Läbivus lumes

[fireman]

Tanki olen näinud talvel polügonil päris mitu korda ja pole teda elus ise juhtinud. Küll aga olen olnud BTR 80 roolis ja talvel. Pasiga kokkupuude otseselt puudub, kuid ma ei arva, et neil on oluliselt parem läbivus lumes kui BTR-il. Inimene kellega rääkisin Pasidest, väitis, et tal ei võtvat isegi kõiki rattaid kraapima, vaid võtab igast sillast ühe, kuigi peaks võtma kõik kaapima.
Siinkohal tahan rääkida siiski roomiku eelisest ja tanki raskusest mis lükkab lume laiali. Ega ta selle peale kandma ei jää, olgu erisurve pinnale, milline tahes. Need "loomad liiguvad siiski päris müstiliselt hästi. Ega nad mingid Zigulid ole, mis igas hanges istuvad. Kindlasti võib ka kuskil nende võhm otsa saada, kuid see on ikka väga kaugel. Meil pole kunagi nii paksu lund, et see masin lumme kinni jääks. Pigem on siis asi pinnavormides.

[jackpuuk]

Tanki olen näinud talvel polügonil päris mitu korda ja pole teda elus ise juhtinud. Küll aga olen olnud BTR 80 roolis ja talvel. Pasiga kokkupuude otseselt puudub, kuid ma ei arva, et neil on oluliselt parem läbivus lumes kui BTR-il. Inimene kellega rääkisin Pasidest, väitis, et tal ei võtvat isegi kõiki rattaid kraapima, vaid võtab igast sillast ühe, kuigi peaks võtma kõik kaapima.
Siinkohal tahan rääkida siiski roomiku eelisest ja tanki raskusest mis lükkab lume laiali. Ega ta selle peale kandma ei jää, olgu erisurve pinnale, milline tahes. Need "loomad liiguvad siiski päris müstiliselt hästi. Ega nad mingid Zigulid ole, mis igas hanges istuvad. Kindlasti võib ka kuskil nende võhm otsa saada, kuid see on ikka väga kaugel. Meil pole kunagi nii paksu lund, et see masin lumme kinni jääks. Pigem on siis asi pinnavormides.

Sulalume peale ajad igasuguse pontooni kinni, roomikud tulevad lihtsalt maast lahti, lahtise lume peal (olgu seda siis või poolteist meetrit) roomikmasinat jällegi kinni ei aja. Tihendist sõltub loomulikult väga palju. Ratasmasin ei liigu ka lahtise lume sees isegi kui kõht veel lumme ei puutu, eriti sellisel talvel nagu sel aastal, väike tõus ja sinna ta jääb. Alati lihtsalt pole võimalik hooga üle hüpata. Maapind on lume all sula, kraabib end pinnaseni välja ja selle sisse, või kui pinnas on natuke külmunud, siis on kohe kui ratas ringi tõmbab jää all ja see kolakas lohiseb ka rataste kraapides tagurpidi tõusust alla. Ratasmasinat ja roomikut pole läbivuse poolest mõtet võrreldagi, see võrdlus ei kannata mingisugustki kriitikat.

[oleeg]

Muide tank T72 võib olla varustatud ka sahaga.

Võib, omad kogemused. Ka MDK-3M (tõsi, see on pioneeritehnika) võib vabalt sahaga liikuda.
Mis puudutab aga miinivälja rajamist, siis iial ei või teada, millal sulama hakkab Ja siis ei pruugi enam aega olla miinide paigaldamiseks.

terv
o

[jackpuuk]

Oleeg, et pistame lumme ja kui lumi ära sulab, siis korjame nagu mulluseid jõhvikaid?

