Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks

[Juhani Putkinen]

Praegune seadus lubab kaadrisõduril teenida 50-da eluaastani ja n-allohvel 55-da eluaastani , mis saab neist kes on hetkel näiteks 36 aastased, peale uue seaduse vastuvõtmist.

Isiklikult arvan, et need vanad lepingud kehtivad edasi. Eks näis, Riigikogu otsustab.

[mongol]

Minu tutvusringkonnas oli just üks juhus, kus inimene läks erafirmast ära (vist koondati isegi) ja siis seadis sammud KRAsse, et minna riigileivale üle. Pakuti küll tööd - otseteed Afganistani kuulipilduriks.
Tema vastu ei võtnud (3 last ja nooremallohvitser, vist nsrs). Väeosadesse ei pakutud ka mitte, pole ju reaalseid kogemusi - väeosad tegelevad siiski eeskätt ajateenijate väljaõppega, kus otsitakse siiski rohkema õpetamiskogemusega mehi.

Reservist ei tule sobivaid tegelasi kunagi nii palju kokku, et saaks Afgaanikompanii mehitatud.


Muide, allüksuses, kus ma teenin, on 3 nooremallohvitseri, 2 rühmavanema ja 1 rühmaülema kohtadel, sest esiteks pole piisavalt vanemallohvitsere ega ka ohvitsere ja teiseks - mehed saavad hakkama hoolimata oma kahest, kolmest või neljast pulgast. Teenistusstaaži on 3 kuni 8 aastat, sõltuvalt mehest. Ja kuna tegu on erialase üksusega, siis õhust võtta paar vanemallohvitseri nende asemele tähendaks 2-3 aasta töö nullimist, sest me oleme kõik oma eriala praktiliselt selgeks õppinud - vastavat eriala Eestis ei õpetata ja (välismaale) koolitustele saadetakse ainult ohvitserid..

[Juhani Putkinen]

Kui omaniku näol on tegu kaitseliitlasest patrioodiga siis ehk saab kokkuleppele aga vastasel juhul ei usu ma , et reservisti sinna keegi tagasi ootama hakkab....

Soomes see igatahes toimib suurepäraselt. Pole mingeid kaadrikaitseväelastest sõdureid missiooniootel või missioonidel, vaid reserviste, kes vahepeal käivad missioonil ja pärast missiooni lähevad tsiviilellu tagasi.

See on riigile suur kokkuhoid - pole vaja maksta palgasõduritele töötasu ajalt kui ta pole missioonil (või missioonieelsel väljaõppel). Selle kokkuhoitud rahaga või osda kas või õhutõrjerakette.

[taifunk]

Praegune seadus lubab kaadrisõduril teenida 50-da eluaastani ja n-allohvel 55-da eluaastani , mis saab neist kes on hetkel näiteks 36 aastased, peale uue seaduse vastuvõtmist.

Isiklikult arvan, et need vanad lepingud kehtivad edasi. Eks näis, Riigikogu otsustab.

Ka poleks uut süsteemi võimalik rakendada tagasiulatuvalt nende kaadrikaitseväelaste suhtes, kes on praegu teenistuses või teenistuse lõpetanud.

Ärgem unustagem ka seda, et ainsa täielikult kaadrikaitseväelastest koosneva pataljonina on Scoutpataljonile püstitatud nii mõnedki lisaülesanded kiirreageerimise, kriisiohje jne vallas.
Seetõttu ei saa pataljon koosneda ainult juhtidest ja olukorra eskaleerudes võtta kiirkorras teenistusse reserviste. Absurd.
Sissetöötanud üksus on eelduseks edu saavutamisel.

[karrvik]

Juhani, ära võrdle rikast ja edukat Eesti riiki mingi nälginud Soomega! Mis krdi kokkuhoid ja koonerdamine, see olgu vaesemate jaoks! Meil on isegi plastpaadid ja tikkilaikk ja küüüüberis oleme ka kõvad käed, siuke aegunud mõtteviis et vaja oleks soomust, õhukaitset, lennukeid...saa aru, see on VANAMOODNE ja täielikult AEGUNUD seisukoht-ja siuke koonerdamine, see on ilmne katse vanamoodsust juurutada!

[Juhani Putkinen]

Sissetöötanud üksus on eelduseks edu saavutamisel.

Missugust edu Sa püüad saavutada selle ühe pataljoniga (praktiliselt paarisaja mehega)?

Kui Venemaa püüab järgmine kord Eesti vallutada, nii minu arvates Eesti kaitseks on ikka vaja midagi muut kui see üks palgaline pataljon.

[hillart]

Väeosadesse ei pakutud ka mitte, pole ju reaalseid kogemusi - väeosad tegelevad siiski eeskätt ajateenijate väljaõppega, kus otsitakse siiski rohkema õpetamiskogemusega mehi.

Vale vastus. Väga vale vastus.
Asi pole mitte selles, et üksustesse poleks kaitseväelasi vaja (või oleks sinna mingeid super-uper spetsialiste vaja), vaid tõsiasjas, et vaid Scout saab värvata. Vaid Scout´ile on antud õigus oma vabasid ametikohti täita, teistel mitte.
Nii lihtne see ongi.

[soesilm]

Kaadrisõdurite olemasolu on ju paratamatu (miks neid vaja )
Võtad reservist (ainult sealt saavad inimesed kaitseväkke tulla) ja sõlmid lepingu - saadki kaadrikaitseväelase. Kui esimesed 200 on missioonile saadetud, siis tuleb võtta uus rotatsioon, saadki veel 200 reameest. Ei saa ju võtta täna reservist, et homme missioonile!? Iseasi, kas pärast missiooni peaks neid veel teenistuses hoidma, kuid tegelikkuses paneb praktika sellegi küsimuse paika - hoidmise kasuks.
Kas reamehi kaadrikaitseväelasi peaks olema ka teistes üksustes (Kupis, Virus jne)? Aga muidugi! Kuhu sa värbad inimese, kes aasta pärast ajateenistust on otsustanud kaitseväkke tulla? Millisel ametikohal hoiad teda kuni allovitseri kursuse lõpuni? Ja nii saabki igasse väeossa kümmekond reamehe ja nooremallohvitseri ametikohta.

[Juhani Putkinen]

Ja nii saabki igasse väeossa kümmekond reamehe ja nooremallohvitseri ametikohta.

Kümmekond pole paha - aga palgaline pataljon on raiskamine.

Raha on vaja kasutada korraliku relvastuse muretsemiseks, mitte loopida lapidaga tuulde.

On vaja kutsuda vabatahtlikke reserviste missioonieelsele väljaõppele, käivad missioonil ära ja lähevad tagasi tsivilistiks (või õppima näiteks lahingukooli).

[soesilm]

No isegi kui missioonieelne väljaõpe kestaks üks kuu, siis oleks üks komplekt (iga välismissiooni kohta) ju ikka teenistuses ehk missioonil viibivatega teine sama palju väljaõppel. Lisaks sellele veel asendus ...
Ei saa üle ega ümber, et EV on võtnud veel mingid rahvusvahelised kohustused, saata loetud päevade jooksul vajadusel välja mingi üksus. Siin võib tõesti kaaluda, kas hoida neid mõõduka suma eest tsiviilis või veidi suurema eest teenistuses.
Labidaga raha tuulde loopimiseks võib aga nimetada ükskõik millist lolli otsust ... millel võib olla ikka mingi mõte taga on.
Lõpetuseks "On vaja kutsuda vabatahtlikke reserviste missioonieelsele väljaõppele, käivad missioonil ära ja lähevad tagasi tsivilistiks (või õppima näiteks lahingukooli)." - palju see tänane tegevus siis erineb?

[Juhani Putkinen]

No isegi kui missioonieelne väljaõpe kestaks üks kuu, siis oleks üks komplekt (iga välismissiooni kohta) ju ikka teenistuses ehk missioonil viibivatega teine sama palju väljaõppel. Lisaks sellele veel asendus ...
Ei saa üle ega ümber, et EV on võtnud veel mingid rahvusvahelised kohustused, saata loetud päevade jooksul vajadusel välja mingi üksus. Siin võib tõesti kaaluda, kas hoida neid mõõduka suma eest tsiviilis või veidi suurema eest teenistuses.
Labidaga raha tuulde loopimiseks võib aga nimetada ükskõik millist lolli otsust ... millel võib olla ikka mingi mõte taga on.
Lõpetuseks "On vaja kutsuda vabatahtlikke reserviste missioonieelsele väljaõppele, käivad missioonil ära ja lähevad tagasi tsivilistiks (või õppima näiteks lahingukooli)." - palju see tänane tegevus siis erineb?

Tänane tegevus erineb näiteks sellega, et on tehtud alalised tegevteenistuslepingud noortele meestele. Kui nad saavad 36 aastaseks nii nad pole enam "kõlblikud" reamehena lahingulise teenistusse.

