NATO suurtükiväest 20 saj teisel poolel
NATO suurtükiväest 20 saj teisel poolel
Järgmised lõigud on pärit Briti suurtükiväelaste Bailey raamatust "Artillery and Firepower". Minu meelest peaksid need lood läbi lugema kõik, kes võtavad sõna teemade all, mis räägivad EKV tuleviku relvasüsteemidest, tankidest, Pasidest jne.
NATO 1965-1982.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1965_1982.pdf
NATO 1982-1990. 1. osa.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1982_19901.pdf
2. osa. Selle osa 1. leheküljel ka juttu FH70'st sakslaste organisatsioonis.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1982_19902.pdf
NATO 1965-1982.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1965_1982.pdf
NATO 1982-1990. 1. osa.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1982_19901.pdf
2. osa. Selle osa 1. leheküljel ka juttu FH70'st sakslaste organisatsioonis.
http://manki.planet.ee/milnet/NATO1982_19902.pdf
Viimati muutis kaur3, 11 Mär, 2010 14:29, muudetud 2 korda kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Noh, eks neid uue aja sõja visionääre ei maksa alati puhta kullana võtta. Mäletatavasti OIF eel domineeris ka Pentagonis arusaam, et Iraagi vallutamiseks piisab väikestest eriüksustest ja koordineeritud lennuväe löökidest. Tänaseks on selge, et sellised sõjad on ikka arvatust inimjõu- ja soomusemahukamad ning tankidele kao kuulutamine oli väga enneaegne.
Kujutan seda elavalt ette, et isegi peale Iraagi armee hävitamist ja relvitustamist vajas Iraagis elementaarne julgeolek kümneid tuhandeid sõdureid ja terved soomusdiviise - siis kuidas oleks see eriüksuste ja smartpommide sõda küll välja näinud
Kujutan seda elavalt ette, et isegi peale Iraagi armee hävitamist ja relvitustamist vajas Iraagis elementaarne julgeolek kümneid tuhandeid sõdureid ja terved soomusdiviise - siis kuidas oleks see eriüksuste ja smartpommide sõda küll välja näinud

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trumm, mis visionääridest Sa räägid? Jutt on NATO suurtükiväe ajaloost ja sellest kuidas Nõukogude armee soomus- ja suurtükiväele prooviti vastumürki leida. Kas Sa teksti üldse lugesid? Meil on siin tänasel päeval murdosa 1960-70 aastate suurtükiväest (ja mõtlemisest) ning Sina kiidad siin kobarmoona 