[kangelaspioneer]

Minu arusaamise kohaselt konvensionaalsest sõjast rajatakse taktikalised tõkked mõned tunnid kuni 3 päeva enne nende paiknemiskoha muutumist "eesliiniks". Ning kui nad omavad mingisugustki sõjalist tähtsust kauem, kui nädala, on see juba väga kõva saavutus.
Ehk siis miiniväli rajatakse konkreetse üksuse lahinguplaani toetamiseks, arvestades tingimusi "nüüd ja praegu". Seapõrnast ja ilmaennustusest pool aastat ette ei ole selliste tegevuste juures abi.
Teine asi on "operatiivtaktikalist väärtust" omavate tõketega, mille peaksid vastavate pagunitega mehed sügaval rahuajal valmis mõtlema ning mille rajamisel on arvestatud nii põua tõttu kuivanud soo kui külmarekordi tõttu tankidele sõidetavaks külmunud jõega.
Minu küsimuse mõte siinkohal oli ajendatud taktikaliste tõkete rajamisest, et kas on mõtet ennast munadeni lumes miinide vedamisega ära katkestada või võib arvestada emakese looduse poolt pakutavaga.

[oleeg]

Minu küsimuse mõte siinkohal oli ajendatud taktikaliste tõkete rajamisest, et kas on mõtet ennast munadeni lumes miinide vedamisega ära katkestada või võib arvestada emakese looduse poolt pakutavaga.

Sakslased arvestasid II MS-s emakese loodusega üsna palju ja väga sageli kavaldas punaarmee nad üle. Leian, et selles on piisavalt mõtteainet. Sestap vajab ka Sinu küsimus mõnevõrra teistsugust lähenemist.

Kas on mõtet - kui on vaja, siis sellel teemal ei arutleta. Teisalt on kindlasti väljaõppe raames vaja anda kogemus nii rea- kui ka nooremale juhtivkoosseisule (ajakulu, raskused paigaldamisega, probleemid markeerimisega jne).
Kui ülesandeks on viivitus, tuleb seda teha, sõltumata ilmastikutingimustest - tead seda isegi. Samas võiks keerulisemates tingimustes saavutatavad tulemused ka efektiivsemad olla...

terv
io

[fireman]

Kordan veelkord, et tank ei jää lumme kinni. Kui ta kohapeal ka enam keerutada ei saa siis lastakse palk või pruss alt läbi. Ennem kinnitatakse roomikute külge. Kui tal on sahk ees, siis lükkab ise endale tee puhtaks. Afgaanis kasutati ka päris palju sahkadega tanke, aga seal oli neil sahk pisut teise asja pärast.

[T-62]

Kordan veelkord, et tank ei jää lumme kinni. Kui ta kohapeal ka enam keerutada ei saa siis lastakse palk või pruss alt läbi. Ennem kinnitatakse roomikute külge. Kui tal on sahk ees, siis lükkab ise endale tee puhtaks. Afgaanis kasutati ka päris palju sahkadega tanke, aga seal oli neil sahk pisut teise asja pärast.

Jah, sul on absoluutselt õigus, aga vaenlase tule all

[T72]

Kui lubate, siis lisan ka paar sõna sekka.
Nimelt, tank jääb lumme kinni. Fakt. Milline lumesügavus hakkab tanki läbitavust ohustama (hakkab tanki kõhupeal kandma) ma enam ei mäleta. Kui on tegemist a la 1m ja suurema sügavusega lumega, siis selline "kohapeal keerutamine" ja "palgitamine" ei vii kuhugi. Palki kasutatakse lühikese tõkke ületamiseks n. kraav. Kui ees laiub põld mitmeid kilomeetreid ja lund on üle meetri siis ei ole palgist palju kasu. Muidugi on võimalik hangest hooga läbi sõita aga see hoog raugeb üsna pea kui nö " jalad enam maani ei ulata".
Sahk, mis on T72 -l, ei ole kasutatav marsil ega lahingolukorras. See on abivahend tankikaeviku kaevamisel. On täpselt kirjas, mitu tundi läheb meeskonnal standardse kaeviku kaevamiseks ilma sahata ja sahaga. Pean oma "bloknoti" sirvima. Võimalik, et seal on miskit kirjas.
Juhtus korra selline lugu, et marsil läbides lugematu arv savimülkaid oleks mu mehaanik/juht peaaegu ära uppunud. Sõitsime järjekordsesse "auku" mis oli täidetud vedeldunud saviga. Selline jogurti konsistentsiga halli värvi löga. Ja kas mehaanik tegi seda liiga suure hooga või mis juhtus, seda ei tea ma täpselt siiani, igatahes oli meie tanki lögapealne nähtav osa ainult torn. Selleks, et mitte kinni jääda ja mitte uppuda, surus mehaanik lapatsi põhja. Kuna lapats põhjas, tõusis vedeliku nivoo mehaaniku luugi suhtes veelgi, sest tanki nina on ju allapoole kaldu nagu omamoodi aparell kõiksugu parema kraami haaramiseks. Selleks ajaks kui mehaanik end luugist välja upitas oli ka minu sihtur kes parasjagu sel ajal tukkus, silma lahti saanud. Ja läbi vaatepilu nägi ta kahte silma ja valgeid hambaid omavat tumehalli kogu. Esimese hetkega oli ta päris sõnatu aga lõpuks hakkas asjade käigust aru saama. Lõpuks selgus aga see, et nn sahk, mis kinnitub kahe poldiga, oli alla kukkunud ja takistas liikumist. Seepärast ka see gaasi lisamine, keset lompi. Aga tankist kui sellisest sai ämbri ja vee meetodil jälle lahingtehnika. Tõsi, ega laskemoona karusell enam kunagi korralikult tööle hakanud aga see oli juba sekundaarne.