Aga ikka peaks palka maksma "igavesti". Pensionile 36 aastasena on ka raiskamine.

Reservistid seevastu teevad oma tsiviltööd edasi sellest 36 aastast veel pea 30 aastat enne pensionile minekut.

[Juhani Putkinen]

Millel põhineb teie "hinnang" ,et 36 aastane ei sobi enam reamehena lahingusse? Ojee , väljendame end korrektselt "kõlblik". Tänane seadus ei saada veel kedagi 36 -selt pensionile.

See pole minu hinnang. Loe palun see Leo Kunnase artikkel.

Minu isiklik seisukoht on, et seda "kenttäkelpoisuutta" kõlbulikkust lahinguväljale lahinguülesandeid täitma peab mõõtma mitmesuguste testidega - mitte otsustada ainult aastakäigu abil.

On noori kes ei ole kõlblikud ja on kindlasti kas või 45 aastaseid kes täielikult kõlbavad.

Nende testidega saa valida vabatahtlike reservistide hulgast parimad.

[kaur3]

kaur3 ütles:

Inimene on omapärane loomake. Ta ei ole täna see, kes ta oli eile ning homme see, kes ta oli täna. Ma arvan, et ka eestlane võib-olla enesetaputerrorist. Selleks tuleb luua vaid eeltingimused. Kui pere kaob jäljetult, kui sulle pannakse kusagil ...; siis võid sa käituda ettearvamatult. Vägagi ettearvamatult. Soovitan vaadata tegelikul elul põhinevat filmi "Das Experiment."

Mihkel Mutt ütles:

Aga mõistusel on vahel komme konstrueerida äärmuslikke situatsioone. Kujutleme, et Eesti okupeeritakse. Kujutleme, et keegi ei tule meile appi, Kujutleme, et okupatsioon pole üldsegi leebe, vaid kõik haavad kistakse lahti ning algavad arveteõiendused, küüditamised jne. Kõik, mis kahe viimase aastakümnega tehtud, pööratakse tagurpidi. Sõnaga, läheb lahti täielik põrgu.

Kui siis mõni Mari või Mann paneb ka endale pommivöö ümber ja laseb end kusagil õhku, siis ei tea, kuidas me temasse ikkagi suhtuksime.

http://www.postimees.ee/?id=245638

[Takishi]

Ja nii saabki igasse väeossa kümmekond reamehe ja nooremallohvitseri ametikohta.

Kümmekond pole paha - aga palgaline pataljon on raiskamine.

Raha on vaja kasutada korraliku relvastuse muretsemiseks, mitte loopida lapidaga tuulde.

On vaja kutsuda vabatahtlikke reserviste missioonieelsele väljaõppele, käivad missioonil ära ja lähevad tagasi tsivilistiks (või õppima näiteks lahingukooli).

Näide on ju elust enesest võtta. Estcoy-E mis eelmine suvi afgaanis lisaüksusena teenis, komplekteeriti alles tulnud sõduritest, reservistidest. Mingi osa moodustasid ka varem käinud. Peale missiooni peaks see rahvas kõik laiali jooksma ja uued reservid peale? Lahingukooli pole asja kapralitel, reameestel. Reservi tagasi minek on hetke-eestis töötus.

Ajateenistuses õpitut ei saa üks ühele missioonil rakendada. Seal on teine süsteem, teine riik, teine konflikt. Reservist tulnutega peab eeltööd tegema.. niikaua on sõlmitud kaadrisõdurileping.

Miks on kuulipildur näiteks sitem mees, kui staabis konutav kapten? Kes reaalselt midagi korda saadab sõjalises mõttes ja kes on sekretär lehehunniku ja pastakaga? Kes see tegelikult väärib tervistkahjustava töö eest mingit garantiid, eripensioni?

[Juhani Putkinen]

Miks on kuulipildur näiteks sitem mees, kui staabis konutav kapten?

Kuulipildur pole sugugi "sitem mees" - aga lahinguväljal sõdurid peavad olema noored füüsiliselt tugevad, kiiresti reageerivad, jne. 40 aastat vana reasõdur on lahinguväljale üldiselt üleliia vana (erandeid loomulikult on).

Pole mõtet saada 40 aastasena pensionile.

Ka rühmaülem (ohvitser) peab olema lahinguväljal noor. Kompaniipealik võib juba natukese vanem mees olla.

NATO igasugustesse staapidesse on vaja ohvitsere ja allohvitsere - mitte reamehi. Nad võivad olla kuni 50 aastat vanad.