Viimati muutis kaur3, 11 Mär, 2010 14:36, muudetud 1 kord kokku.
tuna küsis:
Lootsin, et keegi jõuab järeldusele, et meil Eestis on Nõukogude armee stiilis võitleva/mõtleva vastase soomusüksuste/suurtükiväe/õhuväe vastu iseseisvalt üsna kesised šansid, sest meie suurtükiväe ülesehitus on fragmendid ida ja lääne struktuuridest, millel puuduvad soomuskaitse, mobiilsus, tulejõud jne. ... ja see väeliik peaks aitama meie tavalist jalaväelast. Quo Vadis, EKJ?Mis kommentaare Sa lootsid pärast sellise betooni läbinärimist kelleltki saada?
EKJ peamine tulejõud tuleb suurtükiväelt. Siin foorumis arutatakse sadu lehekülgi tankidest, kodumaistest soomusmasinatest jne, mis ise ei tooda (otsustaval määral) tulejõudu. Ilma tulejõu tootjateta on ülejäänud arutelud suhteliselt hambutud ettevõtmised. Kust tuleb meie tulejõud kui me tahame kaitsta või rünnata? See peaks tulema suurtükiväelt, mis meie puhul on väga-väga väike ja kahtlaselt kokku klopsitud. Mis juhtub, kui võtta järgmisest tõeterast ära sõna artillery? Millega seda asendada?
Artilley conquers, infantry occupies!
Artilley conquers, infantry occupies!
See et tankid ja soomukid on seksikamad kui haubitsad, on vältimatu pahe. Sellesama raamatugi puhul jäi paaris promokirjutises silma, et tegemist on erilise asjaga, sest suurtükiväest pole nii põhjalikult eriti palju kirjutatud.
Pigem on suurtükiväe vähest seksikust arvesse võttes siin foorumis sellest ebaproportsionaalselt palju juttu. Tankide teema on aga oma surematuse tänu võlgu pigem sellele, et neid pole kaitseväel üldse. Kui kaitseväel oleks oma soomusüksus olemas, siis arutletaks selle üle sama moodi üksikutes vastavalt hetke uudistele üles kerkivates teemades.
Pigem on suurtükiväe vähest seksikust arvesse võttes siin foorumis sellest ebaproportsionaalselt palju juttu. Tankide teema on aga oma surematuse tänu võlgu pigem sellele, et neid pole kaitseväel üldse. Kui kaitseväel oleks oma soomusüksus olemas, siis arutletaks selle üle sama moodi üksikutes vastavalt hetke uudistele üles kerkivates teemades.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44033
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kas ma pean välja otsima arutelu 10a SKAK teemal koos minu sapiste repliikidega, et kavatsetakse operatiivstruktuuri pea 2 korda kasvatada, kuid arengukavas pole sees isegi miinipildujate suuremahulist hanget, rääkimata suurtükiväesüsteemide arvu olulisest kasvatamisest? Minu üks seisukoht oli seal, et kahuriliha, st raskerelvade toetuseta (millest ainuke massiliselt jõukohane relv on järeleveetav haubits) kergjalaväge tapale saatmiseks pole mõtet toota? Ja lisaks on vaja ka täiendavaid suurtükiväeüksusi, väljaõpet ja reservi.
Normaalne jalaväe ja suurtükiväe suhe on igas brigaadis, st 3-4 jalaväepataljoni peale 1 suurtükiväepataljon (24 haubitsat). 25 000 operatiivstruktuur tähendab vähemalt 5 brigaadi ja koos sellega 5 suurtükipataljoni. Hetkel on meil 1 pataljon ja kaks rubla-aja divisjoni (mis on pataljoni kõvasti lahjem ekvivalent). Juurde on seega vaja minimaalselt 2 ja maksimaalselt 4 suurtükipataljoni, mille kasutatud tehnika on ca 100 miljonit per tükk.
Samal ajal on ära näidatud 100 milline kaatrite hange, kuid vähemasti 500 miljoniline (koos MP-dega) hange on "unustatud"?
Mis puudutab moodsaid suurtükisüsteeme, siis antud koguse juures ületavad nad mitmekordselt meie maksevõime.
Paraku piiratud arv liikurhaubitsaid meie suurtükiväevajadusi ka ei rahulda, sest nagu ma Javelini teema all mitu korda kirjutasin, on vastase paiknemine maastikul dünaamiline protsess ja suurtükitule mõju ei ole lineaarses seoses mürskude arvuga - suurem arv suurtükkke saavutavad sama efekti kiiremini ja väiksema mürsukuluga (ja väiksema counterbattery saamise riskiga) kui väiksem arv suurtükke. See elementaarne tarkus on kirjas EKV tulejuhtimise õpikus, head lugemist
Ilma piisava raskerelvastuse (Eestis eelkõige suurtükiväe) toetuseta jalavägi on kahuriliha. Ja vastase motolaskurvägede põhiline taktika on kohtumislahing ning vastase jälitamine - st mingeid III astme kindlustusi pole eluilmas aega ette valmistada (selleks kulub nii 2 ööpäeva). Ainuke võimalus on kõrvetada ise piisavalt vastu.
Normaalne jalaväe ja suurtükiväe suhe on igas brigaadis, st 3-4 jalaväepataljoni peale 1 suurtükiväepataljon (24 haubitsat). 25 000 operatiivstruktuur tähendab vähemalt 5 brigaadi ja koos sellega 5 suurtükipataljoni. Hetkel on meil 1 pataljon ja kaks rubla-aja divisjoni (mis on pataljoni kõvasti lahjem ekvivalent). Juurde on seega vaja minimaalselt 2 ja maksimaalselt 4 suurtükipataljoni, mille kasutatud tehnika on ca 100 miljonit per tükk.
Samal ajal on ära näidatud 100 milline kaatrite hange, kuid vähemasti 500 miljoniline (koos MP-dega) hange on "unustatud"?
Mis puudutab moodsaid suurtükisüsteeme, siis antud koguse juures ületavad nad mitmekordselt meie maksevõime.
Paraku piiratud arv liikurhaubitsaid meie suurtükiväevajadusi ka ei rahulda, sest nagu ma Javelini teema all mitu korda kirjutasin, on vastase paiknemine maastikul dünaamiline protsess ja suurtükitule mõju ei ole lineaarses seoses mürskude arvuga - suurem arv suurtükkke saavutavad sama efekti kiiremini ja väiksema mürsukuluga (ja väiksema counterbattery saamise riskiga) kui väiksem arv suurtükke. See elementaarne tarkus on kirjas EKV tulejuhtimise õpikus, head lugemist

Ilma piisava raskerelvastuse (Eestis eelkõige suurtükiväe) toetuseta jalavägi on kahuriliha. Ja vastase motolaskurvägede põhiline taktika on kohtumislahing ning vastase jälitamine - st mingeid III astme kindlustusi pole eluilmas aega ette valmistada (selleks kulub nii 2 ööpäeva). Ainuke võimalus on kõrvetada ise piisavalt vastu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 1040
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Bailey raamatut peetakse tõeliseks piibliks, panen vaikselt raha kõrvale, et seda amazonist omale sebida.
natuke teemast mööda, kuid mariinide suurtükiväe tulelöök/harjutus(?)*
kobarmoonaga. keegi arvutas välja, et sihtmärk peaks nii 7000 kobarpommi kaela saama.
* regimental shoot (24(36?) x 155mm.) ?
http://www.youtube.com/watch?v=1UCEDJo9EtY
natuke teemast mööda, kuid mariinide suurtükiväe tulelöök/harjutus(?)*
kobarmoonaga. keegi arvutas välja, et sihtmärk peaks nii 7000 kobarpommi kaela saama.
* regimental shoot (24(36?) x 155mm.) ?
http://www.youtube.com/watch?v=1UCEDJo9EtY
vk1, osta see raamat kindlasti ära, sest see on rohkem väärt kui hind kaanel.
Kui paljuks ei pea, siis osta endale ka "On Armour" ja "On Infantry". Need saad praegu kahekesi koos ostes soodushinnaga.
http://www.amazon.com/Armor-Military-Pr ... =8-1-spell
Kui paljuks ei pea, siis osta endale ka "On Armour" ja "On Infantry". Need saad praegu kahekesi koos ostes soodushinnaga.
http://www.amazon.com/Armor-Military-Pr ... =8-1-spell
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline