Küsimuste tekkimisel olen nõus andma selgitusi. Samas soovin vastu saada ideid, kuidas võiks EV kaitsepoliitikat tõhusamaks vormida.Niisiis ELDRP projekti kaitsepoliitikat puudutav osa ehk siis EESTI RELVAJÕUDUDE REFORM ( lisaselgitusi lingilt http://www.hot.ee/eldrpa/sisepoliitika. ... LVAJÕUDUDE
ANDKE kriitikaTULD!!!!!!!!!!!!!!!!!
EESTI RELVAJÕUDUDE REFORM
Eesti tuumaprogramm
ELDRP on seisukohal, et vaid tavarelvastuses kaitsevägi pole piisav heidutus potentsiaalse tugeva agressori vastu, kes ähvardab meid idast. Seepärast on meie eesmärk relvastada Eesti kaitsevägi tuumarelvaga aastaks 2030. Lisaks alustame rahva käest volituste saamisel koheselt tsiviilkaitsesüteemi ülesehitamist (igale Eesti elanikule varjendikoht sõja, loodus- või tehnoloogilise õnnetuse vms puhuks). Samuti varustame Eesti kaitsejõud vahenditega tuumasõjaks. Nimetatud eesmärgid tuleb täita aastaks 2025.
-------------------------
Reformikava kuni aastani 2020
ELDRP valitsus näeb tulevikus Eesti riigikaitse omapoolse tagatistena riigikaitsesüsteemi, mis koosneb järgmistest jõududest: välisvaenlase rünnaku tõrjumiseks suunatud kaitse tuumikust ehk elukutselisest sõjaväest (Eesti Kaitsevägi), seda eelnimetatud ülesandes toetavast Eesti riigikaitse põhijõust ehk vabatahtlikust riigikaitselist organisatsioonist (Kaitseliit) ja kriisiolukorras Eesti politsei baasil (selektsioon) formeeritavatest väiksearvulisest siseväest. Välismissioonide tarbeks formeeritakse Eesti relvajõudude Väliskorpus (praegune Scoutspataljon).
* 80% ulatuses moodustatakse uus professionaalne Eesti Kaitsevägi inimestest, kes hakkavad sõjaväes käima nagu tööl. S.t. pärast (päeva)tööd sõjaväes, saavad kaitseväelased naasta koju enda eraelu juurde (erandiks on kriisisituatsioonid, sõjaolukord, suurõppused jms.). Selline uus lähenemine sobib rohkem meie rahvuse tüübi ja tänapäeva nõuetega ning muudab sõjaväelase elukutse meie noorte seas taas populaarseks.
* Eesti Kaitseväe (professionaalse sõjaväe) ülesandeks rahuajal on väljaõppe teostamine (keerulised relvaliigid-süsteemid) professionaalsel tasandil koostöö liitlastega. Kaitseväe suurus 2500-4000 isikut.
* Eesti Kaitseväe ülesanne sõjaolukorras on moodustada esialgne vastupanu, osalemine nn. detonaatorjõududena. Moodustada Kaitsejõudude koosseisus (Eesti Kaitsevägi + Kaitseliit + sisekaitseväed) Kaitsejõude juhtiv tuumik. Käsitleda vastupanu osutades keerulisemaid relvaliike ja süsteeme.
* Eesti Kaitseväe kaader komplekteeritakse konkursi alusel, milles arvestatakse isikute võimeid ja oskusi ja tausta. Eesti relvajõudude Väliskorpusesse on võimalik kandideerida ka mitte-eesti kodanikel.
* Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseline organisatsioon, kuhu hakkavad kuuluma 12-65 aastased Eesti kodakondsust omavad isikud. Organisatsiooni kuuluvatele isikutele hakatakse maksma riigipalka vastavalt kehtestatavale punktiskaalale, mis arvestab Kaitseliidu auastet, organisatsiooni töös osalemist, isiku võimeid ja oskusi jms. Kaitseliidu suuruseks arvestatakse 20 000-40 000 liiget.
Konkreetsed punktid:
* Eesti relvajõudude Väliskorpus (praegune Scoutspataljon) varustatakse koheselt moodsate NATO logistikaga sobivate tankide (5 tk.) ning soomukitega (20 tk.).
* Eesti osaleb 2012 aastal NATO kiirreageerimisjõududes 300 mehelise kontingendiga.
* Eesti Relvajõudude Väliskorpusesse kuuluva sõjaväelase palk seotakse riigi keskmise palgaga ja see ei tohi olla väiksem kui riigi 4 keskmist palka.
* Kaitsevägi reformeeritakse 1 aasta jooksul profesionaalse relvajõuna. Kaitseväelase palk seotakse riigi keskmise palgaga ja kaitseväelase miinimumpalk ei tohi olla väiksem kui 1 riigi keskmist palka.
* Alustatakse. sõjaväelinnakute ehitamisega, kus kutselised sõdurid ja nende pered leiavad teenistusajaks elukoha. Meie nägemuses hakkab sõjaväelinnak meenutama uusi elamupiirkondi individuaalmajadega, mille hooldajaks on riik.
* Kaitsevägi ja Kaitseliit varustatakse kahe aasta jooksul piisava arvu tõhusate portatiivsete tankitõrjerelvadega.
* Kaitsevägi varustatakse kahe aasta jooksul piisava arvu tõhusate portatiivsete õhutõrjerelvadega.
* Alustatakse automaatide ja kuulipildujate sihtimisseadmete moderniseerimisega: relvadele paigaldatakse punatäpp- ja hologrammsihikud.
* Kaitseliidu liikmetele hakatakse maksma riigitoetust, mille suurus hakkab algusetapis olema lihtliikmetele 2000-6000 EEK-i kuus.
* Nelja aastaga luuakse Kaitseväe koosseisus ca 7. tankist koosneva tankigrupp, mis moodustatakse tänapäeval Venemaa relvajõududes kasutusel oleva põhitankitüübi baasil. Tankigrupi põhieesmärgiks on meie sõdurite koolitamine tankivastaseks võitluseks.
* Eestis luuakase miinitehase, milles hakatakse valmistama mitut erinevat tüüpi distantsjuhtimisega miine.
* Eesti merejõud likvideeritakse. Mereväe ülesanded tuleb läbi vaadata. ELDRP näeb Eestis mereväena vaid piirivalvet (nimetus edaspidi PV). Säilitatakse vaid üks miinitraaler.
* Esitatakse kodumaisele laevaehitajale tellimuse 14 uue väikese kiirlaeva ehitamiseks PV tarbeks.
* Esitatakse koostööpakkumine teistele Balti riikidele ühise Balti lennuväe eskadrilli moodustamiseks, millesse hakkaks kuuluma kuni 5 hävitajat.
* Ämari kaitselennuväli renoveeritakse 2015 aastaks.
* Koolidesse (õpetuse kvaliteedi selektsioon, arvestades õpilaste rahvust) viiakse sisse sõjaasjanduse tund (analoogselt kehalise kasvatuse tunniga), kus alates 10. aastased noored mehed ja naised hakkavad saama praktilisi oskusi (laskmine jms.) ja teoreetilisi teadmisi sõjandusest, tsiviilkaitsest jms. Selline õpe peab tagama tavakodaniku minimaalse sõjalise ja kriisiolukorra väljaõppe
) mõne tuumarelva omava riigiga või kuulutada mõnele taolisele riigile sõda ja siis kohe tingimusteta kapituleeruda (mis tooks kaasa sama tulemuse).