[hummel]

Tuletaks vana teemat pisut meelde seoses äsjase lumetormiga.

http://www.postimees.ee/?id=359381

Kiirabibrigaadide lumerõõmud.

Tekkis küsimus, et kas näiteks KV meditsinitehnika ei võiks kuidagi käepärast olla sellistel juhtudel? Med-UNIMOG läheks kindlasti paremini läbi lume, kui tsiviil-kiirabiauto. Tean, et kunagi 10 a tagasi oli Pärnu pataljonis raadio-otseside kiirabi häirekeskusega ja vajadusel said nad kaitseväelt abi paluda. Palju seda kasutati, ei tea muidugi, kuid variant oli täitsa olemas.


Muidu on viimased lumekogemused näidanud, et MAN mil gl seeria on täitsa üle prahi asi ja ka paksemast lumest õnnestus nende loomadega märkimisväärsete probleemideta läbi murda. Roomiktehnika oleks parem muidugi.

Kuidas kaasfoorumlastel lumega on ettevõtmised läinud?

[UR]

Hägglunds on vast ainus mis hanges möllab nii mis kole. Kontakti temaga ei tasu jahh kippuda, pigem lähima kynka taha ja jalastuda.
Raskem soomustehnika sellise lumega pigem istub kolonnis tee peal, saha taga.

[hillart]

Pasiga kokkupuude otseselt puudub, kuid ma ei arva, et neil on oluliselt parem läbivus lumes kui BTR-il.

Aa-aah? Noo-jah, kuidas võtta.
Varem ikka võeti õppusele minnes Pasi´de väljatõmbamiseks BTR kaasa.

[denis23]

Enda kogemus, et GAZ-66 liigub kuni 60 sm. sügavas "vana lumes"

Kaasaegsed maasturid suudavad oskusliku juhiga liikuda kuni 40 sm paksuses lumes.

Siin tuleb arvestada, et ratas ei vaju lõpuni vaid mingi paksuse kiht jääb ka alles. Ning teatud kogus lund on võimalik ka stangega lükata.

[Kilo Tango]

...
Kaasaegsed maasturid suudavad oskusliku juhiga liikuda kuni 40 sm paksuses lumes.
...

Just õnnestus näha paar päeva tagasi kuidas üks mees ennast Land Cruiseriga (tõsi õilsal eesmärgil - et teistele parklas ruumi teha) lumehange rammis. Minust ta sinna ukerdama jäigi.

[denis23]

Endal on Land Cruiser. Võin öelda et selle auto läbivus lumehangetes ja teistes analoogsetes kohtades ei ole väga kõrge.


Ja kindlasti tavakasutaja ei lülita jaotuskasti L-asendisse, ei tõsta kere, ei lukusta diffri ning ei lülita välja libisemisvastastsüsteemi.
Need abinõud tõstavad auto läbivust ikkagi väga märgatavalt - oskuslik juht saab liikuda kuni 40 sm sügavas lumes.
Aga 2300 kg kaal koos maanterehvidega on see millest tuleb alati mäletada