Mnjah, prototüüp valmis,igati hea ja kindel asi nagu nii mõnigi Eesti meeste poolt tehtud asi(kusjuures usku oleks mul sellesse tohutult) ,kuid...kuid patent ostetakse ära mõne muu riigi poolt kuna valitsus peab MOG´i liig kalliks. Kes teab , 10 aastat pärast MOG´i tootmise algust rendime siis näiteks soomlastelt kasutatud ESTOMOG´e
Mis krdi ESTOMOG? Keegi nagu poleks eelnevaid teemaarendusi näinud-kuulnudki!
Mida siin ikka nii väga omast peast arendada, e. siis jalgratast leiutada ja siis endale peale seda rusikaga suures uhkustundes vastu rinda taguda, kui kõik see on maailmas juba aastaid tagasi ära tehtud ja ka kasutusel? Ja uskuge mind - need olemasolevad mudelid on läbinud kümneid ja kümneid lahingukatsetusi ning need on ikka olemasolevate lähteandmete alusel väga hästi välja töötatud.
Mis muud, kui kordan ennast veelkord.
1. kergeim ja odavaim variant, kus soomuskere istutatakse lihtsalt UNIMOG-i raamile-ratastele - UR-416;
2. tüsilikum variant, kus baasmasina (UNIMOG) raam ja koostisosised on seotud soomuskandevkerega - Sonderwagen 1 (Kfz 91), Sonderwagen 2, Sonderwagen 1 Faun, Sonderwagen 4 (e. TM-170 või SW-4), Condor APC.
No, olge inimesed ja suvatsege pilk peale visata! Need masinad on käesoleval hetkel kõik erinevates maailma riikides kasutusel ja mõningaid neid ka toodetakse erinevates riikides litsentsi alusel. Mudelite väljatöötajad olid Mowag GmbH ja ThyssenKrupp AG (Thyssen-Maschinenbau (praegu Rheinmetall Landsysteme)).
UR-416 kasutasid ja enamasti kasutavad ka veel täna - Argentiina, Ecuador, El Salvador, Saksamaa, Kreeka, Keenia, Maroko, Holland, Pakistan, Peruu, Filipiinid, Katar, Saudi Araabia, Hispaania, Togo, Türgi, Venezuela, Zimbabwe.
Vastavalt vajadusele võivad UR-416´ed olla erinevas varustusastmes - ka kummipumpamissüsteemide, ABK-kaitse ja öövaatlusseadmetega.
Kusjuures UR-416 on tehniliselt nii lihtsalt teostatavad, et seda on labaselt kopeerides tehtud isegi palestiinlaste nurgatagustes töökodades (Liibanonis) ja üksuste remondiboksides (Rodeesia).
Sonderwagen 1 ja 2, 1 Faun - Kasutas peamiselt vaid Saksamaa kuid eksporditi ka mitmetesse välisriikidesse.
Sonderwagen 4 (põhimudel) - kasutasid ja kasutavad Saksamaa, Luxemburg, Hispaania, Austria, Kuweit, Indoneesia, Lõuna-Korea, Makedoonia ning tänaseks ka Iraak. Samuti võimalik ehitada erinevas komplektsuses ja erineva relvastusega.
Kõik Sonderwagen`id on ette nähtud ka ujuma (seda mainin, kuna see omadus - vähemalt arutluste põhjal otsustades - Eestimaa tingimustes nii ülitähtsaks on osutunud !!!
).
Condor APC - samuti hea saksa töö. Teenistuses Kuveidis, Uruguais, Malaisias, Portugalis, Tais, Filipiinidel ja Portugalis. Ikka-ikka UNIMOG´i peale ehitatud.
No mõtelge nüüd, inimesed! Mis on eelpooltoodud info valguses kõige optimaalsem tegevusvariant? Õigus. Loomulikult võtta aluseks juba olemasolev väljatöötlus (selmet JÄLLE ikka ise jalgratast leiutada - iseendale muidugi) ja seda siis vähesel määral omatahtsi modifitseerida või siis omandada litsents ja seda siis omakorda siit-sealt lubatud ulatuses kohendada. Nii lihtne see ongi. Ja ongi meil kõik-see odavamalt ja meie riigile kasulikumalt (töö ja raha jäävad Eestisse, tehnohool ja varuosad ühilduvad kaitseväe üldiste standarditega jne., jne.) kogu jalavägi miinimumnõuetele vastava soomuse taha ja ratastele pandud.
Ja seda selmet senti näpu vahel hööritades ja pisarat poetades väljamaise romula väravas halada. Ja lõpuks, peale kogu seda alandust ja häbi, ikka konstateerida tõsiasja, et ei saa, ei jõua, ei suuda ja liiga kallis.
P.S.
Aga muidugi ei taha ma noortel konstruktoritel võtta ära võimalust kõike seda rõõmu (väljatöötamine, tugevus- ja materjaliarvestused, katsetused jne., jne.) oma pea, käte ja rahakotiga üle elada. Missugused avastamisrõõmud ikkagi. Jõudu tööle!
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
