ainult scoutsi relvastamisest. Kasutatuid ja vähegi kõbusamaid pole võtta ja uued on lihtsalt üldjuhul väga kallid.
Odavamaid on BTR-4, mis on koos relvastusega ja täismänguga 10 milj EEK, kuigi ilma relvadeta ja erimugavustega sisuta saaks ehk poole odavamalt. Slaavi taustaga Combat Armoring võiks muidugi näiteks hankida nende litsentsi ja üritada toota Eestis, kuid siiski peaks hind soolane tulema. Ehk isegi suurem, kui Ukrainas, sest töö on kallim.

Ma korra sõidan enda küsimusega vahele ja see on veidikene off topic.

Isiklikult olen ka BTR-70/80mnes sees käinud ja mugav see küll polnud kuid hakkama saaks. Seda siis ilma rakmeteta. Kas rakmed pole lihtsalt tänapäeval iganenud süsteem?

Idee kohaselt peaks tagala teotus nii hea olema ,et paunad vööl jäävad ajalukku?!

See tähendab ,et ainult jalaväe tulejõud nii väike ilma raskerelvade toeta mis lausa nõuab erinevate sõidukite kaasamist. Seega kogu kraami saab toppida nendesse sõidukitesse.

Ei olnud BTR,BMP mõeldud jalaväe tarbeks kellel täisrakmed nagu EKVs seljas.

Proovige Pasisga teha "kiir jalastumist" kui soomuk on täis seljakotte ja rakmetega sõdureid. Väljajoostes võib jalg jääda ukseserva taha kinni mis lõppeb lihtsalt komistamise ja väikse õhulennuga. Ukse üleserva vastu võib pea ära lüüa.

[hummel]

Kalevi ÜJP-s oli minutead kunagi nii, et igal rühmal oli seljakottide ja pioneeriträni veoks oma Saurer. Kas see masin peaks just rühma tabelis olema või hoopis kompanii tasemel, on hea küsimus.
Rakmetega peaks BTR-80 ja XA-180 sisse siiski ära mahtuma. Ise ära nähtud. Meie 80-ned on muidugi universaalkerega (UNSh) ja küljeluugid väiksed. Siiski on nende 80-nete luugid, hoolimata sarnasusest, natuke suuremad, kui 70-nel.
http://img364.imageshack.us/img364/6748/0057h80yqj2.jpg
Õigel 80-nel on sees natuke madalam-kitsam, kuid väljumine märksa mugavam.
http://www.scribevision.com/sfor7/pao/U ... BTR-80.jpg

[Kaur]

Uurisin ja vaatasin lähemalt, et Ukraina enam vist ise ei teegi nn BTR 70 ja 80. Kui temalt neid saada siis võib saada sel juhul kui need relvastusest maha võetakse.
Kül aga teeb ta BTR - 4 si? Kuskil 2006 tegema hakanud, ja relvastusse võttis 2009. BTR - 4 oma enda riigi toodang. Tundus seal see masin täitsa asja ette olevat, saab erinevaid torne peale panna ja ehitada, õhutõrje kahuritest kuni raske kuulipilduriteni... on olemas ka versioonid luure BTR 4'd ja meditsiini tarbeks.
Minule tundusid täitsa asjalikud masinad?

[devean]

BTR-iga afgaani pole küll mõtet ronida, see IED otsa sõidab on lõhki nagu kilukarp.

[hillart]

Kalevi ÜJP-s oli minutead kunagi nii, et igal rühmal oli seljakottide ja pioneeriträni veoks oma Saurer

Saurer´eid toona veel polnud. Ikka Robur oli see masin, kuhu lahingus mittevajalik staff sai pandud.
Aga praeguseks pole enam sellega muret, sest ...

Kommentaar meie kaitseväelase kogukuse kohta:
Ausalt öelda on mulle kangesti arusaamatu väide, et kui suvalise väljamaise APC tehnilises iseloomustuses on kirjas mahutavus näiteks 10 meest, siis eestimaised kodukootud "spetsialistid" väidavad samasse ruumi vaid 5 eesti meest mahtuvat. Oma senisest kaitseväelisest kogemusest pole küll eesti sõduri erilist kogukust, võrreldes teiste riikide sõjaväelastega, täheldanud! Pigem vastupidi.
Vahemärkusena veel, et - EKV-s on tõesti, erinevalt teiste riikide relvajõudude tavast, nii, et sõduril on kõik mis talle väljastatud temaga kogu aeg kaasas. Seega seljakott ja muu staff.

Veel üks asi, millest kohe kuidagi vaiki olla ei saa. Nimelt on siin ja ka teiste teemade all mitmete kommentaatorite poolt ära märgitud, et just-kui oleks meie kuulsusrikas PASI maamiinidevastase kereehitusega. Nimetatud seisukoht on kahjuks sügavalt ekslik (ei oska isegi öelda, kust see alguse saanud on) ja tegelikkuses on tegu tavalise lamedapõhjalise "konservikarbiga", mida plahvatusjõu eest vaid pisut suurem kaugus maapinnast kaitseb. Seda viimast tänu oma konstruktiivsetele iseärasustele, et on ehitatud tavaveoautole baseerudes.
IED-kahjustusi vaadata eelpooltoodud lingilt, kus on väga hästi ära toodud võrdlusmaterjal fotodel plahvatustulemustest tavasoomuki ja miinivastase ehitusega masina korral. Meie lõhki läinud PASI-d meenutavad visuaalsel vaatlusel aga kangesti neid esimesi. On millele mõelda